Juri Belovile määrati karistuseks
Juri Belov vaidlustas 22.09.2004 otsuse väärteoasjas nr 2314,04,020926 ja palub otsus tühistada. Kaebust põhjendab Juri Belov sellega, et tema ei ole rikkumist toime pannud, tema ei ole autoga sõitnud vaid võttis sealt ainult asjad. Kohtuvälises menetlus ei olnud objektiivne, igakülgne ja täielik, üle ei kuulatud tema taotletud tunnistajaid. Juri Belov jäi kohtuistungil kaebuse juurde ja andis ütlusi, mille kohaselt tarbis Haritoškini juures Linnamäe tee 43 alkoholi. Kella 22.00 paiku hakkasid koju minema: tema, E.J J.B ja laps. Korterist väljudes said trepikojas kokku politseiga. Väljusid trepikojast, Jarnõh oli tugevas joobes ja ütles politseinikele midagi ebatsensuurset. Suundsuid auto poole. Ei joonud eriti palju ja oli mõte, et võiks autoga koju sõita. Meenutades politseinikke, otsustas mitte sõita. Tee peal ei näinud politseid ja autot ka ei pannud tähele, ta võis seal olla. Läks auto pagasiruumist firma dokumente võtma, laps läks autosse ning naine võttis kindalaekast võtmed. Ei mäleta kus J oli. Eemalt võis tõesti tunduda, et hakkavad sõitma. Sel hetkel kui võttis pagasiruumist portfelli, tulid autoga 2 politseinikku ja küsisid dokumente, tehnilist passi ja lubasid. Käitus politseinikega natuke ebaviisakalt. Nad ütlesid, et suu kinni, minge autosse ja andke oma dokumendid. Andis dokumendid. Edasi puhus alkomeetrisse umbes 7 korda ja siis hakkas mingi kollane tuli põlema. Ei näinud mis seal vilkus, sest imelik aparaat oli. Politsei hakkas teda trahviga hirmutama. Hakkas väitma, et ei ole sõitnud. Ütlesid, et kutsuvad välja liikluse ja pakkusid võimaluse kokku leppida. Mõtles, et okei ja makstes neile 1500 krooni saab selle asja lahendatud. Ütles, et tal on ainult 500 krooni kaasas. Vanem politseinik ütles, et seda on väga vähe. Naine läks raha järele, teda polnud kuskil 10 minutit. Korteris raha ei olnud ja ta pidi minema S automaadi juurde. Mingi aja pärast tuli abikaasa ja sellel hetkel tuli ka liikluspolitsei auto. Ei tea mis sellest rahast sai, sest istus politsei autos ja kohale tuli juba Liikluspolitsei ekipaaž ning sai aru, et enam raha ei nõuta. V H , kes võttis raha välja, seda enam ise ei mäleta, sest ta oli alkoholi joobes. Elukaaslane tuli varem tagasi ja ütles Ida Politseiosakonna ametnikele, et oodake veel, et kohe tuleb üks inimene kes raha toob. Patrull tuli autost välja ning ta anti liikluspolitseile üle. Ütles liikluspolitseile kogu aeg, et ta ei ole sõitnud. Küsiti kas tahab ekspertiisi. Belovil tekkis mõte, et kuna jõi vähe ja aega oli palju möödunud, et kui jõuavad ekspertiisini ei näitagi see midagi. Wismaris tehti ekspertiis ja puhus jälle 7x, kordus eelnev situatsioon ja arst läks juba närvi, et mis tee mängite. Nende aparaat tuvastas, et on suures joobes. Liiklusele ütles hiljem, et patrulli politseinikud küsisid altkäemaksu. Auto oli pargitud Linnamäe 43 juurde. Nurgamaja teise otsa juurde. Oli laupäev ja parkla oli täis, seepärast pidi auto natuke eemale parkima. Tunnistaja JBandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 31.07.2004 olid külas ning õhtul läksid tagasi koju. Trepikojas nägid 2 politseinikku. Väljusid ja suundusid auto poole. Mees (J. Belov) avas pagasiruumi. Tunnistaja võttis kindalaekast koduvõtmed. Sellel hetkel saabus patrullauto ja politsei palus mehel esitada dokumendid. Nendega olid veel sõber ja laps. Politsei käskis autosse istuda. Istusid autos, siis mees palus minna sõprade juurde ja küsida 1000 krooni. Läks küsis raha, aga neil ei olnud ning ütlesid, et on vaja minna võtta. Tuli tagasi ja mõne aja pärast tulid tuttavad rahaga ning ka liikluspolitsei. Võttis lapse ning läks koju. Raha välja võtmisel kaasas ei käinud. Arvab, et Aleksei võttis raha Priisle poe juurest pangaautomaadist. Ei näinud otseselt kui politsei tuli, aga mõtles, et nad tulid. Politsei väljus trepikojast kohe praktiliselt nende järel ja istusid autosse. Nägi seda. Trepikojast väljudes ei pannud politseiautot tähele. Nägi kuidas nad ära sõitsid, sest läksid just oma auto juurde. Väljumisest politsei tulekuni kulus u 10 minutit. Auto juurde läksid neljakesi. Patrulli saabudes olid kõik auto juures, sest uksed olid lahti. Politseiautost väljus 2 isikut. Nad pöördusid mehe poole ja kuulis ainult seda, et nad küsisid dokumente ja neil paluti istuda autosse. Autos istus kuskil 45 minutit ja lahkus kui mees palus, et läheks tuttavate juurde raha küsima. Kui autost väljus ei olnud liikluspolitseid. Kui tagasi tuli, istus autosse ja umbes 2 minuti pärast tulid liikluse omad. Ütles Belovile, et kohe tuuakse raha ja Belov läks tagasi politsei auto juurde. Ei näinud kuidas Aleksei korterist väljus, aga pärast tuli ta auto juurde. Kui ta 2 minuti pärast rahaga tuli, siis arvatavasti ta käis raha toomas. Aleksei saabudes liikluspolitseid veel ei olnud. Ei näinud ega tea kas raha anti. Aleksei väljus autost, aga ei näinud, et ta oleks kellegagi rääkinud. Aleksei oli veel seal kui liikluspolitsei tuli. Tunnistaja VH andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli Belov 31.07.2004 tema juures külas. Ta lahkus kuskil 22.00 paiku koos Julia, Eduardi ja lapsega. Nad läksid koju jala. Elavad umbes 500 meetrit eemal. Tol hetkel ei teadnud kus neil auto on. Tema maja nr on
Pole tegelikult tõendatud ka see, et Belov alkoholijoobes oli. Belov teadis, et oli alkoholi tarbinud, teadis, et pärast sellist tarbimist sõitma ei lähe. Karistus saab tugineda süüteo koosseisule, kogutud objektiivsetele tõenditele. Lõpetada väärteoasjas menetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise motiividel. Kui kohus leiab, et väärteo tunnused esinevad, palub kohtul arvestada sellega, et peale seda sündmust, mis toimus kaks aastat tagasi, pole Juri Belov uusi rikkumisi toime pannud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Juri Belov on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, tehtud otsus on õige ja seaduslik. Kohus kaalub, kelle ütlusi pidada usaldusväärseks, kelle ütlusi mitte. Mis puudutab joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, vereanalüüsi võtmist, siis materjalidest ei nähtu, et Juri Belov oleks mingilgi moel avaldanud soovi, et temalt oleks võetud vereanalüüs. Vastavalt
le on menetlusalusel isikul õigus nõuda vereproovi võtmist pärast tema poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist. Arstil omaalgatusel seda, ilma menetlusaluse isiku soovita, õigus teha pole. Juri Belov on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga tutvunud, andnud sellele allkirja ja pole joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti vaidlustanud kehtiva korra kohaselt. Palub tehtud otsus jätta jõusse ja esitatud kaebust mitte rahuldada. Kohus uuris järgmisi kirjalikke dokumente: Otsus väärteoasjas nr 2314,04,020926 22.09.2005 (tl 4-5); Väärteoprotokoll AB 669872 (tl 23); Protokoll alkoholjoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 27); Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 4138/644 (tl 28); Saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (tl 29); Vastualuse (tl 35-36); Õiend (tl 39-40); 5 Patrullleht (tl 56-58); Sularaha väljamakse kviitung (tl 69); Kaebuse rahuldamise määrus (tl 143-145); Patrullleht (tl 155-156); Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 163-165); Kaebuse rahuldamata jätmise määrus (tl 166-168). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud materjale, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistajate ja ametniku ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitanud isiku esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et ta ei ole temale süüksarvatud õiguserikkumist toime pannud. Kaebuse esitanud isik ega tema esindaja ei vaidlusta asjaolu, et J. Belov oli 31.07.2004 tarvitanud alkoholi ja politseiametnikud pidasid ta kinni 31.07.2004. J. Belov kinnitas, et oli tarbinud alkoholi. Nõudis enda meditsiiniasutusse ekspertiisi viimist üksnes seepärast, et arvas, et nii pika aja möödudes võibolla enam ei näita, et ta on joobes. J. Belov ei ole vaidlustanud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, samuti ei ole ta kordagi väitnud, et ta nõudis vereproovi võtmist. Vastupidi, tema ütlustest nähtub, et ta lootis üksnes sellele, et vahepeal möödunud aja tõttu ei näita enam joovet. J.Belov on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile seal samas alla kirjutanud. Ka tunnistaja E. Luht ega ametniku K. Pardel ütlustest ei nähtu, et J.Belov oleks nõudnud vereproovi võtmist.
