§-de 9 ja 10 kohaselt on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus, valla- ja linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku või eraõigusliku juriidilise isiku puhul töötaja kaudu. Seega kuigi kohtuväline menetleja on seaduse alusel moodustatud ning ta peab olema erapooletu, ei ole sõltumatuse tingimus võrreldes päris kohtutega täidetud. Samuti kui näiteks kohtumenetlusele on omane suuline asja arutamine kohtuistungil, mis peab tagama isiku ärakuulamise ja tõendite vahetu hindamise, siis kuigi
näeb ette kohtuvälises menetluses menetlusosalise õiguse esitada selgitusi ja vastuväiteid, on reegliks siiski kirjalik menetlus. Nii sätestab
lg 1, et kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja lahendi menetlusalusele isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusoalisis välja kutsumata. Põhiseaduse § 24 lg 5 silmas pidades on käesoleval juhul määrava tähendusega edasikaebeõiguse esemelise kaitseala kindlaksmääramine. Ehk teiste sõnadega küsimus, mida mõista tema kohta tehtud kohtu otsuse all põhiseaduses § 24 lõike 5 mõttes. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole lastud mööda mõjuval põhjusel. Väärteoprotokollist nr AB 926824 23.05.2008 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.06.
lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi ning § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kaitsja T.Mullari toob välja, et kaebus jäi tähtaegselt esitamata, kuna ei olnud esitada kohtule koos kaebusega Eesti Akrediteerimiskeskuse tõendit. Toodud asjaolu ei pea kohus kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Kaitsjal puudus vajadus esitada kaebus koos eelpoolnimetatud tõendiga, kuna puuduolevat tõendit oleks olnud võimalik esitada hiljem või oleks olnud võimalik taotleda, et kohus tõendi ise koguks. Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. EIÕK artikkel 6 kohaselt on igaühel oma kodanikuõiguste ja –kohustuste kindlaksmääramisel või temale esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamata jätmisel ei riivatud M.Tšabani üldist kohtusse pöördumise õigust.
Seega nimetatud säte kehtestab nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See on M.Tšabani vaba tahe, kas ta seda äärmiselt olulist põhiõigust kasutab või mitte. Möödalastud kaebetähtaja ennistamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ning kaitsja T.Mullari taotlus lahendatakse seaduses sätestatud korra kohaselt.. Antud juhul leiab kohus, et kaebetähtaeg on mööda lastud M.Tšabani oma hooletuse tõttu. Kohus leiab, et ei ole esitatud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ega esitatud kohtule ühtegi tõendit mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.