4-08-5122\1

4-08-5122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5122 (2315,08,004983) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Maksim Potšepko (ik: 38305250230, elukoht: xxx, töökoht: koostaja) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
3. Maksim Potšepko süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab lõplikult, so kahes osas olema ära kantud hiljemalt 01.12.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi kahes osas 4 päeva kaupa menetlusaluse isiku valitud ajal.
7. Maksim Potšepkolt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Maksim Potšepko, 4-08-5122, joobe tuvastamise tasu“.
8. Maksim Potšepkolt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi nr AN-59508/2336 tegemisel tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Maksim Potšepko, 4-08-5122, aineekspertiis“.
9. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.09.
10. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.04.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1041937 selles, et 27.04.2008 kella 15.24 ajal peeti Tedre 5 maja juures kinni Maksim Potšepko, kes toimetati Wisamri Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile tuvastati menetlusalusel isikul segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüülist ja bensodiasepiinidest, samuti leiti menetlusaluselt isikul väikeses koguses narkootilist ainet, milline vastavalt ekspertiisiaktile osutus pulbriks massiga 0,079 grammi, milline pulber sisaldas endas 3-metüülfentanüüli, neli tabletti, mis sisaldasid endas 0,008 grammi klonasepaami, roheline taimne puru massiga 0,11 grammi, mis oli peenestatud kanep, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et pani väärteo toime pannud. Pärast seda juhtumit enam ei tarvita, töötab ABB ASs mootorote koostajana umbes kolm aastat. Kõik trahvid peaksid olema makstud, sest see võetakse automaatselt palgast maha. Varasemad arestid on samuti kantud. Töögraafik on harilik, kui on palju tööd, siis tuleb töötada ka nädalavahetustel. Tööl on olukord, kus üksinda paneb mootoreid kokku, teisi ei ole. Kohtusse tulekuks tegi eile kaks vahetust, et saaks vaba aega. Sooviks kas väiksemat aresti või rahatrahvi, sest töölt ei saa lihtsalt ära tulla. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem karistatud samalaadsete väärtegude eest, ka arestiga. Viimane arest oli 2 päeva. Seekord taotleb rangemat karistust, so 8 päeva aresti. Kui isik siia kohale tuli, siis anda võimalus ära kanda kahes osas nädalavahetustel, 4 päeva kaupa. Samuti nõuda sisse ekspertiisikulud, so joobe tuvastamise eest 420 krooni ja aineekspertiisi eest 1208 krooni. Arest tuleks ära kanda hiljemalt 01.12.
11. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, laboratoorset analüüsi ja ekspertiisiakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet ning ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega summas 28 800 krooni, millised on tasutud. Samuti on teda karistatud arestidega 23 päeva ulatuses. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud ja suuremas osas tasutud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Samuti ei ole mõju avaldanud ka lühiajalised arestid. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, kuivõrd rahatrahvid ja lühemaajalised arestid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ja karistusandmetest võib teha järeldusi selle kohta, et menetlusalune isik ei ole õiguskuulekas ja paneb järjest ja süstemaatiliselt toime uusi väärtegusid, siis süü suurust ja menetlusaluse isikut iseloomustavaid andmeid arvestades peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise ja aineekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd aga menetlusalusel isikul on alaline töökoht, siis peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. Märt Toming kohtunik