4-08-6231\2

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-6231 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev

1. septembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Juhan-Saul GROSS (elukoht: xxx, isikukood 36409270274, töökoht KK OÜ) Liiklusseaduse § 74-37 lg 1 Väärteo kvalifikatsioon Juhan-Saul Gross Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna vanemkonstaabel Galina Davidtšenko 08.06.2008.a. kiirmenetluse otsus nr 116298696 väärteoasjas nr 2315,08,006996 Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 ja § 132 lg 2 Juhan-Saul Gross’i poolt esitatud kaebus rahuldada osaliselt ning tühistades kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses teha uus otsus: Liiklusseaduse § 74-37 lg 1 alusel määrata JuhanSaul Gross’ile karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, so. 300,- krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB EÜP, kood 401, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt Ida politseiosakonna vanemkonstaabel Galina Davidtšenko poolt 08.06.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr 116298696 kaebaja Juhan-Saul Gross 08.06.2008.a. kella 15:30 paiku Tallinna linnas, Lennujaama tee 2 territooriumil parkis mootorsõidukit Xxxreg märgiga 484 AUF liiklusmärgi 362 (parkimise keeld) mõjupiirkonda, seega rikkus ta Liikluseeskirja § 5 (lisa 2 märk 362 nõudeid. Väärtegu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-37 lg 1 järgi ja kaebajale oli karistuseks määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600,-krooni. 20.06.2008.a. Juhan-Saul Gross esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse, kuna tema ei parkinud sõidukit Tallinna Lennujaamas, vaid autot peatas hetkeks, et aidata vanuritel oma asjad autost kiiremini chek-inni saada . Oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus seisukohas vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli kaebaja tol päeval juhtinud sõiduautot Xxxreg.märgiga xxx ning saabudes Tallinna Lennujaama peatanud autot liiklusmärgi 362 mõjupiirkonda, seda ei eitanud kaebaja ka ise. Väärteoasja materjalide hulgas on ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millele on kaebaja kirjutanud OK ja oma allkirja. Kuna väärteo asjaolud olid selged, kaebajale olid allkirja vastu teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud väärteomenetluse seadustiku § 19, selgitatud, et väärteoprotokolli ei koostata, isik nõustus kiirmenetlusega, kohapeal oli koostatud kiirmenetluse otsus LS § 74-37 lg 1 tunnustel. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja Juhan-Saul Grossi süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta oma tegevusega eiras Liikluseeskirja § 5 (lisa 2 märk 362) nõudeid, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-37 lg 1 järgi. Vastavalt Liikluseeskirja § 5 liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liiklusmärk 362 on üks liikluskorraldusvahenditest vastavalt LE § 2 lg 22, mis peab vastama teeseaduses kehtestatud nõuetele. Antud väärteoasjas ei käi vaidlus selle liiklusmärgi õigsuse üle. Kaebajal ei ole selles osas pretensioone. Lennujaama tee 2 olev liiklusmärk 362 ei kehti kõikidele juhtidele ühtmoodi. Näiteks ei kehti see Punase Risti embleemiga sõiduauto kohta, mis sõidutab arstiabi andvat meditsiinitöötajat, ega töötava taksomeetriga takso kohta (LE lisaselgitused keelumärkide kohta). Eritalituse sõidukitele kehtivad ka teatud erisused vastavalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 48 lg 1,
3. Ülejäänud mootorsõidukijuhid peavad juhinduma liiklusmärgi 362 nõudest ja see on neile kohustuslik. LS § 50 lg 1 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahapanekuks või veose laadimiseks. Üheski õigusaktis ei ole fikseeritus sõiduki peatamise ajaline piirang. Seega tuleb arvestada selleks kuluva mõisliku ajaga. Antud juhul omab suuremat tähtsust asjaolu, et juht pani küll sõitjad maha, aga läks vanuritega kaasa check-inni. Nimelt kaebuse kohaselt aitas kaebaja vanuritel nende asjad autost kiiremini check-inni saada. Seega ei piirdunud kaebaja ainult sõitjate mahapanekuga, vaid osutas abi ka vanurite asjade toimetamisel check-inni. See tegevus on küll inimlik ja heade tavadega kooskõlas, aga seda ei saa enam vaadelda sõitjate mahapanekuna, rääkimata veose laadimisena. Sõiduki peatumise piirid on ületatud. Järelikult kuulub selline tegevus sõiduki parkimise alla. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (puuduvad kehtivad karistused) ja teo asjaolusid (aitas vanureid check-inni) on kohtuniku arvates kaebajale määratud ebaproportsionaalselt range karistus. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate/raskendavate asjaoludega või nende puudumisega. LS § 74’37 lg 1 järgi on maksimum karistusena võimalik määrata rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Eeltoodu alusel kuulub esitatud kaebus rahuldamisele osaliselt, kohtuvälise menetleja otsuse tuleb tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega määrata kaebajale leebem karistus, viia rahatrahvi suurus kooskõlla teo raskusega, kaebaja karistust raskendavate asjaolude puudumisega, tema karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema poolt vanuritele abi osutamist nende asjade toimetamisel check-inni. Violetta Kõvask Kohtunik