4-08-5537\3

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 5537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. septembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Vitali Žihh kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2008 a. Vitali Žihh kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2376, 08, 003466 tema suhtes mõistetud karistuse vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et joobnud olekus mootorsõiduki juhtimise eest karistati teda rahatrahviga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Ta kahetseb juhtunut ja varem pole kunagi joobnud olekus sõidukit juhtinud. Hiljuti mattis ema ja on rahalistes raskustes. Soovib mootorsõiduki juhtimisõiguse alles jätmist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et seoses tööga vajalik juhtimisõiguse tähtaega vähendada, vastasel juhul peab lõpetama töösuhted. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et mõistetud karistus on õige ja seega otsus jätta muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Žihh kahetseb juhtunut. Ülekuulamise protokollis selgitab, et jõi paar pudelit õlut ja rohkem sellist asja enam ei juhtu. Tunnistajana kuulati üle politseitöötaja, kelle ütlustest nähtub, et 27.04 saadi väljakutse Narva mnt., kus sõidab hall xxx reg. nr. xxx ja juht võib olla joobes. Märgati sõidukit Maardus Keemikute 15 juures ja sõideti sõidukile järgi ning sõiduk peatus Keemikute 25 hoone juures. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Vitali Žihh, kellel oli keskmine alkoholijoove. Samuti nähtub, et 27.04.2008 a. vormistati saatekiri meditsiinilisele joobeekspertiisi tegemiseks, kuid saatekirjal puudub ametiisiku allkiri, samuti joobeekspertiisi arvel puudub ka arsti allkiri. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr. 2546 kirjelduse kohaselt Žihhil esineb keskmine alkoholijoove. Kohus tuvastas materjalide alusel, et väärteoasjas otsuse kohaselt Žihh juhtis mootorsõidukit joobnud olekus ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 a. määruse nr. 120 § 11 järgi isiku toimetamisel tervishoiuasutusse koostab ametiisik saatekirja, millele märgitakse ka nõutavad andmed s.h. ka saatmise eesmärk, kuid saatekirjast nähtub, et Žihh saadetakse ekspertiisi liiklusprofülaktika põhjusel. Politseitöötaja kohapeal ei vormistanud joobeseisundi tuvastamiseprotokolli, eirates seega määruse nr. 120 § 7 nõudeid. Sellega sama määruse § 8 alusel rikuti Žihhi õigust vaidlustada viivitamata seda protokolli ja materjalidest pole üldse tuvastatav asjaolu Žihhi toimetamiseks Kallavere haiglasse. Joobeekspertiisi aktis on märge, et Žihhil on näo punetus, silmade sidekestade punetus jne. ning selle alusel arsti otsuse kohaselt Žihhil esineb keskmine alkoholijoove. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 120 § 12 p. 17 on nõutav ka laboratoorsete uuringute tulemuste fikseerimine bioloogiliste vedelike uuringute alusel. Kohtu seisukoht: -määruse nr. 120 § 4 lg. 1 kohaselt on politseinikel õigus toimetada isik joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiasutusse, kui joobeseisundi tuvastamine sündmuskohal pole võimalik. Seega väärteoasja menetlemisel koostatud dokumendist peab nähtuma, miks ei ole võimalik joobeseisundit kohapeal tuvastada, kuid seda põhjust ei ole märgitud; -seadusandja on kehtestanud LS § 20 lg. 4 määrad, millest väiksema alkoholisisalduse korral veres või väljahingatavas õhus on lubatud mootorsõidukit juhtida ja isikut ei loeta joobes olevaks. Seega tuleb kahtluse korral teha kindlaks vere või väljahingatava õhu täpne alkoholisisaldus. Sellisel juhul väljahingatava õhu ühes liitris või tema veres lahendamine eeldab sel juhul vältimatult vastavate mõõtevahendite kasutamist. Lisaks on seadusandja näinud LS § 20 lg. 4 teises lauses menetlusaluse isiku garantiina ette tema õiguse nõuda alkoholi sisalduse määramist veres; -määruse nr. 120 § 15 p. 2 kohaselt saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr. 2546 nähtub, et Žihh keeldus alla kirjutamast. Samuti aktist ei nähtu akti sisu on tõlkimisest vene keelde; -kuigi Žihh kohtuvälises menetluses antud ütlustega kinnitas, et ta tarvitas paar pudeli õlut ja kahetseb, kuid joobeseisundi kui faktilise asjaolu tuvastamine peab toimuma vastavalt Liiklusseaduses või määruses nr. 120 ja sätestatud kaitseõiguse rikkumine ei ole korvatav menetlusaluse isiku ütlustega. Vabariigi Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama, siis need kahtlused kuuluvad tõlgendamisele Žihhi kasuks; -Žihhil keskmine alkoholijoove on tuvastatud näo punetuse, silmade sidekestade punetuse ja muude tunnuste alusel, kuid väljahingatavas õhus saab alkoholi sisaldust määrata üksnes milligrammides liitri kohta, kuid arsti poolt on tuvastamata väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus; -Vastavalt VtmS § 72 peab kohtuväline menetleja märkima tõendite loetelu, mille alusel loeb toimepandud väärteo tuvastatuks, kuid otsuses nähtu alusel väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega aga nende loetelu nimetamata. Kohus leiab ülaltoodu alusel, et kohtuvälise menetleja poolt Vitali Žihhi suhtes mõistetud karistus kuulub tühistamisele, kuna ei leidnud tõendamist Vitali Žihhi poolt mootorsõiduki juhtimine joobnud olekus. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Vitali Žihh kaebus Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr. 2376, 08, 003466 ja lõpetada asja menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik