28.09.2007 väärteootsuse kohaselt (tlk 5) karistati A. S. LS § 74-19 lg 1 alusel, karistuseks määrati rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. A. S. oli nõus joobetuvastmisel leitud tulemusega – alkoholijoobega (tlk 6) ja talle oli koostatud ka vastav süüdistus väärteoprotokollis (tlk 7).
objektiivse koosseisu tunnused, et isikut on varem karistatud joobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtus Tunnistaja Andrei Beljavi avaldatud ütluste (tlk 8-10) kohaselt 15.05.2008 oli ta teenistuses. Kell 17.10 Narva politseiosakonna korrapidaja teatas avariist, mis juhtus Tallinna mnt 205 km. Tunnistaja saabus kohale, märkas, et 2 autot põrkasid kokku. Auto ”Renault” reg nr 042 BAP juhilt oli tunda alkoholi lõhna. Tunnistaja ütluste kohaselt ta toimetas ta antud juhi Narva haiglasse ekspertiisile, kus arst määras talle kesmise alkholijoobe astme. Eeltoodud tõendiga on kinnitatud, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, mis on KarS § 424 objektiivse koosseisu tunnusteks.. 2 1-08-8569 Süüdistatav A. S. ei taotlenud enda ülekuulamisest kohtus. Kohtuistungil avaldatud A. S. kahtlustatavana ütlustest (tlk 11-14) nähtub, et 15.05.2008 kella 16.30 paiku sõitis ta oma autoga kauplusesse, kust ostis 1 l õlut, mida jõi autos ära. Mõne aja pärast kohtas ta tuttavat ja otsustasid sõita Kurimäele. Nad ostsid veel õlut ja džinni ning sõitsid. 205 km juhtus avarii. Saabusid kohale politseinikud, enne nende saabumist jõi ta veel õlut. Ta toimetati haiglasse ekseprtiisile, kus arst määras tal alkoholijoobe. A. S. sõnutsi oli ta nõus ekspertiisi tulemustega ja tunnistas oma süüd antud kuriteo toimepanemises. Eeltoodud tõendiga on kinnitatud, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Samuti kohtuistungil tunnistas A. S. ennast süüdi ja kahetses tehtut, paludes kohut, et talle jäetaks alles juhtimisõigus ja piirduda rahalise karistuse mõistmisega. 15.05.2008 karisuse õiendist (tlk 17) ja teatisest (tlk 18-19) nähtub, et 28.09.2007 mõistetud rahatrahv LS § 74-19 lg 1 järgi, mille eest tasuti rahatrahv ära 23.01.2008. A. S. süüdistatakse aga selles, et 15.05.2008.a. pani ta toime süüdistuses toodud kuriteo, seega selleks ajaks ei olnud väärteo eest kantud karistus kustunud.
objektiivse koosseisu tunnused, et isikut on varem karistatud joobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Maakohut seisukoht: Kohus on seisukohal, et süüdistuses toodud kuriteo toimepanek A. S. poolt on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodud tõendite alusel on A. S. toime pannud KarS § 424 järgi kuriteo, sest tõendatud on selle objektiivsed ja subjektiivsed koosseisu tunnused. Kohus ei tuvasta, et antud koosseisu täitmisel oleksid esinenud A. S. käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud ja A. S. on seega süüdi KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemises ja tuleb selles süüdi tunnisada. Karistust kergendavad asjaolud A. S. käitumises on kuriteo ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel. Eripreventiivsest aspektist ei ole A. S. varem liiklusalaste kuritegude eest karistatud. Seega kohus leiab, et ta võib piirduda A. S. rahalise karistuse mõistmisega ja seda alla keskmise määra järgi. Kohus mõistab A. S. rahalise karistus 240 (kahesaja neljakümne) päevamäära ulatuses ehk 12 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes A. S.’ile lõplikuks rahaliseks karistuseks 160 (sada kuuskümmend) päevamäära ehk 8 000 (kaheksa tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrab kohus rahalise karistuse tasumist ositi. Osade suuruseks määrab kohus 1000 (tuhat) krooni igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kohaldab samuti KarS § 50 lg 1 p 1 ning võtab A. S.’ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 312, 313, 315, 318, 319 Pavel Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.