4-08-2233\20

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-2233 Otsuse kuupäev

1. juuli 2008 Kuressaare Kohtunik Külli Mõlder Kohtuasi Helmut Uus kaebus Lääne PP Kuressaare politseijaoskonna
2. veebruari 2008.a. otsusele nr. 2740,08,000090 Helmut Uus’i Elektrituruseaduse § 102 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos Kaebuse esitaja Helmut Uus Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuli 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Helmut (isikukood 34903190023) kaitsja Kristina Isokoski (advokaadibüroo K. Roosalu OÜ Paldiski mnt. 177-50, Tallinn 13518) Kohtuvälise menetleja Kuressaare Politseijaoskonna esindaja Andrus Tänak Lossi 7, Kuressaare Resolutsioon Rahuldada kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
4. veebruari 2008.a. otsus nr. 2740,08,
5. Teha uus otsus. Mõista Helmut Uus süüdi Elektrituruseaduse § 102 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja määrata karistusena rahatrahv 3 trahviühikut e. 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034796011SEB Pangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav
6. juulil 2008 Kuressaare kohtumaja kantseleis (Lossi 2, Kuressaare). Kohtuotsusele võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule sama Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu teatades hiljemalt seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamise päevast kirjalikult oma soovist kasutada kassatsiooniõigust ja esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav . Kassatsiooniõigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Asjaolud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna
7. veebruari 2008.a. otsusega mõisteti Helmut Uus süüdi Energiaturuseaduse § 102 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Karistusena määrati talle rahatrahv 3 trahviühikut, s.o. 180 krooni. Vastavalt otsusele seisnes Helmut Uus’i süü selles, et tema elektrienergia ja võrguteenuste tarbijana rikkus ära elektriarvesti kaanele võrguettevõtte poolt paigutatud plommi ja mõõteseadme juurdepääsu toimimise mõjutamist takistava või toimimist jäädvustava seadme (plommitraat) ning üks toitefaas oli viidud täiendava kaitsme kaudu otse elektritarvititeni, ilma arvestit läbimata. Elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamise teel on ettevõte arvestuslikult arvutanud varaliseks kahjuks ajavahemiku
9. 2006 kuni
11. 2007 kohta 16 034,33 krooni. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Helmut Uus vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et
12. juulil 2007.a. koostatud olukorra fikseerimise akt nr. 030822, mille koostamisel on rikutud Majandus-ja kommunikatsiooniministri
13. mai 2007.a. määruse nr. 34 § 3 lg. 2 nõuet, mis sätestab, et aktile lisatakse elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja seletuskiri on ebaseaduslik. Võrguettevõtja esindaja poolt koostatud akt on ebaselge ja ei ole üheselt arusaadav, sest aktis ei ole viidet ühelegi õigusaktile. Aktis toodud kastid ja ristid on turuosalisele eksitavad ja ei saa tõendada seda, et Helmut Uusi poolt on ebaseaduslikult elektrit tarbitud. Aktile andis Helmut Uus allkirja, sest kontrollijad lubasid kohe politsei kohale kutsuda. Aktil puudub allkiri selle kohta, et kontrollitavale on eelnevalt tema õigusi tutvustatud ja nõutavat seletuskirja küsiti alles kolmekuulise hilinemisega
15. 2007.a. Kaebuse esitaja jaoks on arusaamatu, millest järeldas eesti Energia, et turuosaline on ebaseaduslikult elektrienergiat tarbinud. Kaebuse esitaja end ebaseaduslikus elektri tarbimises süüdi ei tunnista, sest ta on senini tarbinud elektrit seaduslikult, vastavalt Eesti Energia AS poolt sõlmitud lepingule ja on kasutatud elektri eest tasunud vastavalt arvetele. Elektri mõõtmine on toimunud Eesti Energia AS poolt 2003.a. paigaldatud arvesti alusel, kes vastutab müüjana ka selle korrasoleku eest, ning seda on ka nende esindajate poolt mitmel korral kontrollitud. 3
17. 2008 on Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanemkonstaabel koostanud otsuse, millega määrati kaebuse esitajale karistusena rahatrahv. Menetlusalusele isikule kirjalikku kutset ei saadetud, kust oleks selgunud väärteo kvalifikatsioon. Selle tõttu ei olnud tal eelnevalt võimalik teada saada enda õigustest ja kasutada enda kaitseks eelnevalt õigusabi. See tähendab, et rikutud on menetlusaluse isiku õigust kaitsele. Ka ei ole talle selgitatud vastuväite esitamise võimalust ega võimalust tõendite esitamiseks. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada, kuna otsusel puudub õiguslik alus ja motiveeritud põhjendus, sest see tugineb väärinformatsioonil ja valedel järeldustel. Kaebuse esitaja palub Eesti Energia AS-l tagastada alusetult nõutud summa 8033, 90 krooni. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja põhjendused Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetlejana jääb määratud karistuse juurde ja leiab selle olevat põhjendatud. Tunnistaja, Jaotusvõrk OÜ elektrik, A.K. ütluste kohaselt teostas ta koos A. S.ga korralist mõõtesüsteemi kontrolli X vallas, X külas, X talus 29.07.2007a. X tallu saabudes tutvustati ennast ja näidati töötõendit ning selgitati milleks tuldi. Jaotusvõrgu töölised lubati Helmut Uus abikaasa poolt X talu territooriumile. Tööde käigus avastati tarbimiskohta paigaldatud elektriarvesti plommi traat ei vasta nõuetele ja üks toitefaas oli viidud täiendava kaitsme kaudu otse tarbijateni, ilma arvestit läbimata, millest teavitati koheselt Helmut Uus abikaasat. Kell 16.00 ajal saabus töölt koju ka Helmut Uus, kellele samuti tutvustati ja selgitati avastatud rikkumist. Kohapeal koostati olukorra fikseerimise akt.
