4-08-7494\1

4-08-7494 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7494 (2230,08,001931) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Nikolai Šalaginovi kaebus Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Bronek Alpiuse 28.07.2008 koostatud otsusele nr 2230,08,001931 (kiirmenetluse otsus nr 114941000) Nikolai Šalaginovi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so 2700 krooni. VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei (Ädala 4E 10614 Tallinn) Menetlusalune isik: Nikolai Šalaginov, IK: 38209200289, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Nikolai Šalaginovi kaebus Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Bronek Alpiuse 28.07.2008 koostatud otsusele nr 2230,08,001931 (kiirmenetluse otsus nr 114941000) Nikolai Šalaginovi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so 2700 krooni rahuldamata.
4. Jätta Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Bronek Alpiuse 28.07.2008 koostatud otsus nr 2230,08,001931 (kiirmenetluse otsus nr 114941000) Nikolai Šalaginovi karistamises LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so 2700 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 16.09.
5. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 17.10.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabli Bronek Alpiuse 28.07.2008 koostatud otsusega nr 2230,08,001931 (kiirmenetluse otsus nr 114941000) karistati Nikolai Šalaginovi LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, so 2700 krooni selles, et Nikolai Šalaginov 28.07.2008 kell 15.20 J.Smuuli tänava ja Narva mnt ristmikul suunaga J.Smuuli tänava suunas juhtis mootorsõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega pani toime LE § 68 p 5 nõuete rikkumise ja LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Nikolai Šalaginov kaebuse, milles märkis, et alates juhiloa kättesaamisest 2005 aastal ei ole tal olnud pahatahtlikke rikkumisi ja on kogu selle perioodi jooksul seadusi ja liikluseeskirja järginud. Igapäevane töö on samuti seotud pideva autojuhtimisega. Tunnistab end puhtsüdamlikult süüdi ja kohapeal ei ole vaidlusi olnud. Palub vähendada määratud trahvi suurust arvestades tema endist positiivset kogemust autojuhina. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. N.Šalaginovile koostati väärteomaterjal, sest ta juhtis mootorsõidukit olles turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata ja N.Šalaginovi karistati sellise teo eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses. N.Šalaginovile kui mootorsõiduki juhile on liikluseeskirjaga pandud kohustus kasutada sõidukis turvavarustust ehk siis kinnitada turvavöö. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena jätab juht turvavöö kinnitamata võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. N.Šalaginovi väide varasemate liiklusalaste rikkumiste puudumise kohta on vale. Alates 2005 aastast, mil N.Šalaginov omandas juhtimisõiguse, on teda karistatud liikluseeskirja nõuete rikkumise eest juba seitsmel korral. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on igati põhjendatud N.Šalaginovi karistamine antud rikkumise eest määratud rahatrahviga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Varasemate rikkumiste eest määratud oluliselt madalamad rahatrahvid ei suutnud mõjutada N.Šalaginovi õiguskuulekale käitumisele ja sündmuskohal antud ütlustes ei ole ta oma rikkumist kahetsenud, mis andnuks menetlejale signaali, et ta on mõistnud oma teo tõsidust ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka väiksema rahatrahviga. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et N.Šalaginovi karistamine LE § 68 p 5 nõuete rikkumise eest LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis omakäeliselt märkinud, et 28.07.2008 sõitis turvavööta oma hooletusest. Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik on puhtsüdamlikult süüd tunnistanud ja kohapeal tema poolt vaidlusi ei olnud. Kohus asub seisukohale, et süü tunnistamine ei ole arvestatav KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena või süü ülestunnistamisele ilmumisena, kuivõrd isik peeti rikkumise toimepanemiselt kinni ja rikkumise toimepanemine oli kõigile nähtav. Tegemist saab olla aga ainult tahtliku teoga. Seega süü tunnistamisel ei ole antud juhul mingit tähtsust. Kaebuses on väidetud, et alates 2005 aastast ei ole menetlusalune isik toime pannud pahatahtlikke rikkumisi ja kogu selle perioodi on menetlusalune isik kinni pidanud seadustest ja liikluseeskirjast. Samas aga ilmneb väärteoasja materjalist, et menetlusalust isikut on alates 14.07.2005 karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kuuel korral rahatrahvidega ning nendest karistustest viimased neli on määratud 2007 aastal. Taolistest andmetest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on teadlikult ja tahtlikult soovinud kohut viia eksitusse ja näidata end eeskujuliku liiklejana. 2 Peale selle on menetlusalune isik väitnud, et tema igapäevane töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Kohus asub seisukohale, et kui menetlusalune isik on väidetavalt juba sisuliselt kutselise autojuhina töötav, siis seda enam peaks ta igapäevaselt liikluses osaledes täitma kõrvalekaldumatult liikluseeskirja nõudeid ja vältima nii enese kui ka teiste liiklejate ohtu seadmist liikluses. Karistusandmetest võib aga teha järelduse, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik nii enesele kui ka teistele. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõudeid. Seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et liikluseeskirja rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis rahatrahvi näol võib halvendada või oluliselt halvendada liikluseeskirja nõudeid rikkuva juhi majanduslikku olukorda. Taoline teadmine aga ei ole takistanud menetlusalust isikut käitumast viisil, mis tingis tema uue karistamise järjekordse tahtliku rikkumise eest. LS § 7435 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS § 741 – 7427 või § 7430 – 7432 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja ülemmäära lähedasena. Karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja karistus määratakse siis kas kergem või rangem sõltuvalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolust. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt peale kergendavate ja raskendavate asjaolude ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest võib järeldada, et varasemad kuus väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest ei ole vaatamata sellele, et rahatrahvid on tasutud, mõjutanud menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest ja menetlusalune isik on eelmise, so 2007 aasta jooksul tabatud nelja liiklusalase väärteo toimepanemiselt. Seega ei ole varasemad karistused, so rahatrahvid oma mõju avaldanud, mistõttu leiab kohus, et rahatrahvi määramine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana on põhjendatud ning kohtu arvates vastab määratud rahatrahv menetlusaluse isiku süü suurusele ja menetlusaluse isiku isikule. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 3