4-08-2728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-2728 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Romet Nael`a kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre` poolt 10.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2700,08,000966 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana Romet Nael (ik 36808064217) vandeadvokaat Vahur Krinal kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Rapla politseijaoskonna RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Romet Nael`a kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre` poolt 10.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2700,08,000966 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 22.09.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 23.09.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.10.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning 4-08-2728 selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 11.02.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel Janek Akkatus`e poolt väärteoprotokoll nr AB926346 selle kohta, et 11.02.2008.a kella 14:20 ajal Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km juhtis R. Nael mootorsõidukit (Nissan Navara, r/n xxxxxx) sõidukiirusega 137±5km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. 10.03.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2700,08,000966 on R. Nael`ale määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud R. Nael`a suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 5 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kaebuse sisu 26.03.2008.a esitas R. Nael`a kaitsja vandeadvokaat V. Krinal Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega R. Nael`a suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsus on ebaõige järgmistel põhjustel: Väärteoasja menetlemisel tuleb välja selgitada ja tõendada kõik väärtegu iseloomustavad asjaolud. Kiiruseületamine toimus möödasõidul suurest veoautost, mille taga R. Nael oli pikemat aega sõitnud. Saanud veoauto rataste alt tulevate jää ja kivide tükkidega korduvalt lööke vastu oma autot, mis teatavasti kahjustab auto värvi ja võib lõhkuda esiklaasi, otsustas R. Nael teostada möödasõidu manöövri. Enne möödasõidu sooritamist veendus R. Nael, et teeolud on kuivad ja head, ees oli pikk ja sirge teelõik, vastutulevaid sõidukeid silmapiiril näha ei olnud. Kuna veoauto taga sõites on nähtavus piiratud, selgus alles veoautost möödudes, veoauto kõrvale jõudes, et veoauto ees liigub ka sõiduauto. Kuna tagasi veoauto taha tõmbuda ei olnud enam võimalik, seal sõitis juba teine sõiduauto, oli R. Nael sunnitud kiirendama, et mööduda nii veoautost kui ka selle ees liikuvast sõiduautost, et võimalikult lühikest aega viibida vastassuunavööndis ja mitte tekitada liiklusohtlikku olukorda. Kaebaja on seisukohal, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvesse võtta R. Nael`a siirast kahetsust toimunud rikkumise osas. R. Nael on oma pere ainuke toitja ja kogu tema töö hõlmab palju autoga liikumist. Seetõttu on hädavajalik tema töös igapäevaselt auto kasutamine ning juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena seaks äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda kogu tema pere. R. Nael kahetseb väga oma tegu ja on aru saanud oma rikkumise võimalikest tagajärgedest ning on otsustanud tulevikus väga tähelepanelikult jälgida oma sõidustiili, et edaspidi taolisi rikkumisi vältida. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 palub kaebaja tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel J. Peitre` otsus väärteoasjas nr 2700,08,000966 osaliselt ja mitte kohaldada R. Nael`a suhtes väärteomenetluses lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid R. Nael`a suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Lisaks kaebuses esitatule palub kaebaja arvestada, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seetõttu, et R. Nael peab hoolitsema oma haige pereliikme eest. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 2
(4)4-08-2728 Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et R. Nael`a kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus leiab, et väärteootsuse tegemisel on järgitud VTMS § 72 lg 2 ja § 108 nõudeid. Väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selles osas, kas R. Nael ületas 11.02.2008.a kella 14:20 ajal Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- km suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et R. Nael`a juhitud sõiduauto kiirus oli mõõtmise momendil 137±5 km/h. Kuna nimetatud teelõigul on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h, ületas kaebaja oluliselt lubatud sõidukiirust. Väärteomaterjalidest nähtub, et R. Nael`ale on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli allkirja vastu tutvustatud, ta on sellega nõustunud, lisamata omalt poolt avaldusi, märkusi või taotlusi. Õiguserikkumise kohta koostatud väärteoprotokollist AB926346 nähtub, et kaebaja ei ole oma seletuses õiguserikkumist vaidlustanud ning on väljendanud kahetsust toimepandu suhtes. Samuti ei vaidlustanud R. Nael endapoolset liikluseeskirjade rikkumist asja kohtulikul arutamisel. Karistuse kohaldamise osas asus kohus järgmisele seisukohale: LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. R. Nael`a on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni keskmises määras ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud karistuse määramisel kaebuse esitaja poolt väljendatud kahetsust. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks eelkõige tema süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt toodud hinnanguga selle kohta, et kaebuse esitaja käitumine oli ülimalt ohtlik ning R. Nael on süüdi suurt ohtu kujutava rikkumise toimepanemises. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb lisaks isiku süüle arvestada ka seda, millisel määral mõjutab karistus süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. Nael`a on varem korduvalt, alates
- aastast, karistatud liiklusalaste õiguserikkumiste, sh kiiruseületamiste, eest. Antud väärteo toimepanemise hetkel omas R. Nael vastavalt Karistusregistri andmetele kahte kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Seega leiab kohus, et eelnevad karistused ei ole teda mõjutanud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Asja kohtulikul arutamisel ilmnes, et ka pärast käesoleva väärteoasja rikkumise toimepanemist, on kaebuse esitaja 02.09.2008.a toime pannud uue väärteo, so kiiruse ületamise. Kuna R. Nael`a suhtes kohaldatud rahatrahvid ning 28.06.2007.a määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole teda mõjutanud hoidumast uute süütegude toimepanemisest, on kohtu hinnangul talle kõnealuses asjas täiendava lisakaristuse, so juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine igati põhjendatud ning seda suuremas ulatuses kui eelnevalt kohaldatu. Kaebaja on taotlenud temale määratud lisakaristuse tühistamist ennekõike majanduslikel põhjustel, so kaebaja tööülesanded on seotud sõiduki juhtimisega. Kohus leidis, et eeltoodud põhjendused ei anna alust lisakaristuse kohaldamisest vabastamisest, kuna igapäevaste tööülesannete täitmine, millised on seotud sõiduki juhtimisega, ei vabasta kohustusest täita liikluseeskirju. Kohtu hinnangul on R. Nael`a kui igapäevase liikleja poolt, pidev õigusrikkumiste toimepanek eriti taunitav, kuna oma taolise 3
(4)4-08-2728 käitumisega seab ta pidevalt ohtu nii enda kui teised kaasliiklejad. Samuti on kohus seisukohal, et jättes eeltoodud motiivil lisakaristuse kohaldamata, satuks need liiklejad, kes ei täida oma igapäevaseid tööülesandeid sõidukit juhtides, ebavõrdsesse olukorda nende isikutega, kelle töö on seotud sõiduki juhtimisega. Nimetatud asjaolu oleks aga vastuolus karistuse kohaldamise eesmärkide ning põhimõtetega. Kohus ei pidanud põhjendatuks R. Nael`a vastuväiteid ka selles osas, et hooldades oma haiget ema, on vajalik omada juhtimisõigust. Kohtu hinnangul oli kaebajal juba teo toimepanemise ajal teada, et tema ema vajab abi. Samas aga ei arvestanud ta nimetatud asjaolu õiguserikkumise toimepanemisel. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel J. Peitre` poolt 10.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2700,08,000966 ei kuulu tühistamisele ning R. Nael`a kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)