1-08-10581\2

1-08-10581 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-10581 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marko Hollandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marko Holland (ik: 37703044221; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Marko Holland tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Hollandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marko Holland on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.02.2008.a otsusega KarS § 121 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 11.12.2007.a otsusega mõistetud ja ärakandmata osa – s.o 4 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 3 päeva. Karistuse kandmise algus oli 16.02.2008.a ja lõpp on 13.02.2009.a. 2 M. Hollandi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses resotsialiseeriva tegevusega ei ole hõivatud. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Vabanemisel naaseb elama abikaasa juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Hollandi vangistusest tingimisi vabastamisega, kuigi majaomanik ei ole nõus M. Hollandi elama asumisega tema majja. Marko Holland taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustustega, võttes arvesse kriminaalhooldaja ja isiku abikaasa arvamust. 1-aastane katseaeg on kinnipeetavale otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Holland tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Hollandi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tegemist on ebastabiilse isikuga, kelle põhiprobleem seisneb alkoholi liigtarbimises. Emotsionaalselt pingelises situatsioonis võib kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt. Vabanemisjärgse elukohaga seoses abikaasa juures võib tekkida probleeme, kuna majaomanik ei ole nõus M. Hollandi elamaasumisega tema majja. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on risk uueks kuriteoks olemas, arvestades tema senist kuritegude mustrit. Arvestades M. Hollandi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik