1-08-10451\2

1-08-10451 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-10451 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Mati Sepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Mati Sepp (ik: 36610150348; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mati Sepp tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mati Sepa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Mati Sepp on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.08.2004.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 19.08.2004.a ja lõpp on 05.06.2013.a. M. Sepa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama elukaaslase ja laste juurde , töökoha loodab vabaduses leida. 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Sepa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla arvestades kuriteo raskust ja seda, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Korduvad karistused viitavad väljakujunenud käitumismustrile. Samuti peaks kinnipeetav läbima seksuaalkurjategijate tagasilanguse ennetamise programmi. Elukoht, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna aknad ja uksed ei ole kindlalt suletavad ning on ebakvaliteetsest materjalist. Mati Sepp taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist Prokurör ei toeta M. Sepa tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on toime pannud raske, seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo, milles olid kannatanuks alaealine. Selliseid kuritegusid toime pannud isikute karistamise ning ka karistuse ärakandmise vastu on ühiskonna ootused ja huvi suur. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid vangistuses ei ole ta ei töötanud ega õppinud, seega ei ole võimalust hinnata, kas uute kuritegude riskid on tema puhul vähenenud. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles

1. aastal, seega on prokurör seisukohal, et vabastamine haavaks käesoleval juhul ühiskonna õiglustunnet oluliselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Sepa ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Sepp tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Sepa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud raske, seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo, milles olid kannatanuks alaealine. Selliseid kuritegusid toime pannud isikute karistamise ning ka karistuse ärakandmise vastu on ühiskonna ootused ja huvi suur. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ning viibinud ka vanglas, kuid vangistuses ei ole ta ei töötanud ega õppinud, seega ei ole võimalust hinnata, kas uute kuritegude riskid on tema puhul vähenenud. Mõistetud karistusaeg lõppeb alles
2. aastal, seega on kohus seisukohal, et M. Sepa vabastamine haavaks ühiskonna õiglustunnet oluliselt. Arvestades M. Sepa poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik