29.05.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 873813 selles, et 29.05.2008 kella 18.30 ajal peeti Haabersti 1 asuvas Rimi Eesti Food ASle kuuluvas kaupluses kinni Valeri Ikko, kes möödus kassast ja jättis tasumata kauba eest koguhinnaga 774 krooni ja 10 senti, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,
03.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1040367 selles, et 02.06.2008 kella 09.30 ajal peeti Pärnu mnt 558A asuvas Laagri Maksimarketi kaupluses kinni Valeri Ikko, kes möödus kassast ja jättis tasumata kauba eest koguhinnaga 713 krooni, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,
05.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1069116 selles, et 05.06.2008 kella 10.30 ajal peeti Lootsi 7 asuvas Rimi Eesti Food ASle kuuluvas kaupluses kinni Valeri Ikko, kes möödus kassast ja jättis tasumata kauba eest koguhinnaga 673 krooni, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu,
Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et 28.05.2008 peeti varguselt kinni, samuti peeti kinni 29.05.2008. Ka 02.06.2008 peeti Laagris kinni. Samuti 05.06.2008 peeti kinni. Varastab äraelamiseks, varastatut müüb turgudel, erinevates kohtades. Viimane kord karistati 04.06.2008 ja määrati 32 päeva kokku. 05.06.2008 hakkas karistust kandma ja vabanes 25.07.2007 ning arest on ära kantud. Ka varasemad arerstid on ära kantud järjest. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena pikemaajalisem arest 20 päeva. Menetlusalust isikut on varem karistatud korduvalt rahatrahvidega, kuid need on senini tasumata, mistõttu rahatrahvi kohaldamine on välistatud. Samuti on teda korduvalt karistatud arestidega. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, kaupluste avaldusi, tunnistajate ütlusi varguste toimepanemise asjaolude ja menetlusaluse isiku kinnipidamiste kohta, samuti menetlusaluselt isikult ära võetud kaupade nimekirju, asub seisukohale, et varavastase süüteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on väheväärtusliku asja omastamistega toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest ainuüksi 2008 aasta jooksul rahatrahvide ja arestidega 20 korda. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahv ja varasemad lühiajalised arestid varavastaste süütegude toimepanemise eest ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma varguste toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Samas on tekkinud olukord, kus menetlusalust isikut on 04.06.2008 otsusega karistatud kaheksa samalaadse väärteo toimepanemise eest, mistõttu ei saa kohus suurendada eelmise otsusega määratud maksimumkaristust ja 28.05.2008, 29.05.2008 ja 02.06.2008 episoodide eest määratav karistus tuleb lugeda kaetuks eelmise karistusega. 05.06.2008 eest tuleb aga määrata eraldi karistus ning see kuulub ärakandmisele iseseisvalt pärast mõistetud vangistuse ärakandmist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.