Väärteoasi nr.4 – 08 - 5820 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- oktoobril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Ruben Danilenko kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Jaak Paju osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- septembril 2008 a. Ruben Danilenko kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 010254 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldab, et 28.04 öösel sõidutas koju oma sõpra. Sõbra maja lähedal ilmusid politseinikud ja palusid tal teha alkoholitesti. Politseiniku sõnul aparaat näitas 0,
- Kaebaja oli imestanud, kuna sel päeval ega ka eelmisel päeval ta alkoholi ei tarvitanud. Kaebaja palus ta toimetada arstlikku ekspertiisi ning sai vastuse, et sel kellaajal politseinikel pole aega ning keegi ei taha sel kellaajal tegeleda niisuguse läbivaatusega. Kaebajale ei antud võimalust osaleda otsuse tegemise ajal ning anda ütlust selle situatsiooni kohta prefektuuris. Kirjeldatud situatsioonis puudub alus trahvi määramiseks, kuna kaebaja sõitis seaduse rikkumiseta ja taotleb otsuse annulleerida. Kohtuistungil kaebaja jääb kirjaliku kaebuses sisu juurde. Lisab, et alkomeetrisse puhus kuuel korral ja siis oli näit 0,35 promilli. Ekspertiisi viimisest keelduti, sest leiti see mõtetuks. Mingeid õigusi talle ei tutvustatud, ega öeldud otsuse kätte saamisest. Taotleb väiksemat rahatrahvi. Ta töötab firmas elektrikuna ja peab kogu aeg autot juhtima ning juhilubade äravõtmisel kaotab töö. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebajale tutvustati tema õigusi ja pole ekspertiisi toimetamist nõudnud ja nõustus kohapeal joobe tuvastamisega. Kohtuistungil kinnitas, et õiguste ja alkoholijoobe tuvastamise kohta on ta allkirjad andnud. Joobes juhtimine on niivõrd raske rikkumine, mille eest esimesel korral tuleb ära võtta juhtimise õigused, isik pole ise ekspertiisi nõudnud ja oli nõus kohapeal joobe tuvastamisega. Isikule on igati põhjendatud karistus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et väärteoprotokollis nähtuva kohaselt kaebajale on allkirja vastu tutvustatud tema õigused ja alkoholijoobe tuvastamise protokollis kaebaja nõustus alkoholijoobe tuvastamisega indikaatorvahendi abil ega taotlenud vereproovis alkoholisisalduse määramist. Otsusega väärteoasjas tema tegevuses ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja ta tunnistati süüdi LS § 74 – 19 lg. 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahatrahv 210 trahviühikut s.o. 12600 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Kohus tuvastas, et kaebajale tutvustati sündmuskohal tema õigused, millede tutvumise kohta ta andis ka allkirja. Tal tuvastati indikaatorvahendi abil alkoholijoove 0, 85 mg/l kohta ja selle näiduga ta nõustus ega soovinud vereproovis alkoholisisalduse määramist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebaja töökoha olemasolu, tema varasemate karistuste olemasolu, kohus leiab, et esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele s.o. lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise aja vähendamise osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Ruben Danilenko kaebus osaliselt. Muuta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 010254 Ruben Danilenko suhtes LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Mõista lisakaristusena LS § 74 – 19 lg. 2 alusel Ruben Danilenkol juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks ) kuuks. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.