Nr. 1-08-9550 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 02. oktoobril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Antonina Muravjova prokurör Al

§ 101p 2, 7, 8 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 15 aastat; Kr

K § 141 lg 1 järgi karistati teda vabadusekaotusega 5 aastat. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Tema karistuse kandmise algust loeti alates 05.10.

1. a. Juri Kolesnikovi karistusaeg lõppeks selle täielikul ärakandmisel 05.10.
2. a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud üle kahe kolmandiku talle mõistetud karistusajast. Juri Kolesnikov on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:
3. Viljandi Maakohtu 21.01.
4. a.

§ 139lg 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega, edasi lükatud 1 aastaks 6 kuuks; 2.

Viljandi Maakohtu 13.07.1992. a.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga;

1. Viljandi Maakohtu 17.07.
2. a. otsusega KK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6kuulise vabadusekaotusega. Tartu Vanglast Juri Kolesnikovi kohta väljastatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, kuid viimane rikkumine on olnud 27.10.
3. a. Ta omandas vanglas keskhariduse ja lõpetas Rummu Erikutsekoolis väikeettevõtte töökorralduse eriala. Käesoleval hetkel õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses arvutiteeninduse erialal. Vanglas ei tööta.
4. a. osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kinnipeetav on motiveeritud elama seaduskuulekalt, tahab hoolitseda ema eest ja luua perekonna. Juri Kolesnikov on tavaolukordades rahulik, tagasihoidlik, seltsiv, adekvaatse enesehinnanguga, viisakas ja norme arvestav inimene. Subkultuuri mõju temale on olnud vähene. Tavaolukordades on ta rahulik, tagasihoidlik, seltsiv, keskmiselt avatud. Otsest füüsilist või verbaalset agressiivsust ei ilmuta ning oma käitumist valitseb. Sooritatud tegu kahetseb. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem grupi mõjul, alkoholi tarvitamisel ning konfliktsituatsiooni sattumisel. Kriminaalhooldusametnik toetab Juri Kolesnikovi ennetähtaegselt vanglast vabastamist ja leiab, et isik sobib kriminaalhooldusele, kuna tal on vabanemisel olemas kindel elukoht vend V juures x, ning venna materiaalne ja moraalne toetav ning abistav suhtumine. Samas nähtub ettekandest, et vend töötab Soomes, kus viibib järjest paar-kolm nädalat ning on siis nädala kodus puhkusel. Venna elukaaslase A. K. sõnul ei tunne ta oma elukaaslase venda, mistõttu võõraga ühisesse korterisse jäämine pikemaks ajaks ei ole meelepärane. Kinnipeetav suhtleb ka ema ja õega, kuid ema on alkoholisõltlane. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on majandusliku toimetulekuga seonduvad asjaolud (tööoskuste ja -harjumuste puudumine) ja ning tervise ja emotsionaalse seisundiga seonduvad asjaolud (ebaadekvaatne enesehinnang, iseloomult umbusklik, jäiga mõtlemisega). Juri Kolesnikov kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Ta kahetses oma varasemaid tegusid ja soovib jätkata seaduskuulekat elu. Tema sõnul on talle toetavaks isikuks vend, kelle ostetud korterisse on tal võimalik elama asuda ning kelle kaudu loodab ta ka tööd leida. Juri Kolesnikovi sõnul on ta tegelikult invaliid ja ei soovi oma endiste elukommete juurde tagasi pöörduda. Vangistuse ajal on ta pidevalt tegelenud õppetööga ja enesetäiendamisega. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda, tema kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Juri Kolesnikovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega on põhjendatud, kuigi KarS § 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus selleks on olemas. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Kolesnikov kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo eest. Mõistetud karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud natuke vähem kui 12 aastat. Juri Kolesnikov on vangistuse ajal mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid mitte peale 2005.a. Rikkumised olid enamasti seotud loendusele mitteilmumisega, mis olid tema sõnul seotud tema haigushoogudega. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht oma vennale kuuluvas korteris, mis on kriminaalhooldaja poolt kontrollitud. Vend Vitali on avaldanud valmisolekut vabanemisel venda aidata. Juri Kolesnikov on kinnipidamise ajal tegelenud enesetäiendamisega ja lõpetanud mitmeid kursuseid. Tema sõnul ei ole ta olnud tööga hõivatud seoses tervisliku seisundiga, tal on astma. Kinnipeetav on valmis täitma kriminaalhooldusnõudeid pika katseaja jooksul ning täitma ka lisakohustusi. Alkoholi tarvitamist ei pea Juri Kolesnikov võimalikuks oma tervise tõttu. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud anda Juri Kolesnikovile võimalus vabaneda vangistusest ennetähtaegselt ning lasta tal näidata, et ta on karistuse kandmise ajal oma käitumisest õiged järeldused teinud. Kuivõrd Tema poolt kantud karistus on piisavalt pikk ning isik on tunnistanud oma tegusid ja kahetseb neid, siis on alust arvata, et reaalselt kantud pikk vangistus on temale positiivselt mõjunud ja kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Ta omab piisavalt tagatisi, et asuda elama seaduskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Kohus on seisukohal, et Juri Kolesnikovile tuleb katseajaks määrata alljärgnevad lisakohustused. Teda tuleb kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pani Juri Kolesnikovil kuriteod toime alkoholijoobes. Seega on alkoholi jätkuv tarvitamine kõige suuremaks ohuteguriks, mis võib takistada tal seaduskuuleka elu elamist. Juri Kolesnikovile tuleb määrata ka kohustus asuda tööle teatud aja jooksul vabanemisest. Tööl käimine aitab tal sisustada oma aega ning annab talle igapäevaseks eluks vajalikud materiaalsed vahendid. Vajalik on määrata kinnipeetavale ka kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Nimetatud kohustus aitab samuti kaasa Juri Kolesnikovi jäämisele. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Juri Kolesnikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Juri Kolesnikov (IK 37511296032) temale Viljandi Maakohtu 12.06.
5. a. otsusega mõistetud karistusaja kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Määrata Juri Kolenikovile katseaeg kuni 05.10.2011.a. Määrata Juri Kolesnikov katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest. Määrata Juri Kolesnikovi elukohaks x. Kohustada Juri Kolesnikov katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
6. elama kohtu määratud alalises elukohas;
7. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
8. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Juri Kolesnikovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe