KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-08-6912 (2390.08.000487) Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Urmas Soonvald Väärteo asi Janek Koppel´i väärtegu süüdistuses Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2008.a. Menetlusalune isik Janek Koppel – sündinud
- detsembril
- a., IK 37312250304, xxxxxxxxx, ülalpeetavaid x xxxxxxx xxxx, haridus xx klassi, töökoht XXX Xxxxxxx tööline, elukoht Xxxxxx küla, Xxxxxxx vald, Xxxxxxx, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
- Janek Koppel KarS § 262 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks rahatrahv kümne
(10)trahvimäära ulatuses kuuesaja (600.-) krooni suuruses summas riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank’as või 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber
- Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Täitmisel kohtutäituri poolt lisandub täituritasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. KarS § 262 järgi ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Kaupo Känd on koostanud Janek Koppeli kohta väärteoprotokolli selles, et tema
- märtsil 2008.a. kell 17.04, olles alkoholijoobes, Pühalepa vallas, Paluküla külas, häiris K. K. kodurahu vastu ust ja aknaid prõmmides ja sisselaskmist nõudes, rikkudes sellega Pühalepa valla avaliku korra eeskirjade p. 5.1 nõudeid ja pannes seega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Janek Koppel ennast süüdi ei tunnista. Ta on elanud K. K. kümme aastat koos ja neil on kaks ühist alaealist last. Kuna ta käib Soomes tööl ja kahtlustab, et K. on suhted teiste meestega, siis on ta püüdnud viimaselt saada vastuseid oma mitmetele küsimustele, kuid tagajärgedeta. Sellel päeval oli ta ära joonud kaks pudelit lahjat õlut, kuid arvestades tema kehakaalu, täiesti kaine. Ta läks K. K. juurde lihtsalt rääkima ja võttis viimase elamises oleva kurja koera hirmutamiseks kaasa ühe puutoika. Kuna K. K. teda sisse ei lasknud, aga majas viibis, siis koputas ta käega, mitte selle puutoikaga, akendele, kuid teda sisse ei lastud ja kutsuti hoopis politsei, kes ta koju sõidutas. Ta peab K. K. omavahelised armuasjad ja laste külastuse selgeks rääkima. Midagi ta valesti teinud ei ole, kuid leiab, et kohus võib teda karistada millise karistusega iganes. K. K. ütlustest nähtub, et nad elasid Janek Koppeliga koos kaheksa aastat kuni
- a. Sestpeale ei ole aga Janek teda rahule jätnud ja tahab temaga pidevalt midagi rääkida. TA on selleks siiski ka ise põhjust andnud, öeldes Janekile veel
- a. lõpul, et armastab teda. Neil on kaks ühist alaealist last, kuid isa suhted nendega on jahedad.
- märtsi
- a. õhtupoolikul oli tal kiire, sest pidi minema lennukile ja seetõttu ei tahtnud Janekit sisse lasta. Kui ta oleks üksi olnud ja aega samuti, siis ilmelt oleks ta siiski Janek Koppeli sisse lasknud ja temaga rääkinud. Neil on küll kodus kuri krants, kuid Janek Koppel koputas ka enda käes oleva puutükiga akendele, kuid mitte kõvasti. Ta kartis lapsi üksi koju jätta ja seetõttu helistas politseile. Ta ei saanud aru, kas Janek Koppel oli purjus või ei. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt mõõdeti Janek Koppelil küll alkoholijoove, kuid alkomeeter näitas ainult punast värvi ning muid joobetunnuseid ei tuvastatud. Ta käib Soomes tööl ja viimasel ajal temaga pahandusi olnud ei ole. K.K. ilmselt siiski kartis lapsi üksi koju jätta ja seetõttu kutsus ka politsei, kes midagi hullu ei täheldanud ja sõidutas Janek Koppeli koju. See kõik on Janek Koppeli ja K. Ki. omavaheline asi ning parem kui nad politseid ja kohut ei tülitaks. Selles majapidamises on küll ka üks tragi ja tige koer, keda uskuda ei tea. Aresti küll Janek Koppelile määrama ei peaks. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et Janek Koppel on siiski süüdi KarS § 262 järgi ning teda tuleb karistada rahatrahviga. Janek Koppeli väärtegu sai alguse kahe isiku pikaajalise lähedase suhte pinnalt. Neil on kaks alaealist last ja nende suhted ei ole ilmselt veel täielikult lahtunud. Janek Koppel ei ole saanud oma kõigile küsimustele vastuseid ning seetõttu
- märtsi
- a. õhtupoolikul K. K. poole läkski. Ta oli küll joonud kaks pudelit lahjat õlut ja alkomeetri näit värvus punaseks, kuid mingit erilist alkoholijoovet tal tuvastatud ei ole, mida saab välja lugeda nii K. K. kui ka kohtuvälise menetleja ütlustest. Tõendamist on leidnud, et K. K. majapidamises on kuri koer, kelle kartmiseks oli Janek Koppelil tõsine alus ning ta võis puutoika tõesti koera peletamiseks kaasa võtta. Kui ta ka selle toikaga akendele koputas, siis kindlasti tasakesi, sest muidu oleksid aknad purunenud. Kairi Kimber kutsus politsei välja seetõttu, et tal oli kiire lennukile minekuga, muidu oleks ta kindlasti Janek Koppeli sisse lasknud ja temaga vestlusse laskunud. Mingeid otseseid vaevusi Janek Koppeli käitumine K. K. ei põhjustanud ja mõlemad peavad oma suhetes varem või hiljem selgusele jõudma. Janek Koppel peab aga teadma, et suhete selgeksrääkimine sellistes tingimustes ei vii kumbagi sihile ja väärib hukkamõistu. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud Janek Koppeli käitumises puuduvad. Tal on elu- ja töökoht ning viimasel ajal ta õigusrikkumisi toime pannud ei ole. Seda kõike arvestades ei pea Janek Koppelit karistama arestiga ta talle karistuseks mõistetav rahatrahv ei pea olema suur. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus Koppeli KarS § 262 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Janek