ja § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning Daniel Lääne süüdistuses
Prokurör Kristi Rande Süüdistatavad 1. P r i i t PRILL – isikukood 39110196514, Eesti kodanik; haridus 7 klassi, elukoht: Haiba Lastekodu; õpib Puiatu Erikoolis; varem kriminaalkorras süüdi mõistetud: 1) 29.08.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
, § 266 lg 1 järgi, vabastatud karistusest ja kohaldatud mõjutusvahendit (erikooli paigutamine), 2) Harju Maakohtu 27.12.2007.a otsusega
järgi karistatud vangistusega 2 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, ärakandmata karistus 1 kuu ja 9 päeva vangistust; tõkend – elukohast lahkumise keeld
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust ;
lg 2 p 7, 8 järgi 3 (kolm) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ja 10 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 27.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 kuu ja 9 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 29 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada, P. Prill vahi alla võtta kohtusaalist ning mõistetud vangistuse (3 kuud ja 29 päeva) alguseks lugeda 29. august 2008.a. 2. Süüdi tunnistada D a n i e l LÄÄNE
lg 2 p 7, 8 järgi ning
lg 1 alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.
Lääne suhtes mõjutusvahendina tema käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. Kriminaalhooldaja järelevalve all on D. Lääne kohustatud järgima
HO juhatajal määrata D. Läänele kriminaalhooldaja.
lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse Priit Prilli selles, et ta 13.01.2008.a kella 14:00 ajal Harjumaal Kernu vallas Haiba külas asuva Haiba Lastekodu saalis viibides lükkas pikali A P ning lõi jalaga korra vastu tema jalgu, kui viimane tõusis püsti ja jooksis tuppa, järgnes talle ning peksis rusikatega korduvalt õlgade piirkonda, lõi ühe korra rusikaga näkku ning seejärel hakkas jalgadega peksma kannatanu jalgadesse, samuti lõi ühe korra jalaga kõhtu ning ühe löögi põlvega näkku, mille tagajärjel A P tundis füüsilist valu ning sai tervisekahjustusi – otsmikul paremale poole hematoomi ja vasaku silma alla hematoomi. Sellise tegevusega pani P. Prill toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED 1. Poolte seisukohad Süüdistatav D. Lääne tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut. Kaitsja leidis, et D. Läänele inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades süüdistatava vaimse arengu taset toetas kaitsja prokuröri ettepanekut vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina kriminaalhooldaja käitumskontrollile allutamist. Süüdistav P. Prill tunnistas end süüdi varguses ja osaliselt ka kehalises väärkohtlemises, kuid leidis, et ta ei ole kannatanut löönud jalaga kõhtu ega põlvega näkku ega ole kannatanule tekitatnud sinikaid, küll aga põhjustanud teda lükates ja jalaga vastu jalgu lüües füüsilist valu. Toimepandut kahetses. Kaitsja leidis, et kehalises väärkohtlemises tuleb lähtuda süüdistatava ütlustest ning seetõttu pole teod
Karistada palus ta süüdistatavat miinimumi lähedase vangistusega ning võimalusel asendada liitkaristusena mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et süüdlastele inkrimineeritud kuriteod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. D. Lääne palus prokurör süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8 järgi, 4 ta karistusest vabastada ning mõjutusvahendina
lg 1 p 2 alusel kohaldada kriminaalhooldaja käitusmiskontrollile allutamist üheks aastaks. P. Prilli taotles prokurör karistada kuritegude kogumi eest (lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega) 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vahendada kolmandiku võrra. Kandmisele kuuluvale karistusele liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi ning liitkaristuseks