18. juuli 2007a. koostas Jaotusvõrk OÜ elektrik A. S. X vallas, X külas, X talus olukorra fikseerimise akti nr. 030822, mille sisu tutvustati ka elektrienergia ja võrguteenuse tarbijale Helmut Uus’ile. Tarbija nõustus aktile alla kirjutamast. Aktil on turuosalise poolt ka omakäeliselt kirjutatud lühike selgitus. Aktis on fikseeritud, et arvesti kaane plommitraat on lõhutud ja üks toitefaas on viidud täiendava kaitsme kaudu otse tarbijateni, ilma arvestit läbimata ja kasutatav kaitsekork on omavalmistatud sisuga, mis võimaldas saada peakaitsme kaudu otse l x 25A . Toimus 1 faasi tarbimine ilma arvestit läbimata ehk tarbimine mõõtmata ahelast, mis ongi teenuse ebaseaduslik kasutamine. Sündmuskohal tehti avastatud olukorrast seitse fotot. Tarbijale selgitati üksikasjalikult ühenduse katkestamise põhjusi ning selle seaduslikku alust. Menetlusalune isik Helmut Uus ennast süüdi ei tunnista. Ütlused kinnitasid seda, et tema oma majas elektritöid teostanud ei ole. Umbes kümme aastat tagasi palus Helmut Uus samas külas elaval mehel M. N.’l teha elektritöid. Tööde teostamise ajal Helmut Uus ise M. N. kõrval ei olnud, kuna tegemist oli elektrivõrkudes töötava mehega st. asjatundjaga. Vastavalt VTMS § 41 lg 1 antakse kutse isikule kätte allkirja vastu, toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kutse kättetoimetamise päeval 17.01.2008.a. Helmut Uusi kodus ei olnud ning seoses sellega anti kutse üle allkirja vastu Helmut Uusi abikaasale, kes lubas kutse edasi anda. Vastavalt VTMS § 41 lg-le 5 peab kutse olema kätte toimetatud ilmumiseks piisava ajavaruga. Kohtuväline menetleja leiab, et ajavaru, menetlusalune isik pidi jaoskonda tulema 24.01.2008.a., oli jaoskonda ilmumiseks mõistlik, et saada teada enda õigustest ja kasutada enda kaitseks piisavalt õigusabi. 4 Lähtudes eeltoodust ja hinnates kogutud tõendeid, leiab kohtuväline menetleja, et Helmut Uusi määratud karistus oli õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Helmut Uus oleks pidanud elektritööde teostamist jälgima oma valduses äärmise tähelepanelikkusega. Kergendava asjaoluna arvestas menetleja tekitatud kahju osalist tasumist Eesti Energia AS-le ning isikut ei ole varem väärteokorras karistatud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja palus menetluse käigus kuulata tunnistajatena üle A. S. ja A. K. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajate ütlustega ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
19. veebruari 2008.a. otsusega on Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare Politseijaoskond mõistnud Helmut Uus’i süüdi Elektrituruseaduse § 102 lg. 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Menetlusalune isik kutsuti kohtuvälise menetleja juurde
20. jaanuaril
21. Ühestki dokumendist ei selgu, milleks menetlusalune isik välja kutsuti, kas sel ajal toimus asja arutamine ja kes väärteoasja arutamisest osa võtsid. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalidest selgub küll, et
23. 2008 edastati menetlusalusele isikule kutse /t. l. 49/, millega teatati talle, et ta on kohustatud ilmuma
24. jaanuaril 2008 kohtuvälise menetleja juurde, kuid ei ole selgitatud eesmärki. Kas Helmut Uus asja arutamisel osales , kohtuvälise menetleja otsusest ei selgu. Samuti ei ole asja arutamisel osalenud Helmut Uusi kaitsjat. Helmut Uus kuulati menetlusaluse isikuna ära
25. jaanuaril 2008, kuid ülekuulamise juures ei olnud tema kaitsjat /t. l. 50/, kuigi ta seda soovis. Kas kohtuvälise menetleja poolt kuulati ära tunnistajad, otsusest ei selgu. Kohtuvälise menetleja sõnul on ta tunnistaja ära kuulanud, kuid ei ole seda tõendanud. Otsus on pealiskaudne ja põhjendamata Väärteomenetluse seadustiku § 72 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama Väärteomenetluse seadustiku § 108 loetletud küsimused. Otsusest ei selgu, millistest tõenditest tulenevalt on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et väärteo pani toime Helmut Uus. Samuti ei ole märgitud selles karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Kõike seda on kohtuväline menetleja selgitanud kohtule saadetud kaebuse vastuses. Väärteoasja lahendamisel võib otsuse tegija tugineda üksnes asjaoludele, mille on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seega peavad faktilised asjaolud, millele kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tugines, olema nimetatud kohtuvälise menetleja otsuses ja sisalduma kohtuvälise menetleja materjalides. Samuti peavad kohtuvälise menetleja otsusest VTMS § 74 lg. 1 p.9 kohaselt nähtuma õiguslikud asjaolud, millele otsus tugineb. KrMS § 61 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ning siseveendumuse kohaselt. Seega tulnuks tõendite hindamisel väärteomenetluses ka kohtuvälisel menetlejal lahendada küsimused iga tõendi lubatavuse ja lubatavate tõendite usaldusväärsuse kohta ( Riigikohtu lahendid 3-1-1-60-06 ja 3-1-1-19-05). Kohtuvälise menetleja otsus seda ei kajasta, viidates vaid väärteoprotokollis toodud tõenditele, 5 kusjuures ka väärteoprotokoll ei kajasta tõendeid täpselt. Kohtuväline menetleja on oma otsuse põhjendused toonud välja vastuses kohtule. Ka on selles vastuses märgitud karistust kergendava asjaoluna, et isikut ei ole varem väärteokorras karistatud. Otsusest need puuduvad. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub temal väärteomenetluses tõendamiskoormus, mis tähendab, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteoasjas tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. See kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüdistavaid, kui ka õigustavaid tõendeid. Menetlejale teatavaks saanud asjaolusid ei saa tõendada menetlenud isiku ütlustega. See tähendab, et kohtuväline menetleja peab koguma vajalikud tõendid enne oma otsuse tegemist ja otsuses võtma seisukoha iga tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse suhtes. Antu juhul seda tehtud ei ole. Samuti ei ole kohtuvälises menetluses antud menetlusalusele isikule võimalust kaitsja osavõtuks menetluses. Ka ei ole selge, kas talle selgitati vastuväite esitamise ja tõendite esitamise võimlust. Väärteomenetluse seadustiku § 123 järgi kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus juhindutakse sama seadustiku sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus, arvestades
26. peatüki
27. ja
28. jaos sätestatud erisusi. Maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid s.t. selgitab välja , kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus tõenditele, mida võivad kohtule esitada nii kohtuväline menetleja kui, kui menetlusalune isik. Elektrituruseaduse § 68 lg. 1 p. 3 kohaselt on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra (edaspidi kord, kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.mai 2007.a. määrusega nr. 34) § 2 lg. 1 järgi elektrienergia ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Selle isiku puudumisel võib akti koostada ka tunnistaja juuresolekul.
