Obsah (7)

§ 17§ 181§ 741§ 7430§ 745§ 747§ 7435

4-08-1688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.september 2008.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-08-1688 Kohtunik Reena Undrest Kohtuistungi sekretär Ev

) § 7430 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni). 1 4-08-1688 M.Nõgu karistati selle eest, et ta 11.01.2008.a. kell 14.48 Laimjala vallas Saare maakonnas Masa- Laimjala – Tumala tee 26.kilomeetril liikudes Ollamäe küla suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud operatiivsõiduki sisselülitatud siniste ja punase vilkuriga; sõidukile oli paigaldatud antud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid (KA04112); juhtis mootorsõidukit , mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus ja kohustuslik liikluskindlustuse poliis; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis oli

§ 17lg 3 kohaselt kohustuslik.

1. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Pärnu Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist temale määratud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega vähendada mõistetud rahatrahvi suurust. Kaebuses tunnistab menetlusalune isik ennast väärteo toimepanemises süüdi, kuid leiab, et ebaõigesti on otsuses märgitud väärteo toimepanemise kohana Masa - Laimjala - Tumala tee
2. kilomeeter. Nimelt sõitis M.Nõgu ainult külavahe- ja põlluteedel. Oluline on siinjuures asjaolu, et politsei kasutas eravärvides sõidukit ja asus M.Nõgu juhitud sõidukit jälitama vilkureid koheselt sisselülitamata. M.Nõgu ja temaga kaasasõitnud noormehed ei saanud algul aru, miks neid jälitama asuti. M.Nõgul õnnestus politseinike auto eest ära sõita ja teda kohapeal kinni ei peetud. Pärast läks ta vabatahtlikult politseiametnike juurde. Väärteo otsusest ja protokollist puudub väga oluline politseiametnike edasist tegevust iseloomustav asjaolu. Nimelt tulistas üks kahest politseinikust (tulistas meesterahvas, teine oli naispolitseinik) lasu teenistusrelvast ilma mingi vajaduseta õhku ja käskis M.Nõgul heita külmale ja märjale maale kõhuli. Kõhuli heitmisest M.Nõgu keeldus. Eeltoodust tulenevalt on M.Nõgu seisukohal, et politseiametnike käitumine tema kinnipidamisel ei olnud korrektne. Eelkõige peatumismärguande mittekohese andmise tõttu, aga samuti meespolitseiniku hilisem tegevus teenistusrelvast lasu sooritamisel. Sündmuskohal kirjutas M.Nõgu omakäelise seletuskirja, milles ta avaldas kahetsust toimunu suhtes. Nimetatud seletuskirja asja materjalidele millegipärast lisatud ei ole. M.Nõgu ei käi tervislikel põhjustel tööl (kaebusele on lisatud haigusloo väljavõte) ja ei oma pidevat sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et temale mõistetud karistus on õigusrikkumise iseloomu, süüdlase isikut ja õigusrikkumise tehiolusid arvestades liiga range. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, kuid loobus väärteo toimepanemise asjaolude vaidlustamisest ja palus vaid karistuse vähendamist, kuna tema puhtsüdamlikku kahetsust ei ole karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatud. Kohtuistungil M.Nõgu kahetses oma tegu. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
3. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele /t.l. 14-15/ kaebust ei toeta järgmistel põhjendustel: 11.01.
4. a on koostatud Mihkel Nõgu'le väärteoprotokoll nr 200801111301 selle kohta, et tema 11.01.
5. a kella 14.48 ajal Saare maakonnas, Masa-Laimjala-Tumala
6. kilomeetril Ollamäe külas, Laimjala vallas, Ollamäe küla suunas, juhtis mootorsõidukit VAZ 21053 omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud operatiivsõiduki sisselülitatud siniste ja paunase vilkuriga; sõidukile oli paigaldatud antud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid (). Sõidukil läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus ning puudub kehtiv kohustuslik liikluskindlustuspoliis. Kontrollimisel puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ja volikiri sõiduki kasutamiseks. Antud teoga rikkus menetlusalune 2 4-08-1688 isik LE § 70 p 1,3,4; § 210, MKM 10.08.
7. a määrus 170 § 6;

§ 181lg 1; § 13 lg 2; § 17 lg 3; LKindl

S § 4 lg 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 741lg 1; § 7430 lg 1; § 745; § 747; 7435 lg 1; LKindl

S § 661 lg 1 järgi. 08.02.2008. a otsusega on KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 lähtuvalt ning

§ 7430

lg 1 alusel on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut so 12 000 krooni. Karistust raskendavad või kergendavad asjaolud karistuse määramisel puudusid. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole vaidlustanud väärteo toimepanemist ning on tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemisel, siis tõendatusel kohtuväline menetleja rohkem ei peatu. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-99-06 on märkinud karistuse kohaldamisest järgmist: „KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04)." Väärteomenetlusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtiv karistus liiklusalase rikkumise eest. Tegemist sisult enamjaolt sarnase rikkumisega. Seetõttu kohtuväline menetleja järeldas, et varasem karistus ei ole kandnud oma eemärki. Samas ei ole ka kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks lisakaristuse ega ka raskema karistusliigi - aresti kohaldamist. Menetlusalune isik on ülekuulamisel öelnud: «tunnistan oma süüd ja palun kergemat karistust". Kohtuväline menetleja ei ole käsitlenud seda kui puhtsüdamlikku kahetsust. Juba oma teo iseloomult on menetlusalune isik püüdnud kõrvale hoida vastutusest ning vabaneda karistusest. Kohtuväline menetleja on määratud karistusega arvestanud võimalust menetlusalust isikut eripreventiivselt mõjutada. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Mihkel Nõgu kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 08.02.2008.a otsus muutmata. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja eeltoodud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et M.Nõgu väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kõik uuritud tõendid kinnitavad, et M.Nõgu juhtis mootorsõidukit VAZ 21053 omamata vastava kategooria juhtimisõigust; et ta juhtis mootorsõidukit ja eiras tahtlikult sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud operatiivsõiduki sisselülitatud siniste ja paunase vilkuriga; et tema juhitud sõidukile oli paigaldatud antud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid (KA04112); et tema juhitud sõidukil oli läbimata nõuetekohane tehnoülevaatus ning puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuspoliis ning et kontrollimisel puudusid esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus ja volikiri sõiduki kasutamiseks. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse küsimuse otsustamisel järginud väärteomenetlusõiguse sätteid. Liiklusseaduse (

) § 741 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

§ 7430

lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 745

järgi riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva 3 4-08-1688 riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 747

järgi tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

§ 7435

lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 661 lg-le 1 Liikluskindlustuse lepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati M.Nõgule lähtudes KarS § 56 lg-st 1 ja 63 lg-st 1

§ 7430lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses so 12 000 krooni.

Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et kuna M.Nõgu kohtuvälises menetluses ei avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, siis ei ole menetleja karistuse määramisel seda kahetsust kergendava asjaoluna ka arvestanud. 7. Kohtuvälises menetluses on M.Nõgu menetlusaluse isikuna ülekuulamisel andnud 11.01.2008.a. väärteo kohta muuhulgas järgmised omakäelised ütlused /kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2230 08 000077 toimik lk 7/: …….Tunnistan oma süüd ja palun kergemat karistust…. Kohtuistungil kahetses M.Nõgu oma väärtegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetleja ei saanud kohtuvälises menetluses M.Nõgu sellist süü tunnistamist ja kergema karistuse palvet karistuse määramisel arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses, kuna M.Nõgu ei ole avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. Kohus hinnates M.Nõgu poolt kohtuistungil väljendatud lakoonilist kahetsusavaldust ei pea seda siiraks, mis annaks kohtule alust järeldada, et M.Nõgu kahetseb oma väärtegu puhtsüdamlikult ja et ta on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Seetõttu ei saa kohus seda arvestada ka karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ning vähendada M.Nõgule mõistetud karistust. Kohus leiab, M.Nõgule mõistetud karistus vastab M.Nõgu süüle ning arvestab ka eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus tõdeb, et ka varem liiklusväärtegusid toime pannud M.Nõgule valiti karistuseks mitte raskem karistusliik – arest, vaid taas rahatrahv. R.Undrest kohtunik 4