järgi) - tõend Haiba Tervisekeskusest (tl.60) kinnitab, et A P’il tuvastati paremal otsmikul hematoom ja vasaku silmaaluse hematoom. Kaebuste kohaselt oli teda 14.01.08.a. pekstud jalgadega näkku ja kehasse; - kannatanu A P (sünd.XXX.a.) ütluste kohaselt ajal, kui ta hakkas saalist väljuma, tuli Priit ja hakkas teda peksma („…ütles, et olen kits - pealekaebaja“); Priit lükkas ta pikali ja lõi jalaga vastu jalgu. Priit jooksis talle ka tuppa järgi ja hakkas uuesti peksma, alguses lõi rusikaga õlgade piirkonda ning kui ta kööki jõudis, lõi Priit teda rusikaga näkku ja hakkas peksma jalgadega. Rohkem kui kolm korda lõi Priit teda jalaga jalgadesse, jalaga ühe korra kõhtu. Kui kannatanu kummardus ja end kätega kaitses, lõi Priit talle põlvega näkku ja peksis veel jalgadega jalgadesse. Kasvataja nägi peksmist ja üritas Priitu ära tirida. Mõned päevad hiljem lubas Priit veel peksta, kui ta avaldust tagasi ei võta (tl.61- 62); - tunnistaja Maire Lagle (lastekodu abikasvataja) ütlustest nähtub, et kui ta välisust läks kinni panema, kuulis ta saalist, et Priit Prill karjub kellegi peale midagi kitumisest. Kui ta esimesse tuppa läks pabereid ära panema, tuli jooksuga A ja tema kannul Priit. Anatoli tahtis oma tuppa joosta, kuid Priit sai ta kätte. Oli näha, et Anatoli oli nutnud. Priit hakkas A peksma; Priidul olid saapad jalas, peksis A jalgadesse rohkem kui kolmel korral, siis peksis veel lahtise käega ja rusikatega rohkem kui kolmel korral kogu keha piirkonda, nii pähe kui kehasse. A vastu ei hakanud, üritas vaid ennast kaitsta. Tunnistaja üritas vahele minna, nii et Priit teda ei lööks. Selleks lähenes ta Priidule külje pealt ja alguses võttis tal jope äärest kinni; tiris teda, üritas rahustada. Siis muutusid käte ja jalgade hoobid rahulikumaks ja alles siis julges tunnistaja võtta P.Prillil varrukast kinni ja ta A’ist eemale tirida. A’il õnnestus oma tuppa joosta ja magama minna. Hiljem oli A’il muhk otsa ees, sinikas silma välisnurgas (tl.65 -66); -tunnistaja T M ütlustest nähtub, et lastekodu saalis tekkis sõnelus Priidu ja A vahel. Priit tõukas Tolikut ja kuna ta (T.M) oli väljumas, ei näinud, mis edasi sai. Tolik jooksis oma perre ja Priit järgnes talle. Kuna tunnistaja arvas, et läheb löömaks, tahtis ta seda vaatama minna, kuid kasvataja seisis uksele ette ega lasknud teda sisse ning käskis ära minna. Ei näinud, mis köögis toimus, kuulis aga vastu seina tõukamist ja Toliku nuttu (tl.67 – 68); -kahtlustatav Priit Prill oma ütlustes 25.01.08.a. on kinnitanud, et nügis Tolikut, vehkis ja lükkas ta pikali. Tolik tõusis püsti ja jooksis oma tuppa (perre) ning ta jooksis järgi, et teda hirmutada. Köögis sai ta Toliku kätte, nügis teda ja vehkis kätega ja jalgadega; togis ja lükkas Tolikut mitmeid kordi vastu külmkappi; möönab, et rüseluse käigus võis kannatanut lüüa ka jalgadega jalgadesse. Näkku ja kõhtu löömist eitab (tl.75 – 76). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P. Prilli süü kannatanu pikali lükkamises, saalis kannatanu jalaga löömises vastu jalgu, pärast rusikaga ja jalgadega peksmises õlgade piirkonda ja jalgadesse, rusikaga näkku löömises, jalaga kõhtu ja põlvega näkku löömises, kannatanule sellega füüsilise valu ja tervikahjustuste tekitamises on täielikku tõendamist 5 leidnud ning õigesti on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena
Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu või tunnistaja ütlustes ja need on kooskõlas ka tervisetõendiga, kus on fikseeritud hematoomid kannatanu otsmikul ja silma all. Süüdistatava P. Prilli osaline süü eitamine võib tuleneda hirmust oodatava karistuse ees ning tema ütlused ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kohus ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, et aluseks tuleb võtta eelkõige süüdistatava ütlused ning kaitsja seda ka millegagi ei põhjendanud. Kohus peab usaldusväärsemaks tunnistaja Maire Lagle ja ka kannatanu ütlusi ega näe ühtegi põhjust, miks peaksid nad süüdistatava peale valetama. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus selles episoodis tuvastanud. 2.2. Vargus 20.02.2008.a. (süüdistus
Prilli ja D. Lääne poolt on tõendamist leidnud : - Kalesi Kooli avaldusega politseile selle kohta, et 20.02.08.a. pandi vargus toime sissemurdmisega õpilaskodu esimese korruse magala aknast ning arvuti väärtus oli 13 700 krooni (tl.2); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl. 5 – 7); - tunnistaja Ü K ütlustega (tl. 3 – 4) selle kohta, et kooli õpilaskodust sülearvuti varguses kahtlustati P. Prilli ja D. Läänet ning samal õhtul, kui politsei oli poistega vestelnud, said nad sülearvuti tagasi; arvuti oli töökorras, mistõttu kool tsiviilhagi ei esita; - tunnistaja A L ütlustega (tl. 8 - 9), kes väljakutse peale Kalesi kooli kindlaks tegi, et arvuti varastati ajal, kui puhketoas filmi vaadanud lapsed sööklasse sööma läksid. Temale tunnistasid P.Prill ja D.Lääne, et nemad olid arvuti varastanud. Ühte puhketoa akent sai väljast avada. P.Prill näitas ette koha, kuhu oli viinud varastatud arvuti. See leiti lähedal asuvast metsast ning tagastati koolile; - seda arvutit kui asitõendit on vaadeldud ja fotografeeritud (tl. 10 - 12); - tunnistaja L I oma ütlustes (tl.13 – 15) on kirjeldanud, mitu last vaatas puhkeruumis filmi, millal avastati arvuti vargus, et vargad said sisse tulla akna kaudu (üks aknalink oli lahti tehtud) ning varastatud arvuti oli ära peitnud P. Prill, kes selle hiljem kohalekutsutud politseitöötajale välja andis; - kahtlustatava Daniel Lääne ütlustega (tl.19 - 21) selle kohta, et enne sööma minemist P. Prilliga õues suitsu tehes rääkis Priit talle mõttest arvuti puhketoast ära võtta. Ta nõustus, kuigi ei teadnud, mida Priit sellega edasi tahtis teha. Jalaga vastu akent lüües avanes see lukustusest; koos sisenesid; puhketoas võttis Priit arvuti ja pani kilest prügikotti; tema ise pani prügikotti ka arvuti juhtmed. Koti arvuti ja juhtmetega peitsid nad võsasse ja siis läksid sööma; -kahtlustatava Priit Prilli ütlustega (tl. 36 – 39) selle kohta, et aken avanes väljastpoolt antud löögist ja läks sealt sisse koos Danieliga. Puhketoas võttis ta arvutilt juhtmed küljest, nii arvuti kui juhtmed panid nad kilekotti. Koti viisid nad üle põllu võsasse. Siis läksid nad sööma ja tegid näo, et arvuti kadumisest ei tea midagi. Kohale kutsuti politsei. Kui ta politseisse viidi, siis tunnistas, et teab, kuhu arvuti on peidetud, pärast andis ka arvuti politseile välja. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P. Prilli ja D. Lääne poolt toime pandud vargus on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi, kuna süleatrvuti vargus oli toime pandud isikute grupis ja seotud sissetungimisega ruumi, kus arvuti asus. 6 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ka selles episoodis. 3. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus D. Lääne ja P. Prilli süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusi süüdlaste mõjutamiseks, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Initsiaatoriks arvuti varguses oli P. Prill, tema otsustas ka selle, kuhu arvuti peita. D. Lääne osa selle kuriteo toimepanemisel oli teisejärguline. Kergendavaks asjaoluks D. Lääne puhul peab kohus tema alaealisust, süü ülestunnistust ja puhtsüdamlikku kahetsust; raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades D. Lääne vanust, tema kõlbelise- ja vaimse arengu taset, peab kohus põhjendatuks prokuröri taotlust D. Lääne karistusest vabastamiseks ja tema suhtes mõjutusvahendi kohaldamist, s.o. kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. P.Prilli karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus samuti tema alaealisust ning süü osalist ülestunnistust ja kahetsust; raskendavad asjaolud tema suhtes puuduvad. P. Prilli näol on tegemist noorukiga, kes on kohtu all juba kolmandat korda. Süüdi on ta varem tunnistatud 29.08.2007.a. kohtuotsusega ning seda vägivallategudes - löömises, peksmises nii Palivere eriinternaatkoolis kui Haiba lastekodus, kuid tema mõjutamiseks ta vabastati karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamiseks. Kohtuotsusega 27.12.07.a. karistati P. Prilli Haiba lastekodus kannatanu peksmise eest rusikaga ja jalaga – seekord lühiajalise vangistusega tingimisi. Eelvangistusena oli ta ära kandnud 21 päeva. Paraku ka selline miinimumi lähedane karistus talle mõju ei avaldanud ning juba paar nädalat pärast kohtuotsust on ta sooritanud analoogse kuriteo. P. Prill on alaealine, kellel puuduvad sissetulekud ning teda pole võimalik karistada rahalise karistusega . Kohus nõustub prokuröriga, et sellise nooruki edasiseks mõjutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides tuleb teda karistada reaalse vangistusega ja seda suuremas määras kui eelmise kuriteo eest. Haiba lastekodust antud iseloomustuses märgitakse, et P. Prilli pidurdamatu ja ettearvamatu käitumise tõttu on õpetajatel pea võimatu vastutada teiste õpilaste elu ja tervise eest; ta ei allu kodukorra reeglitele, suitsetab, tarvitab alkoholi, lahkub omavoliliselt, on teiste kasvandike suhtes vägivaldne. Samas peab kohus vajalikuks mõista P. Prillile lühemaajaline vangitus kui seda taotles prokurör. Siinkohal peab kohus silmas just süüdlase isikut, tema vanust ja vaimse arengu taset. Kohus ei saa nõustuda kaitsja ettepanekuga kohaldada võimaluse korral P. Prilli suhtes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest selleks pole ta oma nõusolekut andnud ja kaitsja seda isegi ei küsinud P. Prilli käest. Lisaks sellele, süüdistatava iseloomustusest nähtub, et füüsilist tööd (lastekodus abiks olemist) teeb ta vaid siis, kui talle selle eest vääriliselt tasutakse. Üldkasuliku töö tegemist ei pea kohus selliseks vahendiks, mis vastaks P. Prilli süü suurusele ega ole kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna P. Prill on uued kuruiteod toime pannud katseaja jooksul, tuleb talle liitkaristus mõista
mõistetatavale vangistusele tuleb liita eelmise otsuse järgi kandmata karistus – 1 kuu ja 9 päeva vangistust. 4. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 ja § 180 alusel tuleb süüdlastelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 7 Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga almmäära ehk 6 525 krooni.. Arvestades, et tegemist on alaealistega, kellel puuduvad iseseisvad sissetulekud, kellele menektuskulude tasumine käib ilmselt üle jõu ning lähtudes nende resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Alaealistel vajalike vahendite puudumisel paneb kohus KrMS § 188 alusel menetluskulude hüvitamise eestkosteorganile, s.o. Kose ja Padise Vallavalitsusele. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.