4-08-5628\3

Kriminaalasi nr. 4-08-5628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 02.10.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Karine Vartla Kaebuse esitanud isik Indrek Vürst, isikukood: 36612120346, elukoht: xxx, töökoht: OÜ E . kaebuse esitaja: Indrek Vürst ja viimase esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja juhtivkonstaabel Andrus Reidi Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar KAIRI PALITS’A 16.05.2008.a. otsuse väärteoasjas nr. 2601, 08, 000033 osalise tühistamise nõudes ning nimelt osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist. LÕPPOSA Indrek Vürsti kaebus rahuldada osaliselt ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar KAIRI PALITS’A 16.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2601, 08, 000033 Indrek Vürsti `lt Liiklusseaduse § 74’22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks, seda vähendades ning võtta Indrek Vürsti `lt Liiklusseaduse § 74’22 lg. 5 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar KAIRI PALITS’A 16.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2601, 08, 000033 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar KAIRI PALITS’A 16.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 2601, 08, 000033 tehti kindlaks, et Indrek Vürst juhtis 22.04.2008.a. kella 20.30 ajal Narva mnt 31 juures Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 48 km/h võrra, sõites kiirusega 102 +4 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab toimunut. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’22 lg. 3 järgi. Menetlusalune isik on korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning ka juhtimisõiguse lühiajalise äravõtmisega. Määratud karistused ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Tulenevalt eeltoodust jätab menetleja isiku vastulause ja kahetsuse tähelepanuta ning määrab karistuse, kohaldades juhtimisõiguse äravõtmist. Võttes aluseks eeltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1, kohtuväline menetleja määras Indrek Vürstile Liiklusseaduse § 74’22 lg. 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 135 trahviühiku ulatuses, s.o 8100 krooni ja Liiklusseaduse § 74’22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4-ks kuuks. KAEBUSE SISU Indrek Vürst esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus KAIRI PALITS’A 16.05.2008.a. tehtud otsuse väärteoasjas nr. 2601, 08, 000033 osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kohaldamata lisakaristus – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaebaja mainib ka sead, et teda karistati Liiklusseaduse § 74’²² lg. 3 alusel rahatrahviga ja Liiklusseaduse § 74’²² lg. 5 alusel lisakaristusega. Selliseid sätteid Liiklusseadus ei sisalda, mistõttu võib esineda alus otsuse tühistamiseks tervikuna (isik on süüdi mõistetud olematu õigusakti sätete rikkumise eest). I. Indrek Vürst põhistab oma kaebust sellega, et otsuse kohaselt puuduvad tema käitumises nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Kaebaja leiab, et esinevad karistust kergendavad asjaolud, nimelt puhtsüdamlik kahetsus. Ta kiirendas foori alt ja ületas kiirust ning on süüdi. Oma süüd tunnistas koheselt. Vastulauses tunnistas ta seda veelkord ja kinnitas, et ei ole oma käitumise kohta õigustust ning kahetseb tehtut. Kaebaja palus menetlejat mitte peatada tema juhtimisõigust, olles valmis leppima maksimum trahvimääraga. Menetleja tema puhtsüdamlikku kahetsust ei arvestanud. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-33-07 on rõhutanud, et süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse võtma kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Samuti on RK leidnud, et ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda. Menetleja peab otsuses kahetsust ja selle arvestamist või mittearvestamist igal juhul põhjendama. Kaebaja leiab, et tema käitumises esineb neil asjaoludel karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus, millega otsuse tegemisel ei ole arvestatud. Sellisest aspektist esineb alus lisakaristuse tühistamiseks. II. 22.04.2008.a koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt toimus väärtegu argipäeva õhtul kella 20.30 ajal hea nähtavuse ja kuiva kattega teelõigul, valgel ajal. Protokollis puudub märge liiklustiheduse kohta sel ajahetkel. Kaebaja mäletamist mööda liikus samasuunalisel 3-realisel sõiduteel lisaks temale üks mootorratas. Kaebaja poolt toimepandud rikkumine ei olnud intensiivne, lühike oli selle aeg ja samuti teelõik. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-12-06 on samuti asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb õiguslikult kaasata süüteo toimepanemise tehiolud, mis moodustavad ühe osa §-s 56 tähendatud süüst kui karistuse mõistmise alusest. Antud juhul on menetleja jätnud tehiolud, mille alusel oleks saanud määrata kaebaja süü suuruse täpsemalt, tähelepanuta. 2 III. Põhikaristusena määrati kaebajale rahatrahv 135 trahviühikut, selle võimalik piir oli 200 trahviühikut. Seega määrati kaebajale põhikaristus tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra, mis kaebaja arvates on piisav, mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagamaks õiguskorra kaitsmise huvide edasise realiseerumise. Neil asjaoludel on lisakaristuse kohaldamine ebaproportsionaalne karistuse kohaldamise üldiste eesmärkidega ning seetõttu mittevajalik. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3