lg 4 teise lause kohaselt on juhil õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega tuleb peale indikaatorvahendi alkoholisisalduse kontrollimist määrata alkoholisisaldus veres üksnes juhul, kui juht seda taotleb. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 9 lg 2 kohaselt teeb arst sõltumatu otsuse vastavalt isiku terviseseisundile ning oma teadmistele. Korra § 9 lg 3 kohaselt võib otsuse aluseks olla kliiniline leid, milleks on isiku häiritud või muutnud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Nagu nähtub joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist esineb J. Belovil kerge düsartria, sõrme-nina katse oli häiritud, rombergi asendi puhul oli kerge ebakindlus, samuti tuli suust alkoholi lõhna. Korra § 14 p 1 kohaselt on arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut. Kui isik ei nõua vereproovi võtmist, ei ole see arstile kohustuslik. Akti kohaselt tuvastati J. Belovil kerge alkoholijoove 0,74 promilli. Kuna aktis on mõõteseadme näit märgitud promillides, on alust arvata, et tegemist ei olnud alkomeetri kui mõõteseadme, vaid indikaatorvahendiga, kuid see ei muuda akti kui tõendit lubamatuks. Juri Belovi sõnade kohaselt tema autot ei juhtinud. Ta läks auto juurde, et pagasiruumist asju võtta. Selle toimingu juures pidas politsei ta kinni. J. Belovi ütlusi kinnitab tema elukaaslane J. B . Kohus suhtub tunnistaja J. B ütlustesse kriitiliselt. Tegemist on J. Belovi elukaaslase ja lapse emaga ning on ilmne, et ta soovib aidata J.Belovil vastutusest vabaneda. Tõendeid hinnates arvestab kohus, et JB ütles V. et politsei oli neid peatanud. Peatada saab ainult liikuvat autot. Tunnistaja B ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et J. B ütlused selle kohta, kes raha autosse tõi ei haaku erapooletu tunnistaja V. Haritoškini ütlustega. J. B ütluste kohaselt tema pangaautomaadi juures kaasas ei käinud ja Aleksei Smirnov tõi raha autosse. V. Haritoškini ütlustest nähtub aga, et käis pangaautomaadi juures koos Smirnovi ja B ga ning raha anti Julia kätte, kes läks tagasi. S läks koos H koju. J. Belov ise väidab, et raha võttis pangakontolt V. H . J.Belovi enda ütlused on ümber lükatud tema kaitsja poolt kohtusitungil esitatud sularaha väljamineku kviitungiga, millest nähtub, et Smirnov on 31.07.2004 võtnud enda pangakontolt 1000 krooni. Eeltoodust nähtub, et J.Belovi ja tema taotletud tunnistajate ütlused on raha toomise osas kõik omavahel vastuolus. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et J. Belovi ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja need on antud soovist vabaneda vastutusest. J. Belovi ütlused, mille kohaselt tema autoga ei sõitnud on ümber lükatud tunnistajate R. G ja V. P kokkulangevate ütlustega, mille kohaselt nad hakkasid hoovist paremale välja sõitma, kui 6 nägid, et Volkswagen keerab vasakule. Pöörasid tagasi ja järgnesid autole. Volkswagen peatus koheselt tee servas. J. Belov tuli autost välja ja läks pagasiruumist midagi võtma. R. G läks J.Belovi juurde, paludes tal esitada dokumendid ja tulla nende autosse. R. Gi sõnade kohaselt pakkus J. Belov ise raha, et asi kuidagi teisiti lahendada, kuid nemad keeldusid. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate kokkulangevates ütlustes. Tunnistajate ütlustest nähtub, et Belov algul isegi tunnistas enda rikkumist, kuid siis muutis seisukohta. Nõustuda tuleb kaebaja esindaja väitega, et Gi ja P ütlustes ning nende poolt koostatud dokumentides esineb vastuolusid seose vaidlusaluse sündmuse ajaga. R. G selgitas kohtus, et ajalised erinevuse võivad tekkida siis, kui patrulllehte täidetakse vahetuse lõpus. Nagu nähtub V. P ütlustest tahtis V. G hakata patrullehte täitma, kuid märkasid Belovi auto liikumist ja järgnesid sellele. Sellest võib järeldada, et koheselt pärast trepikoja kontrollimist patrullehte ei täidetud. Samas on ka J. Belov ise andnud kellaaja kohta erinevaid ütlusi. Kohtuistungil väitis ta, et hakkas koju minema kella 22.00 paiku, kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses on kirjas, et väljus majast kella 22.30 paiku. Nagu nähtub kaebuse rahuldamata jätmise määrusest (tl 166168) on J. Belov kriminaalasja raames andud veel kolmanda versiooni, mille kohaselt oli külas kella 23.00ni. Patrulllehelt (tl 155-156) nähtub, et liikluspolitsei on kõnealuse väljakutsega olnud seotud kell 22.45-23.50. Seega ei ole välistatud, et J. Belovi kinnipidamine ja sellele eelnev autojuhtimine toimus väärteoprotokollis märgitud ajal 22.35. Tunnistajad V. E. L ja kohtuvälise menetleja ametnik K. P ei olnud sündmuskohal J. Belovi kinnipidamise momendil, seetõttu ei kinnita nende ütlused ega ka lükka ümber J. Belovi ütlusi, mille kohaselt tema autoga üldse ei sõitnud. Tunnistaja E. L ja ametnik K. P ütlustest nähtub, et J. Belov eitas autojuhtimist ja oli nördinud. J.Belovi nördinud olek võis olla tingitud sellest, et tal ei õnnestunud lahendada olukorda talle soodsalt. Nagu nähtub prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 163-165) ja kaebuse rahuldamata jätmise määrusest (tl 166-168) on J. Belovi avalduse alusel alustatud kriminaalasi R. Gi ja V. P suhtes lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Nagu nähtub Belovi enda ütlustest oli tema naine n.ö raha toomas ära 10 minutit ja kohe seejärel tuli liikluspolitsei. Seega pidid V.P R. G liikluspolitsei välja kutsuma kohe pärast Belovi kinnipidamist. Nagu nähtub ka tunnistaja V. P ütlustest kutsuti liikluspolitsei kohe kui selgus, et J.Belov on purjus ning liikluspolitseil kulus kohale jõudmiseks 10-15 minutit. Lühike ajavahemik liikluspolitsei saabumiseni kinnitab pigem seda, et J. Belov pakkus ise raha, kui seda, et politseinikud küsisid raha. Väheusutav on J. Belovi väide mille kohaselt küsisid politseinikud altkäemaksu isikult, kes tegelikult ei ole rikkumist toime pannud. Miks peaksid politseinikud teda niisama rõõnama. Samuti on väheusutav, et isik, kes ei ole õigusrikkumist toime pannud, nõustuks koheselt maksma altkäemaksu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistajate R. Gi ja V. P ütlustega on tõendamist leidnud, et J. Belov juhtis 31.07.2004 sõiduautot Volkswagen. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et J.Belovile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 76 p1 nõuete rikkumine on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolud puudumist, varasemate rikkumiste olemasolu ja arvu ning karistus on määratud sanktsiooni keskmisest määrast natuke suurem. Eeltoodust tulenevalt tuleb Juri Belovi kaebus jätta rahuldamata Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134,
Otsustas 7 Jätta Juri Belovi kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane 22.09.2004 otsusele väärteoasjas nr 2314,04,020926 otsuse tühistamiseks rahuldamata ning väärteoasjas 2314,04,020926 tehtud otsus muutmata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 19.juunil 2006 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.