4-08-5218\2

4-08-5218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5218 (K027351) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Svetlana Boikanitši kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri RG13.05.2008 kiirmenetluse otsusele nr K027351 Svetlana Boikanitši karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Talvo Rüütelmaa Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Svetlana Boikanitš, IK: 46903120350, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Svetlana Boikanitši kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri RG 13.05.2008 kiirmenetluse otsusele nr K027351 Svetlana Boikanitši karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni rahuldamata.
3. Jätta Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri RG 13.05.2008 kiirmenetluse otsus nr K027351 Svetlana Boikanitši karistamises LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 30.09.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Transpordiameti kontrolöri RG13.05.2008 kiirmenetluse otsusega nr K027351 karistati Svetlana Boikanitsit LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga 5 1 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni selles, et menetlusalune isik parkis 13.05.2008 kell 13.33 autot Tallinnas XXXhaljasalal, rikkudes sellega LE § 152 p 1; 151 p 12 nõudeid, pannes sellaga toime LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ning sõiduki teisaldus- ja hoiustamiskulude hüvitamist kogusummas 440 krooni. Kaebuses asuti seisukohale, et väärteootsus ja sõiduki teisaldamise tellimine olid põhjendamatud, kuivõrd parkimist XXX asuval kinnistul korraldab XXX korteriühistu, kaebuse esitaja on XXX korteriühistu liige ja kinnistu kaasomanik, kaebajal on õigus parkida autot XXXasuvale kinnistule ja parkimine XXX kinnistul on reguleeritud liiklusmärkidega, mis on paigaldatud kinnistu piirile. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et maja juures on vastav liiklusmärk, et võõrastele ei ole lubatud. Neile ei ole lubasid välja antud. Juhatus on kõvasti tööd teinud, et parklat teha, veel ei ole jõudnud. Parkimine on ülelinnaline probleem. Parkla ala on väljaehitamisel. Väljaehitamisega on alustatud, see on algamas, sinna on toodud killustik. Ka siis oli seal killustik. Parkla väljaehitamine oli seotud regionaalhaigla ehitusega ja regionaalhaigla tööde raames võtsid ette esimese sammuna parkla ehituse. Jääb vastuse võlgu selles osas, kas haldaja on andnud loa haljasalal parkimiseks, sellega on kursis haldaja. Oli tööl sel ajal kui sai teada, et auto viiakse ära. Pöördus abi saamiseks haldaja poole, kelle abil koostati ka kaebus. Kohtuväline menetleja leidis, et menetluses on ilmnenud parkimine haljasalale ja vastava loata. Ilmselt ei ole rikkumine pahatahtlik ja ei mõeldud selle peale. Kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud, trahv on vaid 5 trahviühikut, milline karistusmäär on väike. Fotod näitavad, et sõiduk on pargitud haljasalale. Parkimisest on haljasala ka tugevasti kahjustatud. Senini ei ole Tallinna Transpordiametilt kooskõlastust sinna parkla rajamiseks küsitud. Transpordiamet teisaldab Korteriühistu XXXjuurest sõidukeid korteriühistu palvel. Kõrval on samas aga parkla. Tuvastatud ei ole ühtegi vastutust välistavat asjaolu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, sealhulgas fotodega sõidukist enne teisaldamist, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt rikkus menetlusalune isik LE § 151 p 12 ja § 152 p 1 nõudeid, so vastavalt siis „Peatuda ei tohi haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata“ ning „Parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda“. Väärteoasjas tehtud fotodelt on näha, et mitmed sõidukid on pargitud murule, mida kohus peab haljasalaks. Seejuures on sõiduki esirataste juures muru rohkem ja tagarataste juures praktiliselt puudub ning sõidukite jälgedest võib järeldada, et sõidukite parkimise tõttu on muru kahjustatud ja edasine kasvamine võimatu. Vastavalt liikluseeskirja sätetele võib haljasalal peatuda, seega ka parkida, vaid haljasala omaniku või valdaja loal. Kaebuse esitanud isikul kohtule sellist luba esitada ei olnud. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik on korteriühistu liikmena ka kinnistu juurde kuuluva maa kaasomanik mõttelises osas, ei anna kohtu arvates see õigust haljasalale parkida. Juhul, kui selline luba oleks väljastatud, peaks see olema ka sõidukile paigutatud viisil, mis võimaldab selle nägemist ka kõrvaliste isikute poolt. Kuivõrd ei kohtueelsel menetlusel ega esitatud kaebuse kohtuistungil läbivaatamisel ei olnud kaebuse esitanud isikul eelmärgitud luba esitada, teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isikul selline luba puudus nii väärteoasjas menetluse alustamisel kui ka kaebuse kohtuistungil läbivaatamise ajal. Kaebuse esitaja väitis ka seda, et seoses regionaalhaigla ehitustöödega alustati ka parkla väljaehitamisega XXXkinnistul ning sinna oli väidetavalt veetud ka killustikku. Ometigi väärteomenetluses tehtud fotodelt killustikku näha ei ole nagu ei ole näha ka märkigi sellest, et oleks parkla ehitusega alustatud. Küll on fotodelt näha sõidukite poolt rikutud muru jäänuseid. Ka regionaalhaigla ja XXXKÜ kokkulepe selles osas, et hakatakse välja ehitama parklat, et muuda tühiseks LE § 151 p 12 ja § 152 p 1 nõudeid. 2 Peale selle esitas kaebuse esitanud isik otsuse tühistamise motiivid, kuid ei esitanud ühtegi tõendit nende motiivide kinnituseks, kuigi motiivide sisust saanuks teha järeldusi, et tõendid peaksid olema kirjalikud ja tulenema korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsustest, millistega on parkimine kinnistul korraldatud ja kaebajal haljasalal parkimine lubatud. Kaebuse esitanud isikule on määratud karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses. LS § 7437 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv seega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt senisele kohtupraktikale määratakse karistus keskmises määras ning kui esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, siis vastavalt kas kergendatakse karistust või raskendatakse. Kaevatavas otsuses ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid asjaolusid ega karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks seega alus puudub. Kebuse esitanud isikule inkrimineeritud väärtegu saab toime panna ainult tahtlikult ning sama maja elanik teab väga hästi, kus on maja ümbruses haljasalad ja kus parklad ning isikuna, kellel on juhtimisõigus, on tal ka teadmised nii liikluseekirja kui ka liiklusseaduse nõuetest. Vastasel juhul isikule juhtimisõigust ei antakski. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seiuskohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 3