4-08-5903\2

Väärteoasi nr 4-08-5903 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008a. Jõgeva, Pargi 1 Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata Väärteoasja number Väärteoasi 4-08-5903 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Rein Lepp (isikukood 38608142736, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi komissar Künter Pedosk Rein Lepp kaebus Lõuna PP 28.05.2008a tehtud otsusele väärteoasjas nr 2602,08,009255 RESOLUTSIOON Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Künter Pedoski 28.05.2008a otsus Rein Lepp*a väärteoasjas nr 2602,08,009255 muutmata ja Rein Lepp*a kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav
2. septembril 2008.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 30 päeva möödudes alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, ei ole kassatsiooni esitatud. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel Hanno Riisk on 29.04.2008a. koostanud väärteoprotokolli nr 260208009255(tl.6), mille kohaselt Rein Lepp juhtis 29.04.2008a. mootorsõidukit Renault Master, reg. märgiga 591 kiirusega 132 +/-4 km/h. Lubatud kiirus sel teelõigul oli 90 km/h, ületamine oli seega mitte vähem, kui 38 km/h.. Rein Lepp rikkus seega Liikluseeskirja § 127 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 järgi. Asjas tehtud väärteootsusega (tl.12) 28.05.2008a on Rein Lepp karistatud sellise väärteo eest kokku rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 2400 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 13.06.2008a ja lisakaristusena Liiklusseaduse § 7422 lg.4 alusel on võetud ära juhtimisõigus 2 kuuks. Isik on oma rikkumist tunnistanud. Määratud karistuse põhjendusena on väärteootsuses kirjas: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on esitanud taotluse mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt korduvalt toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused, sh.mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole täitnud oma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistus on määratud ülaltoodut arvestades ja lähtudes KarS § 56 lg.1, § 63 lg.
3. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Esitatud kaebuses palub muuta Rein Lepp väärteootsuse nr 2602,08,009255 ja soovib juhtimisõiguse mitteäravõtmist, kuna muidu kaotab ta 2 kuuks sissetuleku, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma väärteootsusega määratud rahatrahvi ja täitma muid rahalisi kohustusi. Menetlusalune isisk märgib, et on nõus ka suurema rahalise trahviga. Kohtuistungist kaebuse esitaja osa võtta ei soovi. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse (tl.14). Kohtuvälise menetleja esindaja- Lõuna PP Korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelvalve grupi komissar Künter Pedosk on kohtule vastanud, et ei nõustu Rein Lepp’a poolt esitatud kaebusega. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit lubatust suurema sõidukiirusega, ületades kiirust mitte vähem, kui 38 km/h. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusalune isik on toime pannud samalaadseid rikkumisi ka varasemalt, isikul on kaks kehtivat karistust, kokku liiklusalaseid rikkumisi jooksval aastal registreeritud 6 korral. Kuna viimane rahaline karistus samalaadse teo eest ei ole isikut pannud hoidumast liiklussüütegude toimepanemisest, on vajalik määrata lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et asi oleks mõistlik lahendada kirjalikus menetluses( VTMS § 120 lg 1) ja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg.1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta 29.04.2008a sõitis Tallinn- Tartu mnt-l sõiduautoga Renault Master, reg.märgiga 591 MGV, juhtides sõidukit lubatust kiiremini. Väärteoprotokollile on lisatud liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadme kasutamise ( tl 7) ja tunnistaja ülekuulamise protokollid(tl.8). Menetlusalune isik on väärteoprotokollile omakäeliselt märkinud, et tunnistab kiiruseületamist ja rikkumist. Tunnistaja Sulev Jürgenson seletusest (tl.8) nähtub, et 29.04.2008a kella 13.00 paiku teostasid nad vanemkonstaaber Hanno Riiskiga piirkiiruse mõõtmist Tallinn- Tartu mnt 122 km. Tartu poolt liikus Tallinna suunas üksik sõiduk, reg.nr 591 MGV, mille kiiruseks fikseeris H.Riisk 132 km/h. Lubatud teelõigul kehtis kiirusepiirang 90 km/h. Sõiduki peatamisel osutuks selle juhiks Rein Lepp, kellele näidati kiirusmõõteseadmel olevat näitu. Juht nõustus oma rikkumisega, kinnitades seda allkirjaga. E-politsei kaudu tehti kindlaks, et R.Leppal on kehtiv karistus kiiruseületamise eest. Väärteoasjas tehtud otsusest(tl.12) nähtub, et karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja ei ole rahuldanud menetlusaluse isiku taotlust mitte määrata lisakaristust, kuna menetlusaluse isiku poolt on varem toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu lisakaristusena rakendati juhtimisõiguse äravõtmist. Karistatuse õiendist(tl.9-10) nähtub, et varasemalt on isik karistatud väärteo korras 10 korral. Viimati 01.04.2008 LS § 7422 lg 1 alusel, määratud rahaline karistus on maksmata. R.Leppal on kehtivaid karistusi liiklusnõuete rikkumise eest 9, s.t. alates 06.11.
