Obsah (5)

§ 2§ 32§ 48§ 56§ 57

Ärakiri 4-08-4852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuistungi aeg Pärnu Maakohus 08. september 2008, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2008. a Haapsalu Väärteoasja n

) § 56 lg 1 eesmärki. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusalusele isikule väärteoasja nr 2570,08,002359 karistuseks aresti määraga 15 päeva. Menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Oma tegu vastavalt kohtuvälises menetluses antud ütlustele T. Tammik ei ole eitanud. Kohtus uuritud tõendid Menetlusalune isik Tarko Tammik andis kohtuistungil ütlusi, et ta saab aru, mida talle süüks arvatakse ja tunnistab ennast süüdi. Küsis sõbra käest autot, et minna Tammiku ühikasse sõbrannale külla ja parkis ühika peaukse ette. Käis sõbranna juures ja siis tulid teised punase autoga, tegelikult oli kutsutud nendele politsei, tema jäi vahele ja ta viidi ära kooli kõrvalt. Sõitis sõbra autoga ja juhilube tal ei olnud. Saab aru, et tegelikult ei tohi sõita, kui juhilube ei ole. Politsei on teda eelnevalt kahel korral karistanud sarnaste rikkumiste eest, rahatrahvid on olnud kuni 7 000 krooni. Teine rahatrahv ei ole kahjuks tasutud, lubas, et see saab lähimal ajal tasutud. Rohkem sündmuse kohta midagi öelda ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Kleeman märkis kohtuistungil, et Tallinn ei jõudnud saata juhtimiselt kõrvaldamise otsust, juhtimiselt kõrvaldamine on olnud ja kohtuväline menetleja sai infot selle kohta, paraku protokollis ei kajastu kuupäeva, millal T. Tammik on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Tl 7-8 on karistusregistri teatis (15.05.2008), mille kohaselt on T. Tammik enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud ühel korral – 19.11.

1. a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 3 000 krooni. Väärtegu on toime pandud 27.10.
2. a, väärteootsus on jõustunud 12.12.
3. a ning otsus on täidetud 12.12.
4. a. Kohtuväline menetleja on karistuse taotlemisel arvestanud ka 08.04.
5. a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS 741 lg 2 alusel tehtud otsusega, millega määrati T. Tammik'ule karistuseks rahatrahv 7 800 krooni. Nimetatud väärtegu on toime pandud 16.03.2008 ning väärteootsus on jõustunud 02.05.
6. Tl 9 on politsei väärteomenetluste õiend, kus kajastuvad T. Tammik'u poolt alates
7. a toime pandud väärteod s.h aegunud väärteod. Õiendi kohaselt on 08.04.
8. a Põhja PP väärteootsuse alusel määratud rahatrahvist tasutud 2 000 krooni. 2 Ärakiri 4-08-4852 Kohtuvaidluses menetlusalune isik ütles käsi südamel, et ta rohkem autot ei juhi. Aresti saab kandma minna peale oktoobri lõppu ja kanda tahab seda Haapsalus. Kool takistab tal varem aresti kanda ehk siis tööl käimine kooli kõrvalt, et saaks ära makstud teine trahv. Novembris ei ole vahet, mis kuupäeval aresti kandma minna, 03.11.08 on nõus minema aresti kandma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidluses, et T. Tammik juhtis mootorsõidukit omamata vastavalt juhtimise õigust, olles eelnevalt korduvalt karistatud selliste tegude ees. Mõistetud rahatrahvid ei ole mõjunud ja tegudest loobuma pannud. Viimane karistus ei olnud küll jõustunud praegu arutatava teo ajaks, aga sellegipoolest küsib kohtuväline menetleja aresti 5 päeva arvestades tema ülestunnistust ja kahetsust. Tõendeid ei ole esitada, kuid kohtuväline menetleja jääb kvalifikatsiooni juurde. Kohtu seisukoht

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 741 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Menetlusalune isik T. Tammik on kohtus kinnitanud, et ta sõitis sõbra autoga, kuigi juhilube tal ei olnud. Samas teadvustas ta endale, et tegelikult ei tohi sõita, kui juhiload puuduvad. T. Tammik tunnistas samuti, et teda on politsei poolt eelnevalt kahel korral karistatud sarnaste rikkumiste eest. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Vastavalt 28.04.

