1-07-6045\9

(06940000054)Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi Kalju Mängli süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav KALJU MÄNGLI, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 35012036517, talunik, väärtegude eest karistatud 2 korda, kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistatus kustunud. Kaitsja Vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306 , 311, 313, 315 kohus otsustas: süüdi tunnistada Kalju Mängli KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 73 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kalju Mängli ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kalju Mänglilt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnakahju 68055 (kuuskümmend kaheksa tuhat viiskümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 3100057044 KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel mõista Kalju Mänglilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 97 (üheksakümmend seitse) krooni ja 30 senti; määratud kaitsja vandeadvokaat Mall Saare poolt osutatud õigusabi eest 4994 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend neli) krooni ja 90 senti Sundraha ja menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest kolmekümne päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus „Kalju Mängli,1-07-6045,sundraha“, „Kalju Mängli,1-07-6045,menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis alates 14.detsembrist 2007.a. kella 15-st. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 15.detsembrist 2007.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja) 10 päeva jooksul alates päevast , mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama või vaidlustada otsustus apellatsioonis. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED Kalju Mänglit süüdistatakse selles, et tema 2005.a. lõpus – 2006.a. alguses Võru maakonnas Haanja vallas Simula külas H. L. piiranguvööndis asuval S. L. kinnistul pani toime ebaseadusliku raie, kus eraldisel 2 ja 15 viis harvendusraiega metsa rinnaspindala raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest madalamale (01.01.2007.a. jõustunud Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisa 1). Eraldisel 2, kus kasvas 45-aastane kaasik, vähendas ta ebaseaduslikult rinnaspindala 2 m2 /ha võrra, tekitades keskkonnale kahju 27 600 krooni ja eraldisel 15, kus kasvas 65-aastane kuusik 6,2 m2 /ha võrra, tekitades keskkonnale kahju 40 455 krooni ning eraldisel 10 raius ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali, eirates raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 22 lg 1 alusel välja antud Metsakaitse eeskirja p.3.1 (kehtiva Metsaseaduse § 30 lg 5 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja § 3 lg 1,4,5), mille kohaselt võis turberaie korral raiuda ühe raievõttega kuni 30% puistu tagavarast, tekitades keskkonnale kahju 16 365,30 krooni. Kokku tekitas Kalju Mängli tulenevalt raie ajal 2

(13)kehtinud Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 (kehtiva Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1) nimetatud ebaseadusliku raiega kaitsemetsas keskkonnale olulise kahju 84 420,30 krooni, kuna metsaraiel ei peetud kinni puistu rinnaspindala lubatud määradest (eraldis 2 ja 15) ja lubatud raieviisist (eraldis 10). Seega pani Kalju Mängli toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Kalju Mängli ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ta võttis omaks, et on teostanud süüdistuses toodud raied, kuid väitis, et raied ei olnud ebaseaduslikud ja nendega ei põhjustatud keskkonnakahju. Kalju Mängli ütlustest nähtub, et 2005-2006.aastal teostas talle kuuluval Võru maakonnas Haanja vallas Simula külas asuval S. L. kinnistul raie , alustades turberaiega eraldisel 10 ja lõpetades raiega eraldisel 16. Erametsade konsultandilt kuulis, et raie ajal käidi keskkonnainspektsiooni poolt kinnistul. Toimunud raie õiguslikkuse kohta metsakonsultant midagi ei