4. Rein Lepp soovib mõistetud karistuse kergendamist juhtimisõiguse allesjätmise näol. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja on menetlenud asja VTMS § 58-74 nõuete kohaselt ja kvalifitseerinud toimepandud rikkumise õigesti. Määratud karistus vastab Liiklusseaduse § 7422 lg.2 sanktsioonidele. Liikluseeskirja § 124 p.2, mille nõudeid Rein Lepp rikkus, sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeerit tunnis. Nende kirjeldatud asjaolude kohta ei ole kaebust esitatud ja nende üle ei ole poolte vahel ka vaidlust. Kaebus on esitatud ja vaidlus toimub selle üle, kas isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p.7). Liiklusseaduse § 7422 lg1 näeb ette võimaluse lisakaristuse rakendamiseks – juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtuväline menetleja on otsuses põhistanud lisakaristuse rakendamist (tl.12)– kuna liikluses hukkub igal aastal sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud sõidukiiruse oluline ületamine riigi poolt rangelt karistatav õigusrikkumine. Menetlusaluse isiku poolt on varem toime pandud 3 väärtegusid, kuid isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis järelikult määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud ühtegi süüd välistavat asjaolu KarS §§-de 34-43 järgi. R.Lepp on süüvõimeline. KOhus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et varem mõistetud karistused ei ole mõjutanud R.Leppa teisiti, s.t. õiguskuulekalt käituma. Alates aastast 2006 on kõik R.Leppa liiklussüüteod pandud toime väikeste ajavahemike järel, s.t., et karistus eelmise rikkumise eest ei ole jõudnud veel kustuda ( 1 aasta trahvi tasumisest), kui juba on toime pandud järgmine rikkumine. Seejuures näiteks aastal 2007 on perioodil veebruar kuni augustikuu toimunud viis rikkumist, nende hulgas kaks rikkumist täpselt sama kvalifikatsiooniga mis on käsitletav rikkumine. 25.05.2007 on R.Leppa suhtes juba rakendatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Sellele järgneb 15.juunil 2007 uus rikkumine- juhtimisõiguseta juhtimine. See tähendab, et ka selle 1 kuu jooksul, mil juhtimisõigus oli ära võetud, R.Lepp tegelikult juhtis sõidukit. Sellisest pildist nähtub, et Rein Lepp liiklejana on puuduliku liikluskultuuriga ja pidevalt eeskirju eirav juht. Sellises olukorras on põhjendatud ja õige rakendada erinevaid karistusviise- rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist. Sealjuures on kohtuväline menetleja rakendanud juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena LS § 7422 lg.4 sanktsiooni mitte maksimummääras. LS § 74-22 lg.2 näeb ette rahatrahvilise karistuse- rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on valinud trahvi 40 trahviühikut. Kohus hindab seda valitud karistusliiki ja määra põhjendatuks. Trahvimäära suuruse üle otsustades võtab kohus arvesse, et R.Lepp on varem karistatud samaliigilise rikkumise eest trahviga 900 krooni, s.o. 15 trahviühikut ja 1500 krooni, s.o. 25 trahviühikut, kusjuures sanktsiooni (§ 7422 lg.2) ülemmäär on 50 trahviühikut. Lisaks trahvile 1500 krooni on ka juhtimisõigus ära võetud 1 kuuks. Sellised karistusmäärad ei ole olnud piisavalt mõjusad- liiklusnõuete rikkumised R.Leppa poolt on jätkunud. Seetõttu on õigustatud kohtuvälise menetleja otsus määrata trahv ja rakendada ka lisakaristust. Lisakaristuse võib menetleja määrata, aga ka määramata jätta. Lisakaristuse määramise alused on samad, mis põhikaristuselgi. Lisakaristus määratakse, kui see on vajalik karistuse mõne konkreetse eesmärgi saavutamiseks, s.t. kas eri- või üldperventiivsetel kaalutlustel. Mootorsõiduki juhtimise õigus on eriõigus, mis omistatakse teatud tingimuste täidetuse korral. Mootorsõiduki juhtimise õigus võidakse karistusena ära võtta siis kui seda nõuavad eripreventiivsed või üldpreventiivsed eesmärgid. Eripreventiivne eesmärk- see on vajadus mõjutada just seda konkreetset isikut selliseid tegusid mitte enam toime panema. Üldpreventiivne eesmärk – see saab olla õiguskorra kaitsmise huvide arvestamine, s.h. teistele isikutele (avalikkusele ) normikehtivuse kinnitamine ja nende usalduse loomine õiguskorra vastu. 