elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, karistuseks vangistus 1 kuu 10 päeva.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 19.09.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2007.a kuni 22.08.2007.a, s.o 6 kuud 11 päeva vangistust. Kandmata karistus alates 23.08.2007.a oli 2 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Sergei Luštšenko karistusaja algus on 23.08.2007.a ja lõpp 10.02.2010.a, eelvangistuses viibis alates 12.02.2007.a kuni 22.08.2007.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Sergei Luštšenko ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör toetas Sergei Luštšenko vabastamist elektroonilise valvega koos lisakohustuste määramisega. Sergei Luštšenko taotles enda vabastamist ja seletas, et vabanedes hakkaks koheselt tööle ja asuks hagisid tasuma. Kohtu põhjendused ja järeldused 2 Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Sergei Luštšenko tuleb vabastada enne tähtaega elektroonilise valvega. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Sergei Luštšenko tuleb vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Sergei Luštšenko on karistusest ära kandnud üle ühe kolmandiku ja üle kuue kuu. Sergei Luštšenkot on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kõigil kordadel varavastaste kuritegude eest. Sergei Luštšenko kannab vangistust esimest korda. Tema puhul on eriti tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet, ta ei ole veel jõudnud vangistusega ära harjuda. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Sergei Luštšenko vabastamist, kuna Sergei Luštšenko on korduvalt karistatud kuritegude joobes toimepanemise eest ja ta ei tunnista alkoholiprobleemi. Tartu Vangla on iseloomustanud Sergei Luštšenkot peamisel positiivselt – isiku püstitatud eesmärgid edaspidiseks on reaalsed ja omab vajalikke ressursse nende saavutamiseks. Sergei Luštšenko ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on alaliselt töötanud. Sergei Luštšenko õe korteris on võimalik teostada elektroonilist valvet. Katseaeg määratakse
Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 5 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Sergei Luštšenko keha külge. Sergei Luštšenko puhul on eriti oluline edasine alkoholi tarbimisest hoidumine ja selleks vajalike sammude tegemine. Sergei Luštšenko võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks tuleb vajadusel alluda vastavale ravile ning osaleda AA-grupi töös. Ühiskonda taassulandumiseks on vajalik kiire tööle asumine. Samuti tuleb asuda tasuma väljamõistetud kahjusid. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.