Obsah (7)
§ 113§ 215§ 25§ 65§ 33§ 56§ 74KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. septembril 2008. a Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurö
§ 113
- § 25 lg.2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Artur Gamzin Elukoht : XXXXXXX XXX XX-X, isikukood: 39104156524 kriminaalkorras karistatud 1-l korral Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 24.03.2006.a
§ 215
lg 2 p 1; 209 lg 2 p 1,3 § 25 lg 1- § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4,7,8 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud 23 päeva katseajaga 2 aastat ;väärtegude eest karistatud 2-l korral; tõkend –vahistamine) Süüdistatava kaitsja: advokaat Aivar Kello(OÜ Advokaadibüroo In Jure, Tartu, Riia 15b) Juhindudes KrMS § 233, § 238 lg 2, § 180 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Artur Gamzin
§ 25lg.2, KaS § 113 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista Artur Gamzinile karistuseks neli
(4)aastat vangistust.
§ 65lg. 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse üks
(1)aasta kuus
(6)kuud ja kahekümne kolme
(23)päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumi alusel viis
(5)aastat kuus
(6)kuud ja kakskümmend kolm
(23)päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda Artur Gamzini kahtustavana kinnipidamine 14.veebruar
- Asitõend – musta käepidemega lauanuga –hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - kannatanu D.K. kunstnahast jope, dressipluus, ja t-särk- tagastada kohtuotsuse jõustumisel D.K. . Välja mõista Artur Gamzinilt KrMS § 179 lg. 1p. 1 alusel sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Artur Gamzinilt KrMS § 180 lg. 1 alusel menetluskulu 17 844(seitseteist tuhat kaheksasada nelikümmend neli )krooni ja 60 senti riigieelarvesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEBEesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Vabatahtliku täitmise aeg 30 päeva. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. Artur Gamzin´i süüdistatakse selles, et tema 14.02.2008.a kella 02.00 ajal Tartus, Veski tn 10 asuva maja hoovis isiklike suhete pinnal tekkinud konflikti käigus lõi tahtlikult tapmise eesmärgil noaga D.K. kahel korral vasakule poole rindkere piirkonda, millega tekitas D.K. eluohtlikud tervisekahjustused-rinnaõõnde tungivad torkehaavad vasakul pool rindkerel tagumisel kaenlajoonel X-XI roide vahemikus, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind. D.K. surm ei saabunud Artur Gamzinist mitteolenevatel asjaoludel - kiire meditsiinilise abi saabumise tõttu. Sellega pani Artur Gamzin toime
§ 113- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tapmise katse.
Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav Artur Gamzin tunnistas end süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta oli nõus prokuröri poolt avaldatud süüdistusaktis kirjeldatuga kuriteo asjaolude kohta. Süüdistatav kinnitas , et lõi kannatanut sündmuskohal kahel korral noaga. Ta ei osanud selgitada ,miks nii tegi; väitis , et oli purjus. Süüdistatava Artur Gamzinil kaitsjal ad. Aivar Kellol kuriteo kvalifikatsiooni ja kuriteo toimepanemise faktiliste asjaolude kohta vastuväiteid ei olnud. Artur Gamzini süü kuriteo toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja vahend on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu D.K. poolt eeluurimisel (tl 5-7) antud ütlusted kinnitavad sündmuskohal Tartus Veski 10 maja õues kaklust ning seda , et tema lõi R ning seejärel oli temale kambaga kallale tuldud ning läinud üleüldiseks rüselemiseks, mille käigus ka teda oli noaga löödud. Avaldatud kohtuarstliku ekspertisi akt kinnitab, et kannatanule D.K. oli sündmuskohal noaga tekitatud eluohtilkud vigastused - rinnaõõnde tungivad torkehaavad vaskul pool rindkerel 2
(4)tagumisel kaelajoonel 10.-
- roide vahemikus, mille tüsistusena tekkis vaskpoolne õhkrind( t. 9-11).Eksperdi arvamus kinnitab, et vigastused on tekitatud kahel korral noaga löömisel 14.02.
- Tunnistaja M.M. ütlused( tl. 13-14) kinnitavad sündmuskohal noormeeste kaklust. Artur Gamzin oli ütelnud , et võib kellelgi kõri läbi lõigata, et on varem ka vangis istunud ning ründas D.K. . Kõik toimus kiiresti ning tunnistaja ei näinud , mis oli Artur Gamzinil käes. Pärast seda oli aga hakanud D.K. halb, ta oli hakanud kõhtu kätega kinni hoidma ning tema riided määrdusid verega. D.K. oli kinnitanud, et ei suuda enam käia. Pärast seda oli kutsutud kiirabi ja politsei. Tunnistaja T.S. avaldatud ütlused( tl.15-19) kinnitavad, et kannatanut D.K. lõi noaga vaskusse külge Artur Gamzin; lööke oli 2-
- Kui Artur Gamzin oli kannatanut noaga oli löönud, läks ta tagasi majja. Noaga löömist pidi kõik nägema, see ei saanud märkamatuks jääda. Tunnistaja A.P.´avaldatud ütlused kinnitavad seda, et pärast kaklust sündmuskohalt lahkudes oli kannatanu D.K. jõuetu ning hoidis käega üht külge kinni. D.K. oli ütelnud , et Artur Gamzin lõi teda noaga. Ka Artur Gamzin oli ise kinnitanud tema poolt D.K. noaga löömist ning ütlenud, et ta on vangis istunud ning võib ka T.S. ära tappa(tl.34-36). Tunnistaja M.L. `avaldatud ütlused( tl.45-46)kinnitavad kaklust sündmuskohal ning tunistaj oli kuulnud, et keegi oli hüüdnud“ tal on nuga“. Tunnistaja oli läinud oletavava „noakangelase“ juurde seda rahustama. Tunnistaja kinnitusel oli tema üsna purjus ning täpselt asjolusid ei mäleta. Tunnistajate V.T., K.K., M.T., J.D.i ja K.U. avaldatud ütlused kinnitavad kaklust sündmuskohal, kuid tulenevalt alkoholijoobest kuriteosündmuse täpsemaid asjaolusid ei kirjelda. Tunnistaja –patrullitalituse konstaabli Argo Treiali avaldatud ütlused (tl.22-23) kinnitavad väljakutset sündmuskohale Veski 10 Tartus ööl vastu 14.02.2008 kell 02.00 ajal; teatati, et inimest oli noaga löödud. Kannatanu oli leitud õuest; süüdlane, kellele osutati, Artur Gamzin oli kinni peetud Veski 10 majas. Süüdistatava Artur Gamzin on esialgsel ülekuulamisel 14.02.2008 ( tl. 66-67)oma kuritegu ei tunnistanud väites , et tema ei tea noaga löömisest midagi ning pole ka mingit nuga kellelgi käes näinud. 22.02.2008 antud ütlustes( tl. 78- 79)on Artur Gamzin tunnistanud, et tema lõi D.K. kööginoga. Noa oli ta võtnud majast köögist kraanikausi kõrvalt; nuga oli musta käepidemega ja sileda teraga, lühema teraga nuga. Ka asjas olev Artur Gamsinile nugade äratundmiseks esitamise protokoll( tl. 80-82) kinnitab Artur Gamsini poolt kannantanu kööginora löömise fakti. Asjas oleva asitõendi- noa –vaatlusprotokoll( tl. 53- 55 )ning fototabelid annavad kuritieoriista- musta käepidemega lauanoa - täpse kirjelduse. Asjas olevate asitõendite valget värv dressipluus, kunstnahast jope ja T- särk vaatlusprotokollidel(tl. 56, 57, 58, 59, 60 ) on näha kannatanu rõivaste vigastuste iseloom ja määrdumus, mis kinnitavad süüdistuses kirjeldatud kannatanule vigastuste tekitamise asjaolusid. Kohtulikud tõendid kinnitavad kannatanule D.K. sündmuskohal noaga eluohtlike vigastuste tekitamist. Rinnaõõnde tungivad torkehavad vaskul pool rindkerel tagumisel kaelajoonel 10.
- roide vahemikus, mille tüsistusena tekkis vaskpoolne õhkrind Eksperdi arvamus kinnitab, et vigastused on tekitatud kahel korral noaga löömisel 14.02.
