lg 2 p 4,5,7,8 ja § 215 lg 2 p 1,3 järgi karistati
MS § 238 lg 2,
lg 1 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva vangistust ning
lg 1 kohaldamisega liideti mõistetud karistusele (1 aasta 11 kuud ja 2 päeva) 03.01.2006 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud (2 aastat vangistust) ja 25.04.2006 Viru Maakohtu kohtuotsusega ja 06.06.2006 Viru Maakohtu kohtumäärusega mõistetud ärakandmata karistused, (s.o 5 kuud ja 14 päeva). Lõplikult kuulus Sergey Belovil ärakandmisele neli aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 22.02.2007.a ja lõpp 08.07.2011.a. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.04.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 07.08.2008.
lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis Sergey Belovil kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 07.08.2008 ( 22.02.2007 pluss 1/3 karistusajast 17 kuud 15 päeva). Sergey Belovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud kolm korda. Erikoolis on lõpetanud 9 klassi. Vangistuse ajal Sergey Belov kasuliku tegevusega hõivatud ei ole olnud. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud, tehes juhutöid ja töötades suulise kokkuleppe aluse põhiliselt ehitusel. Enne vangistust oli probleemiks liigne alkoholi tarvitamine, mis põhjustas raskusi majanduslikus toimetulekus ning pärssis seaduskuulekat eluviisi. Vabanedes soovib alkoholis tarvitamisest hoiduda. Narkootikume on tarvitanud minimaalselt. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Vabaduses soovib elada seadusekuulekalt. Vestluses on isik emotsionaalselt tasakaalukas, rahulik, optimistlik, kirjeldab end tööka ja abivalmis inimesena. Huvi enesearenguks ja enesetäiustamiseks on nõrgalt väljendunud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Sergey Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla leides, et see on ennatlik. Teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei ole täitnud. Peale seda on ta toime pannud distsiplinaarrikkumisi vangistuse jooksul. Samuti puudub vabanemisel töökoht, erialalised oskused ning haridus, mis soodustaksid töö leidmist seega puudub tal legaalne sissetulek. Sergey Belov taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 85). Vabanemisel läheb elama ema juurde, kes on andnud nõusoleku tema vabastamisega elektroonilise valvega. Praegu vanglas alates augustist 2008 ta õpib eesti keelt. Ta on ennast registreerinud erinevatele kursustele, kuid tegelikult teda huvitab töö tegemine. Ta on vanglas töötanud 2 kuud 2 nädalat, kuid peale seda keelati tööl käimine, sest ta ei ilmunud rivistusele. Tahaks peale vabanemist tööle minna. Tegelikult tal on talle lubatud töökoht ühes laofirmas, kuid garantiikirja sealt saadud ei ole. Kohtule on esitatud süüdimõistetu ema R B ja temaga koos elava elukaaslase I. K kirjalikud nõusolekud elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kohtule esitatud R. B seletusest nähtub, et pere sissetulek on keskmiselt 5000 krooni kuus. Tal on vormistatud ka töövõimekaotuse pension 2300 krooni. Elukaaslane teeb juhutöid. Ta oleks nõus poja ennetähtaegse vabanemisega. Kodukülastuse lehest nähtub, et xxx korter on heas seisukorras, metallist uks ja uued aknad. Võlgnevuse maksete osas ei esine. Kohus leiab, et positiivseks faktoriks tuleb tunnistada see, et võimalikul vabanemisel on süüdimõistetule garanteeritud korralik elukoht ja tema perekond teda tegelikult ka toetab. Prokuröri hinnangul on Sergey Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Süüdimõistetu pere sissetulekud ei ole eriti suured. Korteri seisukord ja võlgnevuste puudumine näitab, et pere elab korralikku elu ja täidab oma maksekohustusi nõuetekohaselt. Samas süüdimõistetu perre tagasitulek peale võimalikku vabastamist, paneb ta olukorda, mil tal poleks piisavalt raha meeldivaks elamiseks. Süüdimõistetu ise selgitas, et talle meeldib autoga sõita, kuigi juhilubasid tal ei olnud kunagi. Võrreldes 2 karistusaja täispikkusega praegune ärakantud karistusaeg on liiga lühike, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatud. Süüdimõistetu ei ole teinud piisavalt tööd ega pingutusi, et võimalikul ennetähtaegsel vabastamisel oleks talle garanteeritud kindel töökoht. Selle konkreetse süüdimõistetu puhul on see äärmuslikult tähtis tingimus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Sergey Belovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergey Belov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennetlik.
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergey Belovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust Sergey Belov oli karistatud 6 korral väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ( isiklik toimik lk 25-26), nendest 5 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest. Rahatrahvid on jäetud tasumata. 22.02.2007 kohtuotsusest nähtub, et osa kuritegusid oli toime pandud alkoholijoobes. See näitab, et enne vangistust esinesid süüdimõistetul tõsiseid probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Töökohta enne vangistust ei omanud. Süüdimõistetu on kohtulikult kriminaalkorras karistatud 4 korral. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 25-26) nähtub, et 02.05.2006 kohtuotsusega karistati süüdimõistetut
lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 alusel 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. 06.04.2006 kohtuotsusega karistati teda
MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuulise vangistusega, 25.04.2006 kohtuotsusega karistati
Viimase, 22.02.2007 kohtuotsusega karistati süüdimõistetud
lg 2 p 4,5,7,8 ja § 215 lg 2 p 1,3 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 1 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud ja 2 päeva vangistust ning
lg 1 kohaldamisega liideti mõistetud karistusele 03.01.2006, 25.04.2006 Viru Maakohtu kohtuotsuste ja 06.06.2006 Viru Maakohtu kohtumäärusega mõistetud ärakandmata karistused. Seega süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on enamjaolt kõik varavastased II astme kuriteod. Viimasest kohtuotsusest nähtub, et Sergey Belov tunnistati süüdi 9 varguseepisoodis ja 8 episoodi asja omavolilise kasutamise toimepanemises, kriminaalasjas on 10 kannatanut, kellele peab S. Belovil hüvitama 16641 krooni. See näitab, et Sergei Belovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Vanglas viibides ei ole Sergey Belov üles näidanud paranemise teele asumist. Tal on 3 distsiplinaarkaristust, millest 2 on noomitust ja üks on pikaajalise kokkusaamise keeld. Karistused olid määratud selle eest, et süüdimõistetu üritas viia eluosakonda tükisuhkrut ning järgmisel korral šokolaadi ja sigarette. Viimane karistus - tingimuslik kokkusaamise keeld - määratud kontrollrivistusel puudumise eest. Kõik kolm rikkumist leidsid aset juulis 2007. Saabudes Viru Vanglasse avaldas soovi töötamiseks ning sotsiaalprogrammides osalemiseks, positiivset vastust sellele ei saadud. Praegu ta õpib eesti keelt. Ta on töötanud üle kahe kuu vanglas, kuid see keelati peale esinenud distsiplinaarrikkumist. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole Sergey Belov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi süüdimõistetul on vabaduses elukoht oma ema juures ning ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks tema korterisse, ei kõrvalda elektrooniline valve uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus hindab uute kuritegude 3 toimepanemise riski üsna suureks. Karistusaja lõpuni on aega peaaegu kolm aastat. Seega, et leia kohus, et S. Belovile mõistetud vangistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärki saavutanud. Vabanedes ei ole Sergey Belovil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevused. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti alkoholi ja tarbimine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid kindlaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Sergey Belovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, tema käitumist vangistuses viibides ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Inna Kirsipuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.