1-08-11614\2

(08260103681)Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kriminaalasi Taavi Virolainen süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Taavi Virolainen isikukood 38510182758, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1) 07.03.2005.a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 266 lg 2 p 3 järgi 3 aastat 1 kuu vangistust tingimisi 2aastase katseajaga; 2) 12.07.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi rahaline karistus 25 000 krooni; 3) 25.10.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud neljal korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets Kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Taavi Virolainen süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 500 päevamäära s.o 25000 krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011, viitenumber
2. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, rahalise karistuse tähtaegselt tasumata jätmisel pööratakse rahalise karistuse nõue sundtäitmisele.
3. Mõista välja Taavi Virolainen’ilt riigituludesse sundraha 6525 krooni, kaitsetasu 495 krooni 60 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 60 krooni 80 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017, viitenumber
4. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pööratakse menetluskulude nõue sundtäitmisele.
5. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Taavi Virolainen’i suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Kohus tuvastas: Taavi Virolainenit süüdistatakse selles, et ta andis 28.05.2007.a xxxxxxxxxxxxx kahtlustuses KarS § 424 järgi Jõgeva linnas Jõgeva Politseijaoskonnas tunnistajana, keda oli eelnevalt politsei poolt hoiatatud valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi, mida kinnitas protokollis antud allkiri, teadvalt valeütlusi kriminaalasjas tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, väites, et 25.03.2007.a kella 04.40 ajal Põltsamaa linnas Pajusi mnt 45 maja juures juhtis tema, mitte aga alkoholijoobes kahtlustatav xxxxxxxxxxxx, sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg nrxxxxxxx, millega püüdis vabastada xxxxxxxxxxxxxx kriminaalvastutusest. Peale selle tema andis
6. oktoobril 2007.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas kriminaalasjas 1-07-11283 xxxxxxxxxxxxx süüdistuses KarS § 424 järgi kohtuliku arutamise käigus tunnistajana, kes oli eelnevalt kohtu poolt hoiatatud valeütluste andmise eest, öeldes kohtus, et hoiatus on tal meeles, teda on varem ka kohtus hoiatatud valeütluste andmise kohta ja ta saab õigust rääkida, teadvalt valeütlusi kriminaalasja tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, väites, et 25.03.2007.a kella 04.40 ajal Põltsamaa linnas Pajusi mnt 45 maja juures juhtis tema, mitte aga alkoholijoobes kahtlustatav xxxxxxxxxxxr, sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg nr xxxxxxxx millega püüdis vabastada xxxxxxxxxxxxxt kriminaalvastutusest. Seega Taavi Virolainen, andes tunnistaja kriminaalmenetluses teadvalt vale ütlusi, pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Taavi Virolainenit KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 500 päevamäära ulatuses, s.o 25000 krooni riigituludesse. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56, millise kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Taavi Virolaineni puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades Taavi Virolaineni süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuriteoga materiaalset kahju ei põhjustatud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Taavi Virolainenilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Taavi Virolainenile riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 495,60 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjatele on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 60,80 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg
7. Haide Rimmel kohtunik