4-08-4950 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-08-4950 Kohtunik Teet Olvik Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseiosakond Väärteoasi Inga Kuldmäe väärteoasi KarS § 218 lg.1 järgi. Menetlustoiming Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine Menetlusalune isik Inga Kuldmäe (isikukood 46710224218) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 2, § 25 lg.1, § 26 lg.1, § 29 lg.1 p.1, § 38 lg.1, § 79 lg.1,2,3 p.1, § 191 p.12, KrMS § 5, § 7, § 187 lg.2 Jätta kaebus täielikult rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele. Faktilised asjaolud Ülle Vili avalduse alusel alustas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse KarS § 218 lg.1 järgi. 16.04.2008.a. määrusega menetlus lõpetati VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, kuivõrd menetluses kogutud tõenditest ei olnud võimalik teha järeldust, et menetlusaluse isiku käitumises oleks esinenud väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub menetluses võimalus täiendavate tõendite kogumiseks. Ü.Vili esitas nimetatud määrusele kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kelle 05.05.2008.a. määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja väärteomenetluse lõpetamise määrus muutmata. Kohtuvälise menetleja juhti määruse motiivid ühtivad olulises osas väärteomenetluse lõpetamise määruse põhjendustega. Menetluse käik Ü.Vili esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele ning taotles väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist, kohtuvälise menetleja ametniku taandamist ja väärteomenetluse peatumist kuni menetleja taandumiseni. Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü tõendatud 1
(3)4-08-4950 tema poolt esitatud helisalvestisega, mida menetleja ei ole hinnanud. Lisaks tõendite mittehindamisele on menetleja menetlust tahtlikult venitanud. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks, kohtuvälise menetleja ametniku taandamiseks ega väärteomenetluse peatamiseks. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja väärteomenetluse lõpetamise määruses piisava põhjalikkusega kaalunud menetluses kogutud tõendeid, nende usaldusväärsust ning nendest tehtavaid võimalikke järeldusi aset leidnud faktiliste asjaolude suhtes. Muuhulgas on kohtuväline menetleja kaalunud ka tõendina kaebuse esitaja poolt esitatud helisalvestist ning jõudnud järeldusele, et see ei ole menetlusaluse isiku süü tõsikindlaks tuvastamiseks piisavalt usaldusväärne. Kohus on seisukohal, et ka tulenevalt VTMS § 2 ja KrMS § 7 kehtib süütuse presumptsioon ka väärteomenetluses. Nimetatu kohaselt ei tohi kedagi käsitleda süüteo toimepanemises süüdi olevana enne vastava otsuse jõustumist ning menetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga menetluses kogutud tõendite, nende usaldusväärse ning nendest aset leidnud faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste suhtes. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud tõenditest võimalik tõsikindlat ja ilma kõrvaldamata kahtluseta järeldada, et menetlusaluse isiku käitumises oleks esinenud väärteo tunnused. Seega on menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus õigesti lõpetatud VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamise taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb lugeda menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlus lõppenuks. Lõppenud menetlust ei ole võimalik peatada, millest tulenevalt jätab kohus ka selle taotluse rahuldamata. VTMS § 26 lg.1 kohaselt kohtuvälise menetleja taandamise taotluse esitamise õigus üksnes menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole ei menetlusalune isik ega tema kaitsja, puudub tal õigus kohtuvälise menetleja taandamise taotluse esitamiseks, millest tulenevalt tuleb jätta ka nimetatud taotlus rahuldamata. Kohus peab obiter dictum korras vajalikuks selgitada järgmist. Kohtuvälise menetleja ametniku taandamise õiguslikud alused on sätestatud VTMS § 25 lg.1. Esitatud kaebusest ei nähtu kohtu hinnangul ühegi kohtuvälise menetleja taandamise aluseks oleva asjaolu esinemist. Asjaolust, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole väärteoasja menetlenud sellise kiirusega ega asunud menetluses samale seisukohale kui kaebuse esitaja soovinuks, ei ole võimalik järeldada ametniku erapoolikust. Väärteomenetluses kehtib KrMS § 5 kohane menetluse riiklikkuse põhimõte, mille eesmärgiks on tagada väärteoasja menetlemine võimalikult objektiivselt, erapooletult ja võimalikest menetluse objektiivset kulgu kallutada võivatest isikutest rippumatult. Sellest tulenevalt puudub ka kaebuse esitajal õiguslik alus endale sobiva menetleja valimiseks ja muul viisil menetluse kujundamiseks enda poolt soovitud viisil. Kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse lõpetamisel menetlusaluse isiku käitumises väärteotunnuste puudumise alusel tegemist kaebuse esitaja õiguste ega väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Kaebuse esitajal on vastava varalise või mittevaralise kahju olemasolu korral õigus nõuda temale menetlusaluse isiku poolt õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. 2
(3)4-08-4950 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse VTMS § 79 lg.3 p.1 alusel rahuldamata. Kaebuse esitaja menetluskulud tuleb VTMS § 38 lg.1 ja KrMS § 187 lg.2 jätta kaebuse esitaja kanda ja kohtuvälise menetleja kulud kohtuvälise menetleja kanda. Teet Olvik Kohtunik 3
(3)