4-08-6278\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6278 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Väärteoasi Avo Elias’e kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 3.06.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,002600 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Avo Elias, isikukood 36205052748, elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond Kohtuistungil osalesid Avo Elias ja kohtuvälise menetleja ametnik Ülle Koha RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt. Muuta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse 3.06.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,002600 lisakaristuse osas ja võtta ära Avo Eliaselt juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
2. juuni 2008.a otsusega väärteoasjas nr 2510,08,002600 on karistatud Avo Eliast liikluseeskirja (LE) § 123 rikkumise eest, milline on väärtegu liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi. 12.05.2008.a kella 11.36 ajal juhtides TüriArkma tee 2,6 km Taikse raudtee ülesõidu juures haagisega mootorsõidukit ei valinud teeoludele vastavat ohutut kiirust, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, veose iseärasusi, mille tagajärjel tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Varaline kahju tekitati ASile Nordea Finance Estonia sõiduki vigastuste ja PL Trans ASile haagise vigastuste tekitamisega. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 6000 krooni LS § 7417 lg 1 alusel ning LS § 7417 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et vaidlustab otsuse ainult lisakaristuse osas. Otsus on selles osas liiga ränk. Pere jääb sissetulekuallikata töökoha kaotuse puhul. Ülal pidada tuleb abikaasat ja last. Sääste perel ei ole, nagu ei ole teisi sissetulekuallikaid. Palub annulleerida lisakaristus või asenda rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Väärtegu on toime pandud ebaõige kiiruse valiku tõttu. Seletuses on märgitud, et liikudes 50-60 km tunnikiirusega järsku kurvi kaotas ta auto juhitavuse üle kontrolli. Samuti on teda veebruaris 2008 karistatud kiiruse ületamise eest. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil menetlusalune isik jääb oma taotluse juurde. Ta pole tahtlikult õnnetust põhjustanud. See oli õnnetus, mitte kiiruse ületamine. Selle eest on karistus ränk. Muid sissetulekuid perekonnas ei ole. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et juhtimisõiguse äravõtt on põhjendatud. Valitud oli ebaõige kiirus. Varem on samuti kiirust ületanud ja saanud karistuse selle eest. Ilmselt on teole vastav lisakaristus siiski 1 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtt. Kohtu seisukoht Vaidlustamist on leidnud ainult lisakaristuse kohaldamine LS § 7417 lg 2 alusel. Kuid VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7417 lg 1 näeb ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga;
3. lõige märgib, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, liiklusõnnetuse akt ja skeem, haigla teatised) on tõendamist leidnud toime pandud väärtegu. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Tegemist on liikluseeskirja (LE) § 123 nõuete rikkumisega sõidukiiruse kohandamisel. Selle sätte järgi peab juht arvestama teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, oma sõidukogemusi, veose iseärasusi, ilmastikuolulisi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et suudaks peatada sõidukieespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajadusel peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Tee ja vastav teelõik oli menetlusalusele isikule väga hästi teada, samuti kehtestatud kiiruse piirangud, samuti kurv enne raudtee ületamist. Samal teelõigul on veel 2 peale kahekordse kiirusepiirangu enne raudteed maanteele paigutatud hoiatavad kõrgemad künnisetaolised jooned vähendatud kiiruse meeldetuletuseks ja hoidmiseks. Sellise liikluskorralduse eiramine on otsese tahtlusega tegu. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule ei ole esitatud. Kohus ei ole neid tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on menetlusalune isik tunnistanud oma süüd, kuid kahetsust pole olnud kohtueelses menetluses ega kohtuistungil enne, kui vastav märkus kohtuvälise menetleja poolt oli esitatud. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendavate ja raskendate asjaolude puudumist. Sama pole kohus tuvastanud. Kahetsus on avaldatud hilinemisega, ei ole omaalgatuslik olnud. Vastavalt karistusregistri teatise järgi on üks kehtiv väärteokaristust sõidukiiruse ületamise eest. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust, mida varem kohaldatud ei ole. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada lisakaristusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lisakaristus võiks olla tunduvalt lühiajalisem. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on jälginud väärteomenetlusõigust. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust lisakaristuse tühistamiseks, küll aga kohaldada lühemaajaliselt. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ainult lisakaristuse osas. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3