öelnud ja ise ka ei küsinud. Kui uuesti tuldi keskkonnainspektsiooni poolt raiet kontrollima, oli ise mõõtmiste juures ja jälgis selle kulgu. Kohapeal selgitati, kuidas mõõtmised toimuvad ja millest keskkonnakahju arvutamisel lähtutakse, kuid see oli üllatus. Leiab, et keskkonnainspektsioon teostas mõõtmised valesti, jättes tuvastamata kas mõõdistamisest välja jääv puu kuulus esimesse või teise rindesse. Metsa korraldamise juhendi § -s 8 sätestatut on võimalik erinevalt tõlgendada ja enda teadmiste põhjal väidab, et tõlgendamine toimus tema kahjuks. Keskkonnainspektsioon on andnud raiele kaks hinnangut, varasema hinnangu järgi keskkonnakahju puudub. Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete järgi eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Inspektorite esimene grupp on 28.04.2006.a. selle järgi toiminud, aga M.Grosmann toimis hiljem teisiti - võttis esimesse rindesse üksikud puud. Kui puu oli 50-75%, siis läks see teise rindena kirja. Ei nõustu sellise rinnaspindala ja täiuse arvestamisega. Metsa jagamine esimesse ja teise rindesse tuleneb metsaseadusest. Metsaseaduses ja keskkonnaministri määruses kasutatavad mõisted on samad, aga jagamine esimesse ja teise rindesse võib olla täiesti subjektiivne. Raie aegne metsaseadus ja selle alusel välja antud keskkonnaministri määrus nr 39 ei olnud vastavuses. Seadus käsitleb puistut kui tervikut, määrus keskendus esimesele rindele, mis on ainult osa tervikust. Kui tekkis keskkonnainspektsiooniga vaidlus enda kinnistul teostatud raiete osas, pöördus küsimustega keskkonnaministeeriumisse ja vestles juhtivate metsaspetsialistidega Võru maakonnas, oli kirjavahetuses keskkonnaministri ja õiguskantsleriga. On veendunud, et teostatud raied on õiged ja keskkonnainspektsiooni metoodika rinnaspindala mõõtmisel vale. Väljatrükiga kinnistusraamatust (tl 54) on tõendatud, et Kalju Mängli on 21.11.2000.a. kinnistamisavalduse alusel 15.jaanuaril 2001.a. kantud kinnistusraamatusse sisse Haanja vallas Simuna külas asuva S. L. kinnistu omanikuna. Süüdistus S. L. kinnistu eraldisel 10 ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali raiumises ja keskkonnale 16 365,30 krooni kahju tekitamises. Tunnistaja Meit Grosmanni ütlustest nähtub, et eraldisel 10 teostatud raie ei vastanud nõuetele. Kuna enne aegjärkse raie teise järgu teostamist olid algväljaveoteed juba sisse rajatud, ei olnud uute teede rajamine enam põhjendatud ja vajalik. Arvutuste kohaselt oli er –lt 10 rohkem raiutud 10,4 tm puitu. Er 10 mõõtmiste teostamisel oli K. Mängli juures. Kuna osa eraldist oli raiumata, oli selgelt näha, et seda osa eraldisest majandati totaalselt erinevalt võrreldes ülejäänud eraldisega. Kui eraldise keskkohas oli teostatud aegjärkse raie teist järku, siis eraldise servaalal, lõunatipus ja ka loodenurgas raiet üldse ei olnud teostatud. Kogu er 10 pindala ei kontrollinud. Arvutuste aluseks võttis takseerkirjelduse. Arvutused teostati 0,46 ha põhjal, kus oli raie tehtud. Akti vormistamisel on väljaveoteed ekslikult välja jäetud. Er 10 võis täheldada väljaveoteede asukohta vanade kändude järgi, need kännud olid mustad, seal juures kasvasid võsud. Kuna tegemist oli varasema 3

(13)raie puude kändudega, siis mõõtmist vajalikuks ei pidanud. Raie esimene järk ei olnud tehtud ülepinnaliselt tervel eraldisel. Keskkonnainspektsioon ei ole teinud mõõtmisi selles osas kui suur osa käesoleva raie pinnast kattus eelmise raiega. Takseerkirjeldusega ( tl 59) on tõendatud, et eraldisel 10 pindalaga 0,9 ha kasvas takseerimise ajal 12.12.2000.a. 60 aastane, seega raie teostamise ajal 65-aastane I boniteedi kaasik. Kalju Mängli poolt Võrumaa keskkonnateenistusele 07.12.2004.a. esitatud ja keskkonnateenistuse poolt aktsepteeritud metsateatisega ( tl 37) on tõendatud, et sellel eraldisel võis teostada aegjärkset raiet kogu eraldise pinnal kogumahus 50 tm. Raiekoha piiriprotokolli ja raiekoha ülevaatuse aktiga ( tl 47-48, 39) on tõendatud, et