← Eesti

1-08-11050\2

1-08-11050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11050 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Alar Neiland Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marko Pahkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Pahker (ik: 37505122757; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Marko Pahker karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.10.2010.a ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku Aivi Aljo järelevalve alla (asukoht: Piiri 4, Jõgeva) ning kohustada Marko Pahkerit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Marko Pahkeri suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Marko Pahker vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talitusele ja Marko Pahkerile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Pahkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Linnakohtu 06.12.2005.a kohtuotsusega tunnistati lubatavaks Rootsi Kuningriigi Helsingborgi Linnakohtu 14.06.2004.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. Marko Pahkeri süütegu kvalifitseeriti KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistati teda 5-aastase vangistusega. Süütegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati teda 6 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga. Liitkaristuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.04.2004.a ja lõpp on 18.10.2010.a. M. Pahkeri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib ja on osalenud mitmes sotsiaalabiprogrammis. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist läheb elama vanaema juurde Põltsamaale, töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Pahkeri vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Varasema kriminaalhooldusperioodi käigus täitis süüdimõistetu kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku järelevalve distsiplineeriks ja mõjuks positiivselt karistusaluse iseseisval toimetulekul. Marko Pahker taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on 3-korral kriminaalkorras karistatud ning 2. korda viibib vanglas. Isik kannab karistust raske ühiskonnavastase kuriteo toimepanemise – narkootikumide salakaubaveo eest. Hoolimata kõikide formaalsete nõuete täitmisest ennetähtaegseks vabanemiseks, tuleb arvesse võtta ka toimepandud kuriteo iseloomu. Võttes arvesse, et isik on karistatud narkootikumide salakaubaveo eest Rootsi Kuningriigis, ei leia prokurör, et isiku ennetähtaegne vabastamine üle 2 aasta enne karistusaja lõppu oleks võimalik. Kaitsja toetab M. Pahkeri vabastamist. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks ning ta on teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Pahkeri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul ei ole vangistuse jooksul režiimirikkumisi. Isikul on vabaduses kõik tingimused tema vabastamiseks: elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Eelneval kriminaalhooldusel olles täitis nõudmisi korralikult. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Pahkeri karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Pahker on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse M. Pahkerit positiivselt, teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Seega on M. Pahker aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M. Pahkeri tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Pahkeril olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedane inimene - vanaema. See aitab kohtu hinnangul kaasa M. Pahkeri edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Pahkeri püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.