Kriminaalasi nr. 1-08-12443 KOHTUMÄÄRUS 25.09.2008.a. Harju Maakohtu kohtunik Piret Liivo vaadanud läbi prokuröri abi Tambet Grauberg taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS§ 202 lg.1 alusel Vitali Savištšev, ( isikukood 3810808491, elukoht xx), suhtes. tegi kindlaks: Vitali Savištšev´i on alust kahtlustada selles, et tema on pöördunud Tallinnas 06.08.07.a. liisingu finantseerimiseks AS DnB Nord Liising poole, et saada enda valdusesse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel liisinglepingu alusel sõiduk Audi A6 3,0d maksumusega 585 000 EEK. Selleks esitas Vitali Savištšev AS-le DnB Nord Liising võltsitud Nordea Pankki Soumi OY konto nr xxxxxxxxxx väljavõtte ajavahemiku 06.02.07.a. – 31.07.07.a. kohta. Konto väljavõttelt nähtub, et Vitali Savištšev kontole on sooritatud ülekandeid T OY-lt poolt. Tegelikkuses ei ole Vitali Savištšev kunagi T OY-s tööl olnud ja sealt tulu saanud. Vitali Savištšev´ile autot üle ei antud, sest liisinguandja tuvastas ebaõigete andmete esitamise. Suure ulatuses varalise kasu saamise katsega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel on Vitali Savištšev pannud toime KarS § 209 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustatav on osaliselt süüd tunnistanud ja on andnud ütluseid, mille järgi on tema usaldust kuritarvitatud, kuna ta ei olnud vahetult enne liisinguandjale dokumentide esitamist teadlik temale tundmatu isiku poolt üle antud dokumentide võltsitusest. Kahtlustatava versioon toimunust ei ole eeluurimisel veenvalt kinnitust ega ka vastupidist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.Savištšev sai liisingtaotluse koostamisel ja dokumentide esitamisel aru, et annab ettevõtjale oma töökoha ja sissetulekute kohta ebaõigeid andmeid, kuid ei pidanud neid niivõrd olulisteks andmeteks, et nende esitamata jätmise korral oleks liisingust kindlasti keeldutud. Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, viidates asjaolule, et süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võtab prokurör arvesse seda, et kahtlustatava poolt toime pandud kelmus on jäänud katse staadiumi. Kuritegu ei ole lõpuni viidud ja sellega taotletavat eesmärki ei ole kahtlustatav saavutanud, seetõttu on teos väljenduv ebaõigus tunduvalt väiksem võrreldes lõpuni viidud kuriteoga. Seega tuleb arvesse võtta asjaolu, et isiku süü kuriteo katse toimepanemisel on väiksem ja KarS § 25 lg 6 alusel tuleb kohtul isiku karistust kergendada. Kuna kuriteoga ei ole materiaalset kahju põhjustatud, siis puudub vastuolu Peaprokuröri 12.04.07.a. juhise punkti nr
- Eelpool kirjeldatud asjaoludest nähtub, et kahtlustatava süü kuriteo toimepanemisel on väike. Kannatanul ei ole pretensioone V. Savištšev´i suhtes, sest kuriteoga ei ole kahju põhjustatud, seetõttu ei esine vajadust tagada kannatanu õigusi kriminaalmenetluses. Samuti puudub kriminaalasja edasisel menetlemisel õiguskorra kaitsmise eesmärk, sest antud tegu ei riiva oluliselt ühiskonna õiglustunnet, seetõttu ei ole kahtlustatava kriminaalkorras karistamine üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades vajalik. Isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus, samuti puuduvad igasugused kahtlused selle kohta, et isik ei tee antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega eeltoodu alusel puudub Vitali Savištšev tegude suhtes avalik menetlushuvi. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
- joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
- KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
- kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
- isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Prokuröri poolt esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub ülaltoodud tingimustel rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 lg.1, 4 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Vitali Savištšev suhtes kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohustada Vitali Savištšev’it teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Kohtuste täitmise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik