4-08-7798\2

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-7798 Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev

1. septembril 2008.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Vaidlustatud lahend Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 14.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2376,08,005243 Kaebaja Rene JOHANSON, isikukood töökoht puudub Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Istungil osalenud isikud Kirjalik menetlus Resolutsioon Juhindudes VtMS § 120 lg 1, § 132 p 2 Rene Johanson’i kaebus rahuldada osaliselt, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus: Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel määrata Rene Johanson karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so. 12000,- krooni ja Liiklusseaduse§ 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul –vähemalt 1000,-krooni igakuiselt. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB EÜP, kood 401, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 37007220274, elukoht: xxx, Vastavalt väärteoprotokollile AB 1085105 Rene Johanson 24.06.2008.a. kella 16:44 paiku Harjumaal, Kõue vallas juhtis mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx (sõiduki kategooria T5) alkoholijoobes, rikkudes Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. 14.07.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini otsusega oli kaebajale karistuseks määratud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12000,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. 06.08.2008.a. Rene Johanson esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsuse (põhikaristuse osas), vähendada rahatrahvi, kuna kohtuväline menetleja ei arvestanud karistuse määramisel karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsust. Oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus seisukohas vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Oli nõus kirjaliku menetlusega. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele vaid osaliselt. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest oli kaebaja tol päeval juhtinud mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx alkoholijoobes, seda ei eitanud kaebaja ka ise oma kaebuses. Väärteoasja materjalide hulgas on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millele on kaebaja kirjutanud omakäeliselt, et 23.06.2008.a. tarbis ta alkoholi ja 24.06.2008.a. juhtis mootorsõidukit xxx. Samuti protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta alkomeetriga Lion SD 400 nr 059606 (kalibreeritud kuni 15.10.2008.a.), millest nähtub, et Rene Johansonil oli 24.06.2008.a. kell 16:44 tuvastatud joove 0,3 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on protokollis ära märgitud silma sidekestade punetus ja alkoholilõhn suust. Rene Johanson nõustus tuvastamise tulemusega kohapeal ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus. . Kohtunik leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja andnud õige juriidilise hinnangu, kaebaja Rene Johansoni süü väärteo toimepanemises on kinnitust leidnud, kuna ta oma tegevusega eiras Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. Vastavalt Liiklusseaduse § 2 lg 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 juht e i v õ i o l l a j o o b e s e i s u n d i s. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo asjaolusid (tahtlik tegu, üldohtlik viis) on kohtuniku arvates kaebajale määratud proportsionaalne ja õiglane karistus. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate/raskendavate asjaolude puudumisega, põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja kahetsust. Kohtunik samuti nõustub nende põhjendustega ega hakka neid kordama. Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 järgi on maksimum karistusena võimalik määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni 9 kuud, kaebajale on määratud karistust ligilähedaselt sanktsiooni keskmises määras, mis on igati põhjendatud, põhikaristuse kergendamiseks puudub seaduslik alus. Kuid arvestades, et kaebajal puudub töökoht, seega legaalne sissetulek, võib tema suhtes kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ning määrata rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Eeltoodu alusel kuulub esitatud kaebus rahuldamisele osaliselt, kohtuvälise menetleja otsuse tuleb tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega määrata kaebajale põhikaristuseks rahatrahv 12000.-krooni ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, lubades põhikaristuse tasumise ositi. Violetta Kõvask Kohtunik