29. juulil 2007 on Aare Süld OÜ Jaotusvõrk ja Eesti Energia esindajana koostanud menetlusaluse isiku Helmut Uusi elukohas X külas, X vallas olukorra fikseerimise akti /t.l. 25/,mille koostamise juures viibis Helmut Uus ja tunnistajana A. K. Akti kohaselt oli elektriarvesti kaane plommi traat lõhutud ja üks toitefaas viidud täiendava kaitsme kaudu tarbijani, ilma arvestit läbimata. Faasil kasutatud kaitsekork oli omavalmistatud sisuga ja võimaldas saada peakaitsme kaudu otse 1x 25 A voolu. Kaebuse esitaja leiab, et akt ei ole tõendina arvestatav, kuna enne selle koostamist ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi, s.h. seda, et alates esimesest menetlustoimingust oleks tal pidanud olema võimalus kaitsjale. 6 Normi selline rikkumine iseenesest ei muuda tõendit lubamatuks v.a. juhul, kui normi rikkumata ei oleks sellist tõendit saadud. Antud juhul ei oleks ka menetlusaluse isiku puudumine takistanud akti koostamist ja selles sisalduvat informatsiooni oli võimalik saada ka ilma eelnimetatud normi rikkumata. Seetõttu leiab kohus, et tõend on lubatav ja selle usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Seda enam, et selles toodud asjaolude üle tegelikult vaidlus puudub. Teiseks vastuväiteks kaebuse esitaja poolt oli, et akt ei vasta esitatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud Korra § 3 lõikes 3 märgitud elektrienergia ebaseadusliku kasutaja seletus. Aktile on kaebuse esitaja omakäeliselt märkinud, et "on antud olukorda näinud". Asjaolu, et ta ei soovinud hetkel pikemat seletust kirjutada, ei muuda akti tõendina lubamatuks. Menetlusalune isik on enne otsus vastuvõtmist üle kuulatud /t.l. 50/ e. teisisõnu on ta kohtuvälisele menetlejale oma seletuse andnud. Eeltoodud asjaolusid (katkine plommitraat ja elektripaigaldise muutmine) on kinnitanud ka kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud A. S., A. K. ja T. P., kelle ütluste kohaselt viidi X külas läbi üldine kontroll, kuna selles piirkonnas erinesid alajaamast väljuvad ja tarbijate poolt makstavad elektri näidud. Kontrollimisel Helmut Uusi majapidamises leiti, et arvesti kaane plommi traat on katki ja üks faas on ühendatud otse, arvestit läbimata. Kaitse, mille alt see faas läks oli omavalmistatud. T. P. sõnul tunnistas H.Uus, et ühenduse tegi keegi tema tuttav, tema teadmisel. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et plommi võisid rikkuda kontrollijad, kes perioodiliselt arvesti näite kontrollivad, või kontrolli läbi viinud tunnistajad, sest selline väide ei ole põhjendatud ja on kohtu hinnangul pigem ebamõistlik. Kohapeal tehti ka fotod /t.l.30-36/, millest nähtub, et ühe kaitsme alt on kaabel ühendatud otse tarbijaga /märgitud punase ristiga/. Kaitse on omavalmistatud, mida ei eitanud ka kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja tunnistab, et fotod on tehtud tema majapidamises. Peamiseks vaidlusküsimuseks on asjaolu, kas selle rikkumise pani toime kaebuse esitaja. Helmut Uus oma süüd ei tunnista ja on toimepandud rikkumise kohta andnud erinevaid ütlusi, väites muu hulgas, et rikkumise on toime pannud OÜ Jaotusvõrgud või Eesti Energia töötajad. Samas on ta kohtule tunnistanud, et sellelt otse ühendatud faasilt sai voolu mootor, mida ta kasutab küttepuude saagimiseks ja kuna tavaline kaitse ei pidanud vastu, asendas ta selle enda poolt valmistatuga. On võimalik, et elektrit kasutati sellisel viisil vaid kord aastas, kui enda tarbeks küttepuid saeti, ja seetõttu ei kajastu ebaseadusliku elektritarbimise lõpetamine ka sellele järgneva aja jooksul esitatud arvetes. Ehk siis teisisõnu elektri tarbimine kaebuse esitaja poolt ei ole muutunud. Samas võib eeltoodust järeldada, et Helmut Uus teadis tegelikult arvesti plommi avamisest ja kaabli ühendamisest ilma mõõtjat läbimata, otse tarbimiskohaga. Helmut Uus on küll väitnud, et rikkumise pani toime keegi teine, asudes end tegelikult sellega aktiivselt kaitsma, mis tõendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Kaebuse esitaja oleks pidanud nimetama konkreetse isiku ja mitte piirduma üldsõnaliste, mittekontrollitavate väidetega. On üsna ebatõenäoline, et keegi tundmatu isik oleks saanud ilma kaebuse esitaja teadmata teha ümberehituse tema majapidamises asuvas elektripaigaldises ja kuna Helmut Uusi jaoks oli täpselt teada, milleks vaadeldava faasi kaudu tulevat elektrienergiat tarbiti, siis toimus muudatuse tegemine ilmselt tema teadmisel. Antud juhul ei saa rääkida küll otsesest tahtlusest, kuid igal juhul on tegemist ettevaatamatusega, see tähendab, et isik pani teo toime kergemeelsusest, e. ta 7 peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid loodab seda vältida. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et Helmut Uus on pannud toime Elektrituruseaduse § 102 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja tema süü selle toimepanemises on kohtule esitatud tõenditega tõendatud. Kuna kohtuvälise menetleja poolt on toime pandud rida olulisi menetlusnormide rikkumisi, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse. Karistusena määrab kohus Helmut Uusile rahatrahvi. Karistuse määramisel võtab kohus arvesse väärteo toimepannud isikut (varem karistamata) ja toimepandud süüteo raskust ja iseloomu. Kohus juhindub otsuse tegemisel KarS § 56- 59, 61 ja VTMS § 132 p.2, 133-135,
30. Külli Mõlder Kohtunik /allkiri/