§-s 42 lg 1 p 2) kohaselt majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, kuid vaatamata sellele, pakkus raietöid tundmatule isikule, veendumata selle isiku oskustes ja eelnevas töökogemuses. Samuti andis E. Alt tundmatule isikule põhjendamatult üle kogu vastutuse metsas toimuva üle, mille tagajärjel said kurjategijad kindlad olla, et metsaomanik neid ei sega, ei kutsu politseid ega keskkonnainspektoreid. 2003 juulikuu lõpus sai E. Alt raietööde organiseerija käest kätte kokkulepitud summa, kuid E. Alt jätkuvalt ei tundnud huvi, kas raie on teostatud nõuetekohaselt, kui palju metsamaterjali saadi ja kuhu realiseeriti. Samuti ei huvitunud sellest, kas ja kuidas on koristatud raielangid tema omanduses oleval kinnistul. Oma tegevusetusega tekitas ta soodusolukorra puude ebaseadusliku raie teostamiseks eeluurimisel tuvastamata isikute poolt. Eraldusel 5 oleks olnud metsateatise kohaselt lubatud lageraiega maha raiuda 284 tm ulatuses kasvavat metsa. Iga lageraielangi vahele oleks pidanud jääma kasvama 100 meetri laiune metsariba. Lageraielankide vahele jääval metsaosal oleks tohtinud teha turberaiet, mille käigus oleks tohtinud välja raiuda kasvava metsa tagavarast 30 % ehk kasvava metsana 288,15 tm. Tegelikult teostati raiet 19,3 ha suurusel maaalal, millest ebaseaduslikult 6,22 ha suurusel alal ning raiuti turberaiena välja kasvava metsa tagavarast 48,2% ehk lubatud kogusest rohkem 175,19 tm metsamaterjali. Sellise tegevusega rikuti raie tegemise ajal kehtinud keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ punkti 3.1 sätteid (analoogne säte on ka 12.01.2007 jõustunud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 5 lõikes 3). Takseerkirjelduse kohaselt kasvas eraldusel 5 enne raiet lageraie ealine 90-aastane 2. boniteedi kuuse enamuspuuliigiga puistu, kus lageraie tegemine oli lubatud, kuid raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 30 lg 5 p 1 sätete kohaselt ei tohi tulundusmetsade majandamisel lageraielangi laius okas- või kõvalehtpuupuistudes ületada 100 meetrit ning lageraie langi pindala võib olla 5 hektarit. Ebaseadusliku raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 13 lg 2 ja 3 sätete kohaselt võib raiesmiku kõrval teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, mis on kuusega looduslikul uuenemisel ja uuendamisel kolm aastat. Tehtud raiega 2003.aasta juulikuus rikuti raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 13 lg 2 ja lg 3 (analoogne säte on ka 01.01.2007 jõustunud 1 Metsaseaduse¹ §-s 29 lg 9 ja 10) ja § 30 lg 5 p 1 (analoogne säte on ka 01.01.
§-s 29 lg 11 p 3) sätteid, kuna raietööde käigus ei peetud kinni lageraielangi lubatud laiusest (s.t lageraielangid olid lubatust laiemad), pindalast (s.t lageraielangid olid lubatust suuremate pindaladega) ja liitumisajast (s.t eelmisest lageraiest ei olnud möödas 3 aastat). Keskkonnale tekitati ebaseadusliku raiega 140 675 krooni. Raiekoha koristamata jätmisega rikuti keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ punkti 14 ja 15 sätteid, millega on keskkonnale tekitatud kahju 9650 krooni (analoogne säte on ka 12.01.2007 jõustunud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §-s 9). Kokku tekitati keskkonnale 150 325 krooni, s.o oluline kahju. Kahju arvestamise aluseks on raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ja 6 (analoogne säte on ka 01.01.
§-s 67 lg 2 p 1, 2 ja 7) ning Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ punktide 2, 7 ja 8 sätted (analoogne säte on ka 01.01.
§-s 67 lg 3, lg 9 ja lg 10). Seega Endrik Alt, aidates tegevusetusega kaasa puude ebaseadusliku raie toimepanemisele, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS §-des 356 lg 1 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör loobus süüdistusest ja palus Endrik Alt õigeks mõista. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega. Juhindudes KrMS § 301 tuleb Endrik Alt süüdistuses KarS § 356 lg1 ja 22 lg 3 järgi menetlust jätkamata õigeks mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 301, § 305-317 kohus otsustas: Endrik Alt süüdistuses KarS § 356 lg1 ja 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Tõkend- elukohast lahkumise keeld Endrik Alt-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik. /allkiri/ T. Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 6. oktoobril 2008. a. Nooremreferent L. Herne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.