Väärteoasi nr.4-08-5590 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2008.a., Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5590 Kohtukoosseis kohtunik: Hele Ilisson Väärteoasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg istungisekretär: Maila sarap Andres ESSOLTS´i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna komissar Kaimar Karm’i 12.05.2008.a. otsuse peale Kaebuse esitaja: Andres Essolts (ID 37312115713; elukoht: x) Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Jaanus Tops 23.september 2008.a. Otsuse lõpposa kuulutamise aeg 23.september 2008.a. RESOLUTSIOON Lähtudes “Liiklusseaduse” §20 lg.3 ja §74-19 lg.1,2 “Väärteomenetluse seadustiku” §111, §113, §§132 p.2 ja §156, kohus otsustas: ning Rahuldada Andres ESSOLTS´i kaebus osaliselt. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 12.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2820,08,001872 osas, millega isikule määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks ning teha selles osas uus otsus, millega võtta LS §74-19 lg.2 alusel Andres ESSOLTS’ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus viieks
(5)kuuks. Muus osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 12.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2820,08,001872 muutmata. Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on õigus Tartu Maakohtu otsus kassatsiooni korras vaidlustada, kuid ka õigus koheselt loobuda kassatsiooniõiguse kasutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise või sellest loobumise soovist peab kohtumenetluse pool teavitama Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse lõpposa kuulutamisest (23.09.2008.a.). Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 03.oktoobrist 2008.a. ning otsuse peale on kohtumenetluse poolel advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kassatsioonkaebus Riigikohtule kolmekümne
(30)päeva jooksul otsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (03.10.2008.a.). Selgitused Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (03.10.2008.a.), on möödunud edasikaebamise tähtaeg ning menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusaluse isiku advokaadist esindaja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 12.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,08,001872, mõisteti süüdi ja karistati Andres Essolts´i “Liiklusseaduse” §74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses summas 12 000 krooni ning võeti lisakaristusena LS §74-19 lg.2 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et A.Essolts juhtis 23.04.2008.a. kella 16.25 paiku X maakonnas X vallas X alevikus X tänaval endale kuuluvat sõidukit Opel Vectra (reg.nr.XXX XXX), olles alkoholijoobes /tl.5/. Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja tunnistab kaebuses enda süüd mootorsõiduki juhtimises joobes olekus, kahetsedes toimepandut siiralt. Samas leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning temale karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas süüteo raskusastmega ja karistuse kohaldamise alustega. Samuti märgib kaebuse esitaja, et karistuse määramisel on ole arvestatud tema varasemat õiguskuulekat käitumist. Kaebuse esitaja märgib, et teda on varem karistatud LE rikkumiste eest ühel korral rahatrahviga 180 krooni. Määratud rahatrahv on kaebuse esitaja poolt kantud ja karistus kustunud. Kuna kaebuse esitaja on varasemal perioodil käitunud õiguskuulekalt, siis nimetatud asjaolu iseloomustab tema suhtumist liiklusõigusnormidesse ja õiguskorda üldse. Kaebuse esitaja lisab, et juhtimisõiguse ja liiklusvahendi olemasolu on talle hädavajalik nii tööülesannete täitmiseks kui ka perekonnaelu normaalse toimimise huvides. Kaebuse esitaja töötab OÜ-s K , saades töötasuna alampalka. Samas on tema ülalpidamisel 2 alaealist last. Lisaks eeltoodule on tal laenulepingust tulenevad maksekohustused pangaasutuse ees igakuulise tagasimaksena 1400 krooni. Kujunenud olukorras tegeleb ta oma toimetuleku ja kohustuste täitmise tagamiseks puhkepäevadel ja tööst vabal ajal ehitustöödega, milliste teostamise vältimatuks tingimuseks on transpordivahendi kasutamise võimalus. Juhtimisõiguse kaevatavas otsuses märgitud perioodiks äravõtmisel kaotab ta võimaluse teha lisatööd, millega halveneb nii tema kui lähedaste majanduslik seisund. Eeltoodud põhjustel leiab kaebuse esitaja, et temale lisakaristuse määramine peaaegu maksimaalmääras seadusega lubatavast on ebaõiglane. Kaebuse esitaja palub muuta kohtuvälise menetleja otsust ning vähendada juhtimisõiguse äravõtmise ajalist kestvust. Kaebuse esitaja avaldab, et ei vaidlusta karistust põhikaristuse (rahatrahvi) osas. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja märgib, et kontrolli teostanud politseiametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii menetlusaluse isiku teo kvalifitseerimisel, tema süü tuvastamisel kui ka isiku joobeseisundi kindlaksmääramisel. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebuse esitaja süü inkrimineeritava väärteo toimepanemises on veenvalt tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestati isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, isiku sissetuleku suurust ja –sotsiaalset seisundit ning isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid, määrates põhikaristusena trahvi suuruseks inkrimineeritava väärteo eest seadusega ettenähtud karistusmäärast vaid 2/3 ning lisakaristusena võeti isikult juhtimisõigus ära lubatava sanktsiooni piires vaid veidi üle ½ ajalises osas. Kohtuväline menetleja lisab, et kontrollimomendil isikul tuvastatud joobeaste (1,40 mg/l) suurust ja rikkumise toimepanemise aja (tööpäeva lõpp) liiklustihedust arvestades, on tegemist äärmiselt ühiskonnaohtliku teoga, millega seati ohtu nii kaasliiklejate kui ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis. Kohtuväline menetleja täiendab, et kaebuse esitaja oli alkoholi tarvitades teadlik, et ta peab hiljem asuma sõidukit juhtima, mistõttu isiku süü vormi arvestades määrati tavapärasest rangem karistus. Eeltoodud põhjustel leiab esindaja, et kohtuväline menetleja on otsuse langetamisel arvestanud isiku vastutust kergendavaid kõiki asjaolusid ning isikule määratud karistus vastab tema poolt toime pandud süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Hele Ilisson kohtunik 23.09.2008.a.