1. a kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollile /tl 3/ on T. Tammik'u rikkumist kirjeldatud järgnevalt - juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud. Eelpool nimetatud seadusesättest ja väärteoprotokollis olevast teokirjeldusest lähtuvalt juhib kohus tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.09.
2. a otsusele nr 3-1-1-38-07, milles Riigikohus on võtnud alljärgneva seisukoha: „
3. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjelduses on L. Popovile ette heidetud seda, et ta juhtis mootorsõidukit, ilma et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Mootorsõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt on üldjuhul kvalifitseeritav LS § 741 esimese lõike järgi. Sama paragrahvi teises lõikes ette nähtud kvalifitseeritud väärteokoosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui teo on toime pannud isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.
4. detsembril 2006 koostatud väärteoprotokolli teokirjeldusest - mis on VTMS § 87 kohaselt kohtule siduv - ei selgu, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust L. Popov mootorsõidukit juhtides eiras. Seega ei ole nimetatud väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 741 lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Järelikult tulnuks kohtutel L. Popovi poolt
5. detsembril 2007 toime pandud rikkumist käsitada LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona.“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt leiab kohus, et kuna käesoleva väärteoasja väärteoprotokollist /tl 3/ ei selgu, kelle poolt ja millal antud juhtimiselt kõrvaldamise otsust T. Tammik mootorsõidukit juhtides eiras, siis ei ole käesoleva väärteo puhul võimalik tuvastada LS § 741 lg-s 2 nimetatud raskendava asjaolu esinemist. Seega tuleb T. Tammik'u poolt 28.04.
6. a toime pandud rikkumist käsitleda § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt. 3 Ärakiri 4-08-4852 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. Tammik'ule süüks arvatud tegu ei vasta LS § 7422 lg 2 ette nähtud väärteo objektiivsele koosseisule, vaid LS §-is 741 lg 1 ette nähtud väärteo objektiivsele koosseisule. Seega tuleb T. Tammik'u poolt 28.04.
7. a toime pandud väärtegu, millega ta rikkus LS § 20 lg 1 nõudeid, kvalifitseerida LS § 741 lg 1 järgi. Kohus leiab, et T. Tammik pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. T. Tammik on kohtuistungil möönnud, et ta tõepoolest sõitis sõbra autoga, kuigi juhilube tal ei olnud. Samas teadvustas ta endale, et tegelikult ei tohi sõita, kui juhiload puuduvad. Seda on T. Tammik tunnistanud ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on võimalik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 16 lg 1 järgi on tahtlus - kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg 2 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on T. Tammik möönnud, et ta tegelikult ei tohi sõita, kuna tal puudub selleks vajalik mootorsõiduki juhtimise õiguse. Sellest tulenevalt on T. Tammik realiseerinud süüteokoosseisu tahtlikult. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et T. Tammik on oma tegevusega täitnud LS §-s 741 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et T. Tammik on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus LS § 741 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

19.05.2008. a kohtusse saabunud kohtuvälise menetleja taotluses aresti määramiseks liiklusalase väärteo eest, millega koos edastati kohtule väärteoasja materjalid, on kohtuväline menetleja leidnud, et rahatrahv ei kannaks

§ 56

lg 1 eesmärki, mistõttu taotleb menetlusalusele isikule väärteoasjas nr 2570,08,002359 karistuseks aresti määraga 15 päeva. Kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et T. Tammik juhtis mootorsõidukit omamata vastavat juhtimise õigust, olles eelnevalt korduvalt karistatud selliste tegude eest. Siinkohal märgib kohus, et kohtuväline menetleja väide karistuse korduvuse kohta on ekslik. Käesolev väärtegu on T. Tammik'u poolt toime pandud 28.04.

1. a - seega toimepanemise ajal oli T. Tammik'ut eelnevalt karistatud ühel korral samalaadse väärteo eest s.o 19.11.
2. a Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 741 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja on aga teo korduvust välja tuues silmas pidanud, et T. Tammik'ut on karistatud ka Põhja Politseiprefektuuri 08.04.2008 otsusega LS 741 lg 2 alusel, kuid nimetatud väärteootsus on jõustunud 02.05.2008 s.o hiljem, kui T. Tammik’u poolt toime pandud kõneallolev väärtegu. Seega ei olnud käesoleva teo toimepanemise ajal eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsus jõustunud ja seda ei saa arvestada käesoleva väärteo eest karistuse mõistmisel. Karistusregistri seadus (edaspidi KarRS) sätestab ranged nõuded, kuidas karistuste korduvust arvestada. Karistusõiguses on rangelt lubatud vaid see, mis on otseselt seaduses kirjas. KarRS § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 4 Ärakiri 4-08-4852 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samaliigiliste väärtegude eest, väär ja selle läbi isiku olukorra raskendamine on lubamatu. Kohtuvaidluses on kohtuväline menetleja siiski tõdenud, et viimane karistus ei olnud jõustunud arutatava teo ajaks, aga sellegipoolest taotles kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule aresti 5 päeva arvestades tema ülestunnistust ja kahetsust.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis T.

Tammik'u puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik T. Tammik tunnistanud oma süüd ja käsi südamel andnud lubaduse, et ta ilma juhtimisõiguse olemasoluta rohkem autot ei juhi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on T. Tammik omakäeliselt kinnitanud et kahetseb oma tegu väga ja kuna ta on õpilane, siis soovib kergemat karistust. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu

§ 57lg 3 tähenduses.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 7-8 on T. Tammik'ut eelnevalt karistatud LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 3 000 krooni, mis on tasutud. Samas käib T. Tammik kooli kõrvalt tööl, et tasuda teist talle määratud rahatrahvi, millest 2 000 krooni on tasutud. Kohtuistungil antud ütluste järgi saab tõdeda, et määratud karistused on T. Tammik'ule mõju avaldanud, ta on neist teinud omad järeldused ja jõudnud seisukohale, et ilma juhtimisõiguse olemasoluta ta enam sõidukit juhtima ei asu. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetseb väga toimepandud väärtegu. Samas on aga tegu toime pandud tahtlikult. Korduvalt ja tahtlikult juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on tegu, mis näitab hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ja karistuse määramisel on seetõttu oluline osa õiguskorra kaitsmisel. Seetõttu leiab kohus, et tõepoolest T.Tammikut tuleb karistada vääreo eest mõistetava võimaliku raskeima karistuse – arestiga. Samas leiab kohus, et arvestades T.Tammik süüd ja karistust kergendavat ajaolu, tuleb T.Tammikut karistada miinimummäära lähedase arestiga, sest eelnevalt ei ole teda arestiga karistatud ja kohus leiab, et ka sellise määraga arest mõjutab T.Tammikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Tarko Tammik tuleb süüdi tunnistada LS § 20 lg 1 rikkumises mootorsõiduki juhtimises isikuna, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, s.o LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteos ja karistada T. Tammik'ut arestiga 2 päeva. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 113 lg 1, 2, 4, 136 lg 1, 137 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 741 lg 1 ja

§-st 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5