ja § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav I l j a PAKULEV - isikukood 36306063718; Eesti kodanik; kõrgharidus; elukoht: XXX; töökoht: OÜ Hollmann Arendus; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I l j a PAKULEV
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 165 krooni on 4 950 (neli tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. Süüdi tunnistada I l j a PAKULEV
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 165 krooni on 8 250 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 165 krooni on 8250 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
5 kuu jooksul võrdsetes osades (1650 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja nr. „1-08-10549“ ja nimi. 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista Ilja Pakulev’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja nr „1-08-10549“ ja nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. Ilja Pakulevit süüdistatakse selles, et viibides 13.06.2008.a kella 09.00 paiku oma korteris aadressil XXX, tahtlikult lõi oma tütart N P rusikaga kolm korda vastu lõuga, kannatanu kukkus saadud löökidest põrandale, siis hakkas Pakulev teda juustest tirima, lõi kannatanu pea vastu uksepiita ja talle jalaga rindu, seejärel aga veel ühe korra rusikaga vastu lõuga, tekitades kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi (vasaku näo poole põrutuse). Oma tegevusega pani I. Pakulev toime
Samuti süüdistatakse Ilja Pakulevit selles, et konflikti ajal, mis leidis aset 13.06.2008.a kella 09.00 paiku korteris aadressil XXX, ähvardas I. Pakulev N P tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sellise tegevusega pani I. Pakulev toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine
Pakulevi süü kuritegude toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu N P ütlustega (tl. 2-6), Lasnamäe traumapunktist välja antud patsiendikaardiga, kus on märgitud kannatanu diagnoos (tl. 7); fototabeliga, kus on pildistatud kannatanu nägu (näol nähtuvad vigastused) (tl. 8); kannatanu N P ema N P kannatanuna antud ütlustega (tl. 9-13); tunnistaja V K ütlustega (tl. 14-18), kahtlustatava I. Pakulevi enda ütlustega, kus ta oma süüd tunnistab ja toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb (tl.19-24). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
3 I. Pakulev on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus arvestab I. Pakulevi karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust ning asjaolu, et ta on varem kriminaalkorras karistamata Kohus nõustub prokuröri poolt I. Pakulevile taotletud karistuse määraga, s.o
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 165 krooni on 8 250 krooni ning
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 165 krooni on 4 950 krooni.
lg 1 alusel jääb liitkaristuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 8 250 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu (495,60 kr) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Pere majanduslikust olukorrast lähtudes annab kohus võimaluse tasuda mõistetud rahaline karistus
5 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS § 254. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.