lg 1 ja § 121 järgi ja talle mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati Jaak Palu eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud karistuse kandmise algust arvestati alates 21.06.2007. a. Jaak Palu karistuse kandmise aeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 20.09.2009. a.
lg 2 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle 1/2 talle mõistetud karistusajast. Jaak Palu on varem kriminaalkorras karistamata. Kinnipeetav esitas taotluse tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt Jaak Palul vanglas käitumisega probleeme olnud ei ole ja distsiplinaarkorras ei ole teda karistatud. Alates 2008. a. juunist töötab ta sektori koristajana. Suhted lähedastega on säilinud ning suhtleb ema ja isaga. Vestluste põhjal leiab vangla, et kinnipeetav on ebaadekvaatse enesehinnanguga, ärev, suure kontrollivajadusega, vähese usaldusvõimega ja kaldub oma käitumist õigustama. Samas on positiivne tema soov muutuda ning väidetavalt soovib seda teha oma 14-aastase venna pärast, et talle mitte halvaks eeskujuks olla. Uue kuriteo toimepanemise risk on olemas, kui jätkab suhtlemist ebaõigete sõpradega ning hakkab narkootilisi aineid vahendama rahalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametnik toetab Jaak Palu ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht emale kuuluvas majas x, kus elab ka tema vanaema. Ema lubab poega toetada ja pojaga läbisaamine on hea. Ema ja vanaema on sugulase asumisega antud pinnale nõus ja elukoht on elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobiv. Jaak Palul on olemas ka töökoht OÜ-s x. Saadava tasuga suudaks isik end üleval pidada ja täita ka rahalisi kohustusi. Kinnipeetav tunnistab end toimepandud kuriteos süüdi ja tahab oma elus muutusi teha. Vanglas osaleb ta programmis „12 sammu“, mille eesmärk on vabaneda narkosõltuvusest. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on potentsiaalne narkootikumide tarbimise jätkamine ja vähesed majandusliku toimetuleku oskused. Jaak Palu kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda elektroonilise valve all ennetähtaegselt. Ta asuks elama emale kuuluvasse majja Tartumaale ning läheks koheselt ka tööle. Ta on kindel, et teeb koostööd kriminaalhooldajaga ning täidab elektroonilise valve tingimusi. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, esitatud ettekandeid ja arvestades kinnipeetava enda, tema kaitsja ning prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Jaak Palu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub
Jaak Palu kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest ja oma elukaaslasele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest.
Käesolevaks ajaks on ta mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus lisaks nimetatud formaalsetele alustele arvestama ka sama paragrahvi lõikes 3 toodud materiaalseid eeldusi, millele süüdlane peab sisuliselt vastama.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Seega on alus arvata, et olles esimese kuriteo puhul karistatud reaalse vangistusega, on ta oma teost õiged järeldused teinud. Enda kinnitusel soovib Jaak Palu elada õiguskuulekalt. Ka tema käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta suudab kehtestatud normidest kinni pidada. Jaak Palu elamistingimused vabaduses soodustavad samuti tema seaduskuulekaks jäämist. Tal on olemas elukoht, töökoht ja lähedaste inimeste tugi. Talle võimaldatav palk tagab igapäevase äraelamise ning ta saab täita ka oma rahalisi kohustusi. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadeldise paigaldamiseks. Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et on otstarbekas vabastada Jaak Palu vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud seisukohaga, et elektroonilise järelevalvega on Jaak Palu ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik resotsialiseerumisel suunata. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 3 kuud. Tulenevalt
lg-st 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Jaak Palu keha külge.
Sellel ajal allutatakse ta
Kohus leiab, et on otstarbekas panna kinnipeetavale katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustused: asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad Jaak Palul oma aega sisustada, majanduslikku elujärge parandada ning võimaldavad tal tasuda rahalisi kohustusi; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohustus on vajalik, arvestades, et kinnipeetav on toime pannud rahvatervisevastase süüteo ning ka ise narkootikume tarbinud; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna Jaak Palu enda sõnul soodustas kuriteo toimepanemist sattumine kuritegelikku subkultuuri, siis on lisakohustuse kohaldamine põhjendatud; kohustus läbida vabatahtlikult narkojoobe kontroll kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetava ajavahemiku järel, millega Jaak Palu kohtuistungil nõustus. Juhindudes
MS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Jaak Palu temale Tartu Maakohtu 06.05.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
elada kohtu määratud alalises elukohas x;
p 2 kohaselt hakata Jaak Palu katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Jaak Palu keha külge. Vabastada süüdimõistetu Jaak Palu karistuse kandmisest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Jaak Palult KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse 1321.60 kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.