4 Kohus on siin seisukohal, et karistuse ja selle määra valikul omab enamat kaalu vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.t. eripreventiivne eesmärk. Sellele sekundeerib (s.t. omab teisest tähendust) üldpreventiivne eesmärk ehk õiguskorra kaitsmise huvid. Eelpool nägime, et R.Leppa lisakaristus on mõistetud just sel põhjusel, et varasemad rakendatud karistused ei ole omanud küllaldast mõju. Kohus on seisukohal, et käsitletavas asjas on lisakaristuse määramine põhikaristuse kõrval õigustatud, eriti arvestades, et selleliigiline rikkumine ei olnud R.Leppal esmakordne. Olulisem veel on aga asjaolu, et R.Lepp on alates aastast 2006 igal aastal, s.h. aastal 2007 viiel korral, toime pannud ja karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Sealjuures on kõik rikkumised sooritatud enne eelmise rikkumise kustumist, s.t. enne kui eelmise karistuse täitmisest on möödunud üks aasta ( alus: Karistusregistri seadus § 25 lg.1 p.1). Selline isik on süstemaatiline liikluseeskirjade rikkuja. Osalemine liikluses mootorsõiduki juhina ja vajadus täita Liikluseeskirja nõudeid on seotud eriõigusega- mootorsõiduki juhtimise õigusega. R.Leppa puhul on vajalik eripreventiivse eesmärgi taotlemine, s.t. eesmärgiks peab olema, et mootorsõiduki juhtimisele asumisel ja juhtimise ajal koondaks ta oma tähelepanu juhitavale sõidukile, oma tegevusele ja liikluskorraldusvahenditele, et tema poolt aasta- aastalt aset leidnud rikkumised lõpeksid. Sellise eesmärgi saavutamiseks on kohane rakendada lisakaristusena eriõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul on valitud karistused, nii rahatrahv kui proportsionaalsed toimepandud rikkumiste raskuse ja tagajärjega. lisakaristus R.Lepp*a poolt kaebuses karistuse kergendamiseks esitatud asjaolu- vajadus sissetulekut saada ja tasuda rahalisi kohustusi- olid talle teada ka rikkumise toimepanemisel. Ometigi ei suutnud nende ohtude teadmine mõjutada R.Leppa hoiduma uut kuritegu toime panemast. Liiklusseadust tundvale isikule, s.t. ka R.Leppale, kelle suhtes on ka varem saranase teo eest kohaldatud lisakaristust, on teada ka see, et ka sanktsioon näeb ette võimaliku lisakaristuse- juhtimisõiguse äravõtmise. Seega lubatud piirkiirust ületades pidi ta arvestama võimalusega, et see päädib temalt juhtimisõiguse äravõtmisega. Kõik see ei ole teda suutnud mõjutada hoiduma järgmistest rikkumistest. Kiirust ületades võttis R.Lepp enda kanda riski, millele osutab kaebuses ja neist tulenev vastutus tuleb nüüd kanda. Ehkki tegemist on tähtsate isiklike asjaoludega, ei saa kohus nendega arvestada sedavõrd, et tühistada juhtimisõiguse äravõtmine. Väärteomenetlusõiguses ei ole võimalik rakendada kokkuleppemenetlust ja leppida rikkujaga kokku temale sobiv karistus ( nagu soovib R.Lepp). Süüteomenetluses kohaldatav karistus peabki rikkujale tooma kaasa teatavaid kadusid ja õiguste kitsendusi, et selle abil mõjutada rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Nagu eespool analüüsitud, on R.Leppa puhul õigustatud just eripreventiivsete abinõude rakendamine ja seda ei asenda rahatrahvi suurendamine. Neil asjaoludel leiab kohus, et karistus on määratud põhjendatult ja õigesti. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.1 kohaselt jätta muutmata, kaebus rahuldamata. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 5 6