← Eesti

1-08-7710\1

Kriminaalasi nr 1-08-7710 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7710 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

§ 140

lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 2) 28.04.1997.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 3) 12.03.1998.

§ 139

lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 4) 03.06.1999.

§ 197

lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 5) 17.08.2000.

§ 139

lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust; 6) 21.11.2000.

§ 139

lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust; 7) 10.01.2002.

§ 139

lg 2 p 2, 3, § 197 lg 2 p 1, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust; 8) 24.04.2002.

§ 139

lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 31 järgi 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust; 9) 16.10.2003.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust; 10) 23.02.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust; 11) 27.10.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 2, 7 - § 25 lg 2, 3 järgi 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 12) 20.05.2005.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistus 10 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Janek Ivaru tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et Janek Ivarut ei ole võimalik enne tähtaega vabastada, kuna ta on isik, kes on 13 korda kriminaalkorras karistatud ja viimased kuriteod on ta pannud toime katseajal. Vangistuse ajal peaks süüdimõistetu läbima erinevaid programme, mis aitaks lahendada tal erinevaid probleeme, mis tal vabaduses on olnud. Janek Ivaru ise selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja plaanib vabanedes pöörduda alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole, kuna kuriteod on olnud põhjustatud just alkoholist. Vanglasoleku ajal on ta töötanud ja soovib ka vabaduses töötamist jätkata. Vastav nõusolek on tööandjalt olemas. Peale selle on tal vabaduses ootamas naine ja laps, mis on samuti põhjuseks, et edaspidi korralikult elada. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Janek Ivaru on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on varem 12-l korral kriminaalkorras karistatud. Ta on ka varem vangistuses viibinud, vaatamata sellele on kohus pidanud võimalikuks teda karistuse kandmisest vabastada, kuid Janek Ivaru ei kasutanud antud võimalust ja pani 2

(3)katseajal toime uued kuriteod, mille eest kannab käesoleval ajal karistust. kannab. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Peale selle on Janek Ivarut karistatud distsiplinaarkorras alles 2008.a juunikuus, mis näitab, et ta ei ole teinud vangistuses vajalikke järeldusi ja jätkab võimalusel rikkumiste toimepanemist. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Janek Ivaru ei ole sobiv isik kriminaalhoolduse kohaldamiseks ja tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leiab, et võimalusel oleks Janek Ivarul ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamiseks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ning leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.