4-08-998\4

4-08-998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 juuni 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-998 (2376,07,009433) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Andri Tšupini kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna komissari Juhan Jevoneni 21.01.2008 otsusele nr 2376,07,009433 Andri Tšupini karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Juhan Jevonen Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Andri Tšupin, IK: 37901030255, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta Andri Tšupini kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna komissari Juhan Jevoneni 21.01.2008 otsusele nr 2376,07,009433 Andri Tšupini karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni rahuldamata.
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna komissari Juhan Jevoneni 21.01.2008 otsus nr 2376,07,009433 Andri Tšupini karistamises KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.06.
3. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna komissari Juhan Jevoneni 21.01.2008 otsusega nr 2376,07,009433 karistati Andri Tšupini KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 1 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik 30.09.2007 kella 18.45 ajal Ringi 48 maja juures Maardus Harjumaal pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu, lüües jalaga vastu JPsõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX juhipoolset juhi- ja tagumist ust, millega tekitas mõlgid ja sellega varalise kahju. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja põhjendas kaebust sellega, et tema ei ole autot löönud. Väärteoasjas kogutud tõendid on pärit teisest väärteoasjast, milline alustati seoses liiklusõnnetusega. Puuduvad tõendid selle kohta, et mõlgid oleks tekkinud jalaga löömisest. Tegemist ei ole JP autoga, vaid sõiduk kuulub teisele isikule. Tunnistaja S.G ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ei saa esimese korruse aknast näha sõiduki juhipoolse külje löömist kui tema sõiduki juhipoolset külge ei olnud tunnistajale näha. Puudus ka löömiseks motiiv, sest liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused parandati kindlustusfirma arvelt. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et 20 minutiga tuldi kohale, politseivormis isik oli kõrval, sündmuskohal oli palju inimesi, sealhulgas ka ema, tunnistaja G , kuid keegi ei öelnud, et autot oleks jalaga löödud. G nägi, et üks isik lõi, kust ta teadis, et see oli Andri Tšupin. Kuidas sai tunnistaja näha löömist teiselt poolt autot kui parem külg oli tunnistaja poole. Miks ta kohe politseisse ei teatanud. Oli abikaasaga kogu aeg koos. A ei saanud välja sõita, oli samuti kogu aeg kohal kuni patrulli saabumiseni. Oli liiklusõnnetuse hetkest kohal. Vaatas kõrvalseisvaid autosid, naine jõudis koju. Läksid koos naisega vaatama. Naine kutsus välja politsei. Tuttav tegi avarii Sikupilli Prisma juures ja oli seal kohal. Kutsusid avariigrupi ja kohale tuli A.M , siis kohtusid juhuslikult. Kui tema autoga avarii oli, siis istus autosse, et tööle sõita ning nägi, et stange puruks. Helistas naisele K K ja hakkas maja ees autosid vaatama. Viie minuti möödudes tuli naine, kes oli politseivormis ja läksid koos käima. Tuli välja neljandast trepikojast meesterahvas, kes näitas autot ja ütles, et tunnistajaks ei taha olla. Vaatasid auto üle ja K kutsus politsei. Tunnistaja JP seletas, et parkimisel riivas kaebaja autot vastu kaitserauda ja sõitis teise maja juurde ning lahkus. Tema sõidukil löödi jalaga mõlki juhipoolne esi- ja tagauks. See toimus tuttava akna all, need tegid suitsu sel ajal. Sõiduk on registreeritud isa nimele, kuid tema sõidab. Sõiduk on senini parandamata. Tunnistaja N G , kes nägi, elab esimesel korrusel. Liiklusõnnetusest on vigastused üle kahe ukse paremal küljel. N.G oli oma sõbra I , mõlemad andsid ütlusi. Täiendavalt seletas tunnistaja, et politseis käis järgmise päeva hommikul. Fotosid ei näinud, käis parklas 5-6 päeva möödudes. Ustel olid kriimustused, vasakul pool mõlgid. Läks kindlustusse, et T auto korda tehtaks ja läks T juurde ütlema, et tal on pretensioonid, et jalaga löödud. Tunnistajad G ja S nägid, ütlesid emale ja ema ütles talle. Ütlesid, et kaks korda jalaga vastu autot, muljumised juhi ja kõrvalistuja ustel. Tunnistaja KK seletas, et A.Tšupin helistas kell 18.50, kohale jõudis paari minutiga. Otsisid autot, mis võis teha. Üks meesterahvas küsis kas otsite avarii põhjustajat ja seletas, et nägi seda hetke, jättis auto keset teed ja jooksis minema, oli joobe tunnustega. Oli A.Tšupiniga kogu aeg koos. Mees jäi trepikoja juurde seisma ja oli kohal avariigrupi kohale saabumiseni. A.Tšupin ei ole jalaga autot löönud ja vaevalt et ta seda teeks kui politseivormis isik kõrval. Avarii põhjustanud auto oli A.U auto ees ja ta ei saanud välja sõita. A.U oli kohal kohe vist, ta oli huvitatud kui musta auto juurde jõudsid. Pärast sõitis minema. Momenti, millal kohale tuli, ei mäleta. Seda sõidukit ei puudutanud. Tunnistaja Aleksandr Möll seletas, et õhtul sündmuskohale jõudes oli pime. Maja ees oli heledam XXX avariiline, omanik kohal. Tegi avalduse, et on toimunud liiklusõnnetus, põhjustaja lahkunud. Vormis politseinikku kohal ei olnud. Tuli teade, et teine auto asub kõrvalmaja ees. XXX lõhkumise kohta teadet ei tulnud, avaldust ei olnud. Vigastused autol mõlemal pool. Inimesi oli kohal. Kui J.P välja kutsus, siis oli see raskes pohmakas, autost ükskõik, seletas, et ka varem midagi toimunud. Liiklusõnnetuse põhjustajat ei saanud pool päeva kätte. Sündmuskohal olid vist ema ja õde. J.P tuli ise järgmisel päeval. Kui pildid olid 2 valmis, siis kindlasti näitas J.P auto pilte, küsis mõlkide kohta küljel, kuid ta ei öelnud selle kohta midagi. Tavaliselt prindib pildid kohe välja. Kas J.P enne kohale tulekut autot oli näinud, seda ei tea. Kohapeal pildistas liiklusõnnetuse asjaolud, sõidukit ei puudutanud. Sõiduki mõlemad küljed olid kriimustatud. Paremal küljel olevad kriimustused lähevad liiklusõnnetusega kokku. Kas tolm vasakul küljel oli varem maha tulnud, seda öelda ei oska. Juhuslikult sai kokku Sossi mäel menetlusaluse isikuga, seal oli liiklusõnnetus. Oli kiire ja polnud aega rääkida. J.P ema, õde ja isa olid sündmuskohal ja neid hoiatati, et sõidukit ei saa keset teed jätta. Sõiduk viidi parklasse. Tunnistaja NG seletas, et tuli koos elukaaslase ja lapsega jalutamast. J.P auto oli trepikoja ees tee keskel, sai aru, et midagi on viltu. Laps magas ja läksid tuppa. Auto seisis rõdu ees, olid rõdul suitsetamas. Tuli Andri Tšupin koos naisega, teab teda, on varem näinud. Alguses vaatas autot, oli üksi, siis tuli vormis naine. Alguses vaatasid koos autot, siis lõi jalaga vastu üht ja siis teist ust. Ise läks välja vaatama siis kui oli helistanud emale, et auto seal seisab. Löömise ajal vist kedagi kõrval ei olnud, kas oli naine kõrval või helistas sel ajal politseisse. Parema küljega oli auto tema poole, nägi jalaga vehkimist. Oli autot ka enne seal näinud, siis selliseid vigastusi ei olnud, need hakkasid silma. Auto oli tema ja kaebaja vahel, kogu keha kaebajal ei näinud. Nägi jalaga löömise liigutusi, jõuga kaks korda. Oli kogu aeg rõdul, kui kaebaja tuli auto juurde. Auto segas ja autod sõitsid ringiga mööda, üks püüdis välja sõita. Ühe mehe auto oli maja ette pargitud, ei tea kas auto segas teda, seda momenti ei näinud. Auto oli maja nr 46 juures ja oli koos Andri Tšupini ja tema naisega. Andri Tšupin peksis autot enne kui naaber välja tuli. Kui politsei tuli, siis õde tuli välja, ema tuli töölt. Õde suhtles politseiga, emale ütles, et kaebaja lõi. Kui A.Tšupin lõi, siis oli mees rõdul või rõdu lähedal, tema lähedal või taga. Tunnistaja IS seletas, et tulid jalutamast ja nägid teel XXXd. Lähemale tulles tundis ära JP auto. Läksid majja ja rõdule suitsetama. Mees vaatas autot, käis ümber auto, katsus käepidemeid, helistas kuhugi ja lõi kaks korda autot juhipoolsest küljest jalaga. Auto oli tema poole parema küljega, mees oli auto taga, kaldus tahapoole ja lõi. N helistas P emale. Politseivormis naine oli kaebaja naine, seda ütles talle N , et elavad koos. Tunnistaja AU seletas, et teab asjast seda, et auto segas väljasõitu, ei olnud õigesti pargitud. Naaber ütles, et see auto riivas teist autot ja juht on kadunud. Manööverdades õnnestus välja sõita. Jäi seisma ja Andri Tšupin oli kohal. Oli seal 5-10 minutit. Kui naabriga rääkis, oli politsei juba kohal. Jäi seisma 8-10 meetri kaugusele. Tema sõiduk oli pargitud esiotsaga maja poole ja see pargitud sõiduk oli tema auto ees juhipoolse küljega tema auto poole. See auto oli ühtlaselt must, vigastusi ei märganud. Tähelepanu oli suunatud väljasõidule. Naaber ütles, et see auto riivas teist autot, juhti ei ole ja just olevat teatanud omanikule. Oli tööle minemas, vaatas välja, nägi autot ja siis kaebajat. Kui hakkas välja sõitma, siis A.Tšupin oli kohal. Kogu aeg seda autot ei jälginud. Kui eemale sõitis, siis A.Tšupin oli samas kohas kui auto jättis. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ning alus selle tühistamiseks või muutmiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et puuduvad tõendid väärteo toimepanemise kohta. Seejuures püüdis kaebuse esitanud isik kahtluse alla seada otseste tunnistajate N.G ja I.S ütlusi, väites, et nimetatud isikute ütlustes on vastuolud, nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil. Ometigi ei väärteoasja materjalides ega kohtuistungil antud ütlustes vastuolusid ei tuvastatud. Kaebuse esitaja on leidnud, et ta ei oleks saanud politseivormis abikaasa juuresolekul võõrast autot jalaga taguda, samuti on ta rahulik inimene. Peale selle oli sündmuskohal ka tunnistaja A.U , kes võiks kinnitada seda, et ta sõidukit ei vigastanud. 3 Samas aga nähtub tunnistaja N.G ütlustest, et A.Tšupin jõudis J.P auto juurde üksinda, vaatas autot, lõi autot ja alles siis tuli kohale kaebaja politseivormis abikaasa ning auto löömine toimus ka enne seda, kui naaber välja tuli. Seega ei saanudki ei K.K ega A.Udalov auto vigastamist A.Tšupini poolt näha, kuivõrd see toimus enne seda kui nimetatud isikud sündmuskohale jõudsid. A.Tšupin sai oma sõidukit vigastanud sõiduki asukoha kohta andmed teiselt isikult ning läks liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit saadud juhiste järgi otsima. Sel ajal kui N.G ja I.S J.P sõidukist möödusid, ei olnud selle sõiduki juures veel kedagi. Tuppa jõudes ja rõdule minnes nägid nad J.P autot ja selle juurde tulnud A.Tšupini, kes auto uksi katsus, autosse vaatas ja autot jalaga lõi. Seejärel alles ilmusid sündmuskohale K.K ja A.U . Arvestades taolisi ütlusi, mis riimuvad sõiduki fotodel fikseeritud vigastuste kujuga ning millised vigastused olid värsked, kuivõrd tolm oli vigastuste kohalt ära pühitud, asub kohus seisukohale, et tunnistajate N.G ja I.S ütlused on usaldusväärsemad kaebuse esitanud isiku süüd eitavatest väidetest. Kohus ei pea oluliseks asjaolu, et N.G või tema ema ei teatanud koheselt sündmuskohale ilmunud politseile A.Tšupini käitumisest, kuivõrd avariigrupp tegeles liiklusõnnetuse asjaoludega ning sõiduki vigastamine pärast liiklusõnnetust ei olnud sel hetkel esmatähtis. N.G , I.S , A.U ja A.M ütlused riimuvad sündmuste järjekorra osas ja sündmuskohal viibinud isikute osas. Samas on kaebuse esitaja ja tema abikaasa K.K püüdnud väita, et ta oli kogu aeg koos A.Tšupiniga kuni avariigrupi kohale jõudmiseni, mis peaks välistama A.Tšupinile inkrimineeritava teo toimepanemise. Samas aga ei kinnita ei NG, IS ega A.U sellist versiooni. Peale selle nähtub IS ütlustest, et A.Tšupin katsus auto uksi, helistas kuhugi ja lõi seejärel autot jalaga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tunnistajana üle kuulatud K.K , asudes toetama A.Tšupini versiooni, püüab oma teadvalt valeütlustega välistada A.Tšupini karistamist inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest. Taolistel asjaoludel ei pea kohus tunnistaja K.K ütlusi sündmuskohal aset leidnud sündmuste ja tema enda viibimise kohta sündmuskohal alates liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki leidmisest usaldusväärseteks, kuivõrd need ütlused ei riimu teiste tunnistajate ütlustega ning peab usaldusväärsemaks NG, ISja A.U ütlusi. Sellistel motiividel leiab kohus, et väärteoasjas ülekuulatud ja eelmärgitud tunnistajate ütluste, väärteotoimikus leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud fotodega on Andri Tšupinile inkrimineeritud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud ja kohtu arvates on Andri Tšupini käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, kuivõrd menetlusalune isik tekitas sõidukit jalaga lüües sõidukile vigastusi, tekitades varalise kahju, seega rikkus võõrast vallasasja KarS § 203 mõttes, millega ei tekitatud olulist kahju. Mis puudutab määratud rahatrahvi suurust, siis on rahatrahv määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, siis leiab kohus, et määratud karistuse määr on proportsionaalne menetlusalusele isikule inkrimineeritud süü suurusega ning alus määratud karistuse kergendamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus puudub ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 4