4-08-8000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-8000 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Rain Luik` (ik 38801054234) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 21.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,010744 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Rain Luik` kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 21.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,010744 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 04.07.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Viktor Jürgenson`i poolt väärteoprotokoll nr AB1051589 selle kohta, et 04.07.2008.a kella 13:06 ajal Pärnu linnas Riia mnt Saare ja Viru tn ristis juhtis R. Luik mootorsõidukit (Audi A8 Avant, r/n xxxxxx) liiklusmärgi nr 351 – suurim kiirus 30 km/h – mõjupiirkonnas kiirusega 56km/h±3km/h, millega ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 23 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 125 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 21.07.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,010744 on määratud R. Luik` kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 33 trahviühiku ulatuses, so 1980 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud R. Luik` suhtes lisakaristust LS § 4-08-8000 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 13.08.2008.a esitas R. Luik Pärnu Maakohtule kaebuse antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud lisakaristus on ülemäärane, kuna R. Luik ei ole väärtegu toime pannud tahtlikult vaid liikluses tekkinud olukorra tõttu. 04.07.2008.a sõitis R. Luik Pärnu linnas Riia mnt Saare tn suunas sõidukite kolonnis kiirusega u 50-55 km/h, st liikus oma sõidukiga üldise liiklusvooluga kaasa. Sõidukiiruse vähendamisel hakkasid tagumised sõidukijuhid kaebajast mööduma ning kuna tee oli pinnatud, paiskusid mööduvate sõidukite rataste alt kivid vastu R. Luik` poolt juhitud sõidukit. Kuna R. Luik ei soovinud enam lasta enda autot mööduvate sõidukite poolt kividega lõhkuda, otsustas kaebaja üldise liiklusvooluga kaasa sõita, mille tagajärjel ületas kiirust, so 30 km/h alas 23 km/h võrra. Kaebaja kahetseb siiralt oma tegu ja nõustub põhikaristusega, millise on käesolevaks ajaks tasunud. Samuti töötab R. Luik alates 14.07.2008.a OÜ-s Xxxxx BOBCAT 763 juhina ning seoses töökohale esitatavate nõuetega on juhiloa olemasolu vajalik. Kui kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on otstarbekas ja põhjendatud, palub kaebaja vähendada lisakaristuse määra miinimumini. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 26.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Luik` kaebus rahuldamata. LS § 7422 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 56±3 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. Seega ületas menetlusalune isik suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS § 7422 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 kuni 40 kilomeetri tunnis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama LS § 7422 lg 4 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemisel ei tuvastatud. Menetlusalust isikut on ka eelnevalt
- aastal karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ning lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Eelnevalt on isikule määratud rahaline karistus. Sellest nähtub, et menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama Liikluseeskirja nõuetest ja ei tohi rikkumisi toime panna. Määratud lisakaristus on vajalik, et menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest kiiruse ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest. Menetlusalune isik on seadnud ohtu mitte ainult enda vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu lubatud sõidukiiruse ületamine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses R. Luik` suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. 2
(4)4-08-8000 VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjusel, et tegemist ei olnud tahtlikult toimepandud väärteoga R. Luik` poolt ning majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööülesannete täitmiseks. LE § 125 kohaselt osutavad liiklusmärgid «Suurim kiirus» või «Kiiruse piirangu ala», mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, juhile ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. R. Luik` on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus märgib, et Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja väide, so tegu on toime pandud tahtmatult, ei saa olla iseenesest asjas väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Vastavalt LE § 126 p 3 ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Käesoleva juhul oli tegemist liiklusmärgi nr 351 mõjupiirkonnaga, kus liiklemiskiirust oli piiratud 30 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt ületas R. Luik aga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Seega leiab kohus, et antud juhul kaebuse esitaja Liikluseeskirjas sätestatud nõudeid ei täitnud. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 33 trahviühikut, so 1980 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalase süüteo, so 27.03.2008.a muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millise eest on kaebajat karistatud üksnes rahatrahviga ning milline on karistusregistri andmetel kehtiv. Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole oma käitumisest järeldusi teinud ning eelnevalt määratud karistus rahatrahvi näol ei ole suutnud mõjutada R. Luik` seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, so arvestades võimalust mõjutada R. Luik` edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et R. Luik` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks või selle tähtaja lühendamiseks – alus. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu 3
(4)4-08-8000 politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 21.07.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,010744 ei kuulu tühistamisele ning R. Luik` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)