← Eesti

4-08-6898\4

Väärteoasi nr 4-07-6898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.augustil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-6898 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Vyacheslav Tsvetaevi kaebus Ida Politseiprefektuuri 18.06.2008 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,08,006938, millega temale Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 järgi määrati rahatrahv 199 trahviühiku ulatuses s.o. 11940 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebuse esitaja Vyacheslav Tsvetaev isikukood: 35102252220, töökoht xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus 18.06.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,006938 tühistada osaliselt põhikaristuse ja lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks määramise osas ja Vyacheslav Tsvetaevi kaebus rahuldada. Teha asjas uus otsus. Mõista Vyacheslav Tsvetaevile karistuseks LS § 74-19 lg 1 järgi rahatrahv 140 (ükssada nelikümmend) trahviühikut, ehk summas 8400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni. Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata Vyacheslav Tsvetaevile mõistetud rahatrahvi summa 8400 krooni tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul nii, et igakuiselt tuleb tasuda 1400 (üks tuhat nelisada) krooni. Rahatrahvi summast esimene igakuine osa, 1400 krooni- tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Ida Politseiprefektuuri arvele nr. 10220035026010 SEB pangas (kood 401) märkides kohustusliku viitenumbri

  1. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Politseiprefektuurile ja Vyacheslav Tsvetaevile VTMS § 135 lg 5 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 01.06.2008 koostas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Vadim Toming väärteoprotokolli AB 984837 ( lk 11) Vyacheslav Tsvetajevi suhtes selle fakti kohta, et 01.06.2008 kell 17.45, Ida-Virumaal Jõhvi linnas Malmi 6A juures juhtis Vyacheslav Tsvetaev mootorsõidukit PEUGEOT 605 riiklik number xxx xxx joobeseisundis. Seega rikkus juht LE § 76 p
  2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74´19 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 01.06.2008 (lk 11). Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 18.06.2008 otsuse väärteoasjas 2440,08,
  3. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas joobeseisundis. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolliga, alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74´19 lg 1 alusel. Karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil ja karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 199 trahviühiku ulatuses summas 11940 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 14.07.2008 esitas Vyacheslav Tsvetaev kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 18.06.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,08,
  4. KAEBUS 14.07.2008 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,
  5. Kaebaja palub vähendada rahatrahvi summat, lubada tasuda trahvi ositi ja lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks tühistamist. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta töötab xxx remondilukksepana ning tihti peab tööle ilmuma telefoni kutsel ning arvestades seda, et bussid sõidavad graafiku järgi peab ta tihtuipeale kasutama isiklikku transporti, et õigeaegselt tööle jõuda. Juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta kaotab töö ja ei ole võimeline tasuma rahatrahvi. Samuti palub ta kohtul pöörata erilist tähelepanu asjaolule, et tema hoolel on poeg, kes on krooniliselt haige, töövõimetu, sissetulekuta, vajab pidevat ravi. Kaebusele on lisatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo õiend (lk 5) millest nähtub, et Vyacheslav Tsvetajevile on juhtimisõigus omistatud 13.01.
  6. Kaebusele on lisatud xxx iseloomustus (lk 5), kus iseloomustatakse Vyacheslav Tsvetaevit kui kohusetundlikku, hoolikat ja püüdlikku töötajat ning sama asutuse palgatõend (lk 6). Samuti on lisatud väljavõte rahvastikuregistrist (lk 7), millest nähtub, et Vyacheslav Tsvetaevi elukohaks on xxx ja temaga samal aadressil elab alaealine D. T.. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja 4-08-6898 (2440,08,006938) Vyacheslav Tsvetaevi kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Otsuse tegemise arvestas kohtuväline menetleja väärteomenetluses kogutud tõendeid ja asjaolusid. Samuti seda, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (lk 14) millest nähtub, et 01.06.2008 kell 17.46 kontrolliti Vyacheslav Tsvetaevi seisundit, kasutades indikaatorvahendit Lion 500 nr 11617 A391, reaktsioon: isik on joobes, näit 0,60 mg/l väljahingatavas õhus. Vyatcheslav Tsvetaev oli tuvastamise tulemustega nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ehk alkoholi sisalduse määramist veres ei nõudnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvadamise otsusest (lk 16) nähtub, et kell 17.47 01.06.2008 anti Vyacheslav Tsvetaevile korraldus mitte sõita autoga. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 10). Kohus tuvastas, et Vyacheslav Tsvetaev juhtis 01.06.2008 mootorsõidukit Kohtla-Järvel Malmi 6a maja juures. Vyacheslav Tsvetaevi joobeseisundis olemine 01.06.2008 kella 17.45 paiku on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga, mille järgi isik oli joobes ja näit oli 0,60 mg/l väljahingatavas õhus. LE § 76 p 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «Liiklusseaduse» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74´19 lg 1 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse äravõtmist asjaoludega, et ta on haige lapse isa ja ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö ega ole võimeline tasuma rahatrahvi. Kohus leidis, et karistuse määramisel tuleb arvesse võtta, et kaebaja omab juhtimisõigust alates 1989.a. (lk 4). Ta omab ainult üht kehtivat karistust (300 krooni), mis on täidetud, ning mis ei olnud seotud liikluseeskirjade rikkumisega. Tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldust 0,60 mg/l kohta, mis võiks vastata kergele joobeseisundile (kerge on 0,1-0,75 mg/l). Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil ja karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Kohus leidis, et põhjendamatuks tuleb lugeda „teo toimepanemine üldohtlikul viisil“ arvestamine raskendava asjaoluna. LS § 74´19 lg 1 ettenähtud tegu ei olegi võimalik sooritada muul viisil, kui autot juhtides, ja olles joobes. KarS § 59 sätestab raskendava asjaolu korduva arvestamine keeldu. Kohtuvälise menetleja otsusest tuleb teo toimepanemine üldohtlikul viisil kui raskendav asjaolu välja jätta. LS § 74´19 lg 1 sätestatud sanktsiooni maksimaalne määr on 18000 krooni, keskmine on 9000 krooni. Menetlusalusele määratud rahatrahv on 199 päevamäära s.o 11940 krooni. See on 2/3 maksimummäärast. Arvestades isiku kahetsust kui kergendavat asjaolu, eelmiste liiklusrikkumiste puudumist, raskendavate asjaolude puudumist, ei ole karistusmäär piisavalt põhjendatud. Mõista tuleb 140 päevamäära

(8400)lähtudes keskmisest (kuni 300 päevamäärast, keskmine 150 päevamäära). Kohus võtab arvesse, et V. Tsvetajevi ülalpidamisel alaeline 16-aastane poeg, sündinud 16.10.1981. Kohus leiab, et V. Tsvetajevi taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi on põhjendatud perekondlikul põhjusel. Kohus leiab, et võttes arvesse V. Tsvetajevi sissetulekuid lk 6 oleks õiglane määrata igakuiseks tasumisele kuuluvaks osaks 1400 krooni 6 kuu jooksul. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ei ole põhjendatud. Lisakaristusel on mitte süühüvitise vaid preventiivne eesmärk. Selle väärteo toimepanemise puhul on tegemist V. Tsvetajevi toimepandud rasku kuid ikka üksikrikkumisega. Isikut saab piisavalt mõjutada preventatiivselt ka rahatrahvi kaudu. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik siis, kui karistuse preventiivne mõju vajab tõhustamist, kui on alust arvata, et põhikaristus oma olemuse mitte suuruse poolest ei ole piisavalt tõhus. Näiteks, kui isik sooritab mitu liiklusalast rikkumist järjest, tasub talle määratud trahvid ära ja hoolimata sellele jätkab rikkumiste toimepanemist. Sellisel juhul tuleks kindlasti kaaluda lisakaristuse kohaldamist. Kohus leiab et V. Tsvetajevi mõjutamiseks on piisav põhikaristuse mõistmist. Rahatrahvi mõistmine kahandab tema majanduslikku seisundit, seda enam, et isik jõuab varsti pensiooniikka. Majandusliku seisundi halvenemine annab V. Tsvetajevile selge signaali, et väärtegude toimepanemisest tuleks hoiduda. See ongi üks karistuse eesmärkidest. Põhikaristus – rahatrahv- kaitseb piisavalt ka õiguskorra huve. V. Tsvetajevil on kindel sissetulek, seega on alust arvata, et karistus saab täidetud seaduses ettenähtud korras. Seega tühistab kohus lisakaristuse kohaldamise. KOHTU MEETMED Kohtuvälise menetleja 18.06.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,006938 tuleb tühistada osaliselt põhikaristuse ja lisakaristuse määramise osas ja teha asjas uus otsus. Vyacheslav Tsvetaevile tuleb LS § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõista karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut summas 8400 krooni ning määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul. Vyacheslav Tsvetaevi kaebus rahuldada. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.