- 3
(4)Tõendi kinnitavad, et sündmuskohal süüdistatav Artur Gamzin kannatanut D.K. noga korduvalt kahel korral rindkeresse lõi. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest nähtub, on süüdistatav Artur Gamzin agresiivne noormees ning temaga ei soovita vastuollu minna. Asjas olev tunnistaja ütlus isleoomustab süüdistatava käitumist enne kuriteo toimepanekut kui üleolevat ning kui teadlikku ja hoolimatut käitumist. Süüdistatav oli ütelnud, et ta on varem vangis istunud ning võib vabalt kõri läbi lõigata. Selline süüdistatava jõker avaldus vahetult enne rünnet kannatanule, samuti kannatanule kahel korral noaga rindkeresse kui elutähtsasse piirkonda löömine, kinnitab süüdistatava kavatsust ja süüdistatava tahtlust kannatanu tappa. Kannatanu surm aga ei saabunud ,sest erakorraline meditsiiniabi päästis tema elu. Artur Gamsin on
§ 33mõistes süüvõimeline isik.
Artur Gamzin tuleb süüdi tunnistada tapmiskatses-
§ 113
,
§ 25lg.
2 järgses kuriteos. Karistuse põhjendus. Prokurör oli seiukohal , et Artur Gamzini poolt toime pandud tapmiskatse eest tuleb teda karistada sanktsiooni alammääras. Ta on kuriteo toime pannud katseajal ning kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust ja alaealisust kuriteo toimepanemisel. Prokurör palus Artur Gamzin süüdi tunnistada
§ 25lg.2, KaS § 113 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista Artur Gamzinile lõplikuks karistuseks neli
(4)aastat vangistust.
§ 65lg.
2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumi eest 5aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Artur Gamzini kaitsja Aivar Kello leidis, et karistuse mõistmisel tuleb kergendava asjaoluna arvestada, et süüdistatav pani kuriteo toime alaealisena ning on ka praegu alaealine. Tema lapsepõlv oli raske , ta kasvas kasuperes. Süüdistatav on kord karistatud. Tuleks arvestada , et isik ei ole välja kujunenud ning mõista temale kergem karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 56lg.
2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
§ 113
näeb ette inimese tapmise eest karistusena kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.
§ 74lg.
5 näeb ette , et kui kriminaalhooldusel olev süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Artur Gamzin on toime pannud tahtlikult esimese astme kuriteo katse. Seega tuleb teda karistada
§ 113
, § 25 lg.2 kuriteo eest vangistusega ning liita sellele vangistusele ka Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud ja 23 päevane vangistus, kohaldades
§ 65lg.2 sätteid.
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava alaelisust. Lähtuvalt sellest mõistab kohus süüdistatavale vangistuse sanktsiooni alammääras. Kriminaalhooldaja ettekanne toetab Artur Gamzinile vangistuse mõistmist. Vanglas Artur Gamziniga läbi viidavad sotsiaalprogrammid peaksid temast kujundama õiguskuuleka isiksuse. Süüdi tunnistada Artur Gamzin
§ 25lg.2, KaS § 113 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista Artur Gamzinile karistuseks neli
(4)aastat vangistust.
§ 65lg. 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse üks
(1)aasta kuus
(6)kuud ja kahekümne kolme
(23)päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumi alusel viis
(5)aastat kuus
(6)kuud ja kakskümmend kolm
(23)päeva vangistust. 4
(4)Karistusaja alguseks lugeda Artur Gamzini kahtustavana kinnipidamine 14.veebruar 2008. Asitõend – musta käepidemega lauanuga –hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - kannatanu D.K. kunstnahast jope, dressipluus, ja t-särk- tagastada kohtuotsuse jõustumisel D.K. . Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. Välja mõista Artur Gamzinilt KrMS § 179 lg. 1p. 1 alusel sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni riigieelarvesse. Välja mõista Artur Gamzinilt KrMS § 180 lg. 1 alusel menetluskulu ( kohuartiliku ekspertiisi maksumus 2875 krooni, kaitsjatasu kohtueelsel menetlusesel kokku 9911.60 krooni, kaitsjatasu kohtumenetluses 4959 krooni, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 99 krooni)- kokku 17 844 krooni riigieelarvesse. Kohtunik: 5
(4)