tegelikult on raie teostatud üksnes 0,48 ha suurusel pinnal. Raiekoha ülevaatuse akti ja metsalugemislehega ( tl 41) on tõendatud, et raie käigus oli välja raiutud 154 kasvavat puud - valdavas enamuses hall-leppa, kaske ja kuuske. Raiekoha ülevaatuse aktist nähtub, et kännud olid pealt astmega ja helehallid, langil leidus vanemaid kändusid, mis olid pealt mustad ja samuti astmega. Raiejäätmed olid tükeldatud ja laotatud üle pinna, raiutud metsamaterjal oli metsast ära viidud. Eraldise 10 raiealale olid kasvama jäetud peamiselt II rinde kuused, millest mõnedel esines tugevaid võra ja ladvakahjustusi. Raiesmikult mõõdeti kalibreeritud metsakluppidega kõigi kasvavate puude rinnasdiameetrid ning saadud tulemused kanti metsalugemislehele. Eraldise 10 põhjatipus ja lõunapoolses otsas ca 0,4 ha suurusel alal värsket raiet teostatud ei olnud. Raiesmikult mõõdeti 3 m-te mõõdulintide Metrica id.nr .323 ja id.nr.321 ning taatluskleebistega AA006115 ja A006113 ning kalibreeritud metsaklupiga kõigi hilisema raie puude kändude diameetrid ning saadud tulemused kanti kändude mõõtmislehele. Raie ajal kehtinud metsaseaduse § 22 lg 1 alusel välja antud keskkonnaministri 9.aprilli 1999 a määrusega nr 40 kinnitatud Metsakaitse eeskirja p 3 alp 1 kohaselt võis turberaie tegemisel ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Nähtuvalt tunnistaja M.Grosmanni ütlustest, ettekandest (tl 3) ja seletuskirjast ( tl 7) asus keskkonnainspektsioon seisukohale, et kuna käesoleval juhul olid enne aegjärkse raie teise järgu teostamist algveoteed juba sisse raiutud, siis ei olnud uute teede rajamine enam põhjendatud ega vajalik. Süüdistatava Kalju Mängli ütluste kohaselt osal tema poolt süüdistuses toodud ajal raiutud eraldise 10 pinnal olid väljaveoteed olemas, osal mitte. Aegjärkse raie esimene järk ei olnud teostatud ülepinnaliselt tervel eraldisel ja hõlmas kõnealusest raiest ühe neljandiku. Metsaseaduse § 14 lg 2 kohaselt aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets hajali paiknevate üksikpuudena 10-20 a. jooksul korduvate raiejärkudega. Kohus märgib, et 12.12.2000.a. takseerkirjeldusest (tl 59) nähtuvalt on eraldise 10 puhul soovitusliku metsamajandusliku tööna kirjas aegjärkse raie 2. jrk., millest võib järeldada, et nimetatud eraldisel on aegjärkse raie esimene järk juba teostatud, kuid raiekoha ülevaatuse aktist ei nähtu kas mainitud vanemad kännud olid üle terve er 10 raielangi, kui suurel eraldise 10 pinnal oli varasem raie teostatud, kas varasema raiega olid sisse raiutud väljaveoteed või oli vajadus ja raiuti õiguspäraselt väljaveoteid sisse ka 2005.a. lõpus-2006.a. alguses teostatud raie ajal, mistõttu jääb kahtlus, kas osa metsalugemislehele märgitud kändudest ei ole mitte algväljaveoteelt raiutud puude kännud, millega väheneks ebaseadusliku raie maht ja keskkonnakahju. Tunnistaja Meit Grosmanni ütlustest nähtub, et keskkonnainspektsioon selles osas, kui suure ala ulatuses hõlmas vana raie uut raiet mõõtmisi ei teostanud. 4

(13)Et käesolevaks ajaks on raiest möödunud kaks aastat ja kändude järgi kohapeal eraldisele 10 rajatud algväljaveoteede rajamist ajaliselt pole võimalik tuvastada, tõlgendab kohus kõrvaldamata kahtluse süüdistatava Kalju Mängli kasuks ja et eraldisel 10 ei ole usaldusväärselt tõendatud keskkonnakahju suurus, mis on teo kvalifitseerimisel KarS § 356 järgi kuriteo koosseisuline tunnus, mõistab Kalju Mängli süüdistuses, mis puudutab ebaseadusliku raiega keskkonnale kahju tekitamist S. L. kinnistu eraldisel 10 , õigeks. Käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse alusel välja antud metsa majandamise eeskirja § 3 lg 1 ja § 4 kohaselt kuusikutes aegjärkse raie tegemine enam lubatud ei ole, kuid KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 harvendusraiega metsa rinnaspindala lubatud alammääradest madalamale viimises ja keskkonnale eraldisel 2 27600 krooni ja eraldisel 15 40455 kroonise kahju tekitamises. Kannatanu esindaja Lea Palmre ütlustest nähtub, et esimene kontroll S. L. kinnistul tehti keskkonnainspektsiooni inspektorite Meit Grosmanni ja A. R. poolt 17.oktoobril 2005.a. Omanikule sai teatatud, et minnakse teostama täiendavat kontrolli. Ka tunnistaja Meit Grosmanni ütlustest nähtub, et esimest korda puutus raiega S. L. kinnistul kokku 17.oktoobril 2005.a. kui sattus sinna juhuslikult - märgates metsa viivaid traktorijälgi, otsustas kontrollida, mis metsas teoksil. Tegemist oli Haanja looduspargiga. Visuaalsel vaatlusel tekkis kahtlus raie õigsuses. Arvestades puistu vanust ja koosseisu tundus, et mets oli raiutud liiga hõredaks. Märkis raie asukoha GPS seadme abil ja otsustas raiet täiendavalt kontrollida. Tegi kindlaks, millise kinnistuga tegemist, otsis välja kinnistu dokumendid ja metsateatise, et raiet täpsemalt raiet kontrollima minna. Pärast dokumentide kättesaamist võttis telefoni teel ühenduse kinnistu omanikuga, ja teavitas teda, et visuaalse hindamise järgi ei ole raie korralik, lubas raiet täiendavalt kontrollida ja K.Mängliga enne ühendust võtta kui kinnistul mingit konkreetset toimingut teostama hakatakse. Järgmine kord läks kinnistule 24.mail 2006.a. koos K.Mängliga, kes reeglina oli alati toimingute juures. Eraldisel 15, kus Mängli õiglaselt juhtis tähelepanu sellele, et eraldise idaküljel oli eraldise pind tegelikult väiksem ja osa takseerkirjelduses metsamaana kirjeldatud maad ilma metsata, teostasid er 15 määramise uuesti. Er 15 uue pindala mõõtmisega said 0,29 ha. Haanja vallas H. L. piiranguvööndisse jääva S. L. kinnistu metsamaa eraldise 2 takseerkirjeldusega (tl 56) on tõendatud, et 12.12.2000. a. teostatud takseerimise kohaselt kasvas eraldisel 2 pindalaga 1,7 ha 40-aastane I boniteedi kaasik. Seega raie teostamise ajal oli nimetatud eraldisel kasvav I boniteedi kaasik 45 aastane. Kalju Mängli poolt Võrumaa keskkonnateenistusele 08.11.2005.a. esitatud metsateatisega (tl 38 ) on tõendatud, et K.Mängli võis eraldisel 2 teostada harvendusraiet eraldise 1,0 ha suurusel pinnal kogumahus 50 tm. Raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri 1.aprilli 1999 a määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade kohaselt pidi peale harvendusraie tegemist 45 aastase kase enamusega puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 17,2 m2/ha ja täius vähemalt 0,65. Raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 29 lg l p 1 järgi kuulus kaitseala piiranguvööndis asuv mets kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal suurendati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid vastavalt keskkonnaministri 1.aprilli 5

(13)1999 a määruse nr 39 p 2 alapunktile1 5 %. Seega pidi H. L. piiranguvööndisse jääval, s.o. kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal asuva S. L. kinnistu er 2 puistu rinnaspindala raiejärgselt jääma kogu eraldise 2 harvendusraiealal vähemalt 18,1 m2/ha ja täius vähemalt 0,

1. Raiekoha piiriprotokolli (tl 49-50) ja 21.06.2006.a. koostatud raiekoha ülevaatuse aktiga (tl 43) on tõendatud, et eraldise 2 lääneküljel 0,46 ha suurusel alal on kasvava metsa raie teostamisel raiutud peamiselt jämedaid kaski, mille tulemusena sellele alale olid tekkinud erinevas suuruses häilud. Kännud olid pealt astmega.Raielangil olid jäätmed tükeldatud ja laotud üle pinna. Raiejäätmetes olid kaselehed pruunid ja kuivanud, raiutud metsamaterjal oli metsast ära viidud. Raiesmikult mõõdeti kalibreeritud metsaklupiga, mille id.nr on M-148, kõigi kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrid ning saadud tulemused kanti metsalugemislehele. Er 2 raiealale oli kasvama jäetud I rinde puud (peamiselt kuused ja kased) ning II rinde kuused ja hall-lepad. Keskkonnainspektsiooni poolt välja mõõdetud raielangi piir märgistati puude ja nende okste külge seotud punaste lintidega. Kogu ülejäänud eraldise pinnal võis märgata tunduvalt varem raiutud, pealt musti, samuti astmega ja hajali üle pinna paiknevaid raiutud puude kändusid. Metsalugemislehega (tl 44 ) on tõendatud, et er 2 raiealale oli kasvama jäetud 140 I rinde puud sh 52 kaske, 69 kuuske, 3 mändi. Tunnistaja Meit Grosmanni ütluste ja õiendiga keskkonnakahju arvutamise kohta ( tl 21) on tõendatud, et eraldise 2 0,46 ha suurusel raiealal saadi raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin" kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 9,8 m2/ha ja keskmiseks täiuseks 0,
2. Eeltoodust nähtub, et K.Mängli oli eraldise 2 0,46 ha suurusel pinnal raie tegemisel eiranud raie ajal kehtinud metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri
3. aprilli 1999 a määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid. Raie ajal kehtinud metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 järgi tekitati sellise käitumisega keskkonnale kahju, kuna metsa raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Kohus leiab, et nähtuvalt koostatud õiendist (tl 21-23) on raie ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
4. juuni 1999 a. määruse nr 186 alusel ebaseadusliku raiega S. L. kinnistu metsamaa eraldisel 2 keskkonnale tekitatud kahju arvestatud õigesti ning arvestades ka asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määruse nr 186 p 9 järgi keskkonnale tekitatud kahju arvestamisel korrutati kahju arvestamise määrad kaitsemetsa korral koefitsiendiga 3,0 õigesti leitud, et S. L. kinnistu eraldisel 2 põhjustatud keskkonnakahju oli raie ajal kehtinud normatiivaktide kohaselt 113 988 krooni. Nähtuvalt Haanja vallas H. L. piiranguvööndisse jääva S. L. kinnistu takseerkirjeldusest ( tl 60) kasvas 12.12.200.a. eraldisel 15 pindalaga 0,3 ha 60-aastane I boniteedi kuusik. Seega Kalju Mängli poolt teostatud raie ajal kasvas eraldisel 15 65 aastane I boniteedi kuusik. Võrumaa keskkonnateenistusele esitatud metsateatisega ( tl 38) on tõendatud, et K.Mängli oli esitanud metsateatise harvendusraie teostamiseks kogu eraldise pinnalt s.o. 0,3 ha-lt kogumahus 10 tm. Vastavalt raie ajal kehtinud keskkonnaministri 1.aprilli 1999 a määruses nr 39 sätestatule oli harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala lubatud alammääraks 65 aastases I boniteediklassiga kuusikus ja peale nimetatud metsateatise järgi harvendusraie tegemist pidi puistu rinnaspindala jääma vähemalt 22,3 m2/ha ja täius vähemalt 0,
5. 6

(13)Et eraldis 15 jääb H. L. piiranguvööndisse, siis raie ajal kehtinud metsaseaduse § 29 lg 1 p 1 järgi oli tegemist kaitsemetsa kategooriasse jääva metsaeraldisega, kus suurendati harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid 5% (keskkonnaministri l.aprilli 1999 a määruse nr 39 p 2 alp 1). Seega pidi puistu I rinde rinnaspindala eraldisel 15 raiejärgselt jääma vähemalt 23,4 m2/ha ja täius vähemalt 0,

1. Nähtuvalt raiekoha piiriprotokollist ( tl 51) saadi eraldise 15 mille pindala takseerkirjelduse järgi oli 0,3 ha, tegelikuks pindalaks looduses 0,29 ha. 21.06.2006.a. koostatud raiekoha ülevaatuse aktiga (tl 45) on tõendatud, et eraldisel 15 oli teoatatud kasvava metsa raie, raiutud peamiselt jämedaid kuuski ja kaski. Kännud olid pealt astmega. Raiesmikult mõõdeti kalibreeritud metsaklupiga kõigi kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrid ning saadud tulemused kanti metsalugemislehele. Raielangil olid jäätmed tükeldatud ja laotatud üle pinna, raiutud metsamaterjal oli metsast ära viidud. Eraldisele 15 oli kasvama jäetud 123 I rinde puud ning II rinde kuused. Metsalugemislehega ( tl 46) on tõendatud, et eraldisel 15 kasvas pärast raiet 103 kuuske, 14 kaske, 2 haaba,2 mändi ja 2 paju Õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta ( tl 23-24) nähtub, et eraldisel 15 mõõdetud raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin" mõõdeti kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 16,0 m2/ha ja keskmiseks täiuseks 0,
2. Seega oli eraldisel 15 pärast raiet rinnaspindala lubatud alammäärast väiksem. Eeltoodust nähtub, et eraldisel 15 teostatud raiega