Väärteoasi nr.4-05-162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 20.01.2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik sekretär JULIA VERNIKOVA SILVI VÄIKMERI, MOONIKA RUBIZOVA juuresolekul kohtuvälise menetleja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Hirs, menetlusaluse isiku Aimar Naggel ja tema esindaja Maano Saareväli osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kaebust Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane 20.06.2005.a. otsuse peale väärteoasjas nr.2230,05,001327. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse sisu 01.06.2005.a. koostati Aimar Naggel’i suhtes väärteoprotokoll selle kohta, et tema 01.06.2005.a. kell 17.10 juhtis Tallinnas Koskla tänaval mootorsõidukit Xxxreg numbriga xxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mis oli kontrollimise hetkel peatatud, sellega rikkus A.Naggel LE § 70 p.1 nõudeid ning pani toime LS § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo eest karistati Aimar Naggel’i 20.06.2005.a. Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane otsusega rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni. Nimetatud otsusele esitas Aimar Naggel kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist, viidates sellele, et vaidlustatava väärteo toimepanemise ajal, s.o. 01.06.2005.a., ei olnud tema juhtimise õiguse peatamisest teadlik. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud esitatud originaalmaterjale, kohus asub seisukohale, et Aimar Naggel’i suhtes väärteoasjas tehtud otsus tuleb tühistada, kuid leiab, et tema suhtes tuleb teha uus otsus, muutes õiguserikkumise kvalifikatsiooni, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Toimiku materjalidest nähtuvalt peatati Aimar Naggel’i juhtimise õigus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse otsusega nr.3926 19.05.2005.a. üheks kuuks kuni 18.06.2005.a. Vastavalt kohtu järelepärimisele saadud ARK kirjale samal kuupäeval – 19.05.2005.a. väljastas ARK nimetatud otsuse Aimar Naggel’ile lihtpostiga. Vaatamata sellele puuduvad andmed, et Aimar Naggel oleks juhtimise õiguse peatamise otsuse kätte saanud. Vastavalt korduvalt väljendatud Riigikohtu seisukohale (Riigikohtu lahendid 3-1-1-63-04, 3-1-123-05) on juhtimise õiguse peatamise otsus haldusakt HMS § 51 lg.1 mõttes ning vastavalt sama seaduse § 66 lg.-le 1 haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates ning juhul, kui isik ei viibi otsuse tegemise juures ja otsus saadetakse talle postiga, ei ole ta otsuse tegemisest teadlik selle tegemise hetkest alates, vaid alles siis, kui ta on otsuse kätte saanud. Seega nõustub kohus kaebusega osas, et Aimar Naggel ei olnud 01.06.2005.a., s.o. väärteo toimepanemise ajal teadlik tema suhtes juhtimise õiguse peatamisest ning tema suhtes väärteoasjas 20.06.2005.a. tehtud otsus tuleb tühistada. Samas aga kohus asub seisukohale, et Aimar Naggel on 01.06.2005.a. toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 741 lg.1 järgi, mille eest teda tuleb karistada sama, käesoleva kohtuotsusega. LS § 411 sätestab, et väärteo toimepanemise korral, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult ära juhiluba ja antakse selle asemele sõiduki juhtimise ajutine luba, mis kehtib 30 päeva ja mille kehtivust saab pikendada kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Esitatud originaalmaterjalidest nähtuvalt oli Aimar Naggel’ile seoses eelmise liiklusalase väärteo toimepanemisega antud ajutine luba kehtivusega kuni 15.04.2005.a. Peale seda pikendati ajutise loa kehtivust kahel korral, s.o. kuni 16.05.2005.a. ja seejärel kuni 24.05.2005.a. Kohtuistungil kinnitas Aimar Naggel, et talle antud ajutine juhiluba kehtis vaid kuni 24.05.2005.a. ning järelikult oli teadlik sellest, et 01.06.2005.a. tal enam kehtivat juhtimisõigust ei ole. Siinjuures väärib tähelepanu samuti see asjaolu, et isegi ajutist juhiluba Aimar Naggel’il 01.06.2005.a. kaasas ei olnud. LS § 741 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Sama paragrahvi lg.2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui isikul mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või temalt on juhtimise õigus ära võetud. Seega antud väärteo koosseis – isiku poolt mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta – on sätestatud LS § 741 lg-s 1 ning lg-s 2 sätestatud sama teo toimepanemise puhul juhtimise õiguse peatamine kuulub antud väärteo kvalifitseeritud koosseisu tunnuste hulka. Riigikohtu praktika kohaselt kaebemenetluses kaebust läbi vaadates on kohus seotud väärteoasjas tehtud otsuses toodud teo kirjeldusega, küll on aga kohtul õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteo otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Väärteoprotokolli kohaselt Aimar Naggel’ile süüks pandud väärteo kirjeldus seisneb mootorsõiduki juhtimises omamata vastava kategooria juhtimise õigust, millega on ta rikkunud LE § 70 p.1 nõudeid. Nimetatud seaduse säte näeb ette, et mootorsõidukijuhil peab olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. Asja arutamisel on üheselt tuvastatud, et Aimar Naggel 01.06.2005.a. ei omanud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ei kaasas ega a’priori, mistõttu on samuti tuvastatud, et Aimar Naggel ei omanud mootorsõiduki juhtimise õigust, millega ta on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo. 2 Seega kohus on seisukohal, et kvalifitseerides Aimar Naggel’i tegevust ümber ning karistades teda LS § 741 lg.1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, ei välju kohus väärteo otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest ega raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistuse määramisel eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest arvestab kohus, et Aimar Naggel paneb pidevalt toime samalaadseid väärtegusid ning tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Juhindudes VTMS § 132 p.2, § 109 -111, kohus Otsustas: Tühistada Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissar Villu Vane 20.06.2005.a. otsus väärteoasjas nr.2230,05,001327 ning teha uus otsus, millega karistada Aimar Naggel LS § 741 lg.1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni. Aimar Naggel’i kaebus jätta rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arvele 10220035022014 Eesti Ühispangas viitenumbriga 2230050013270056 edasikaebamise tähtaja jooksul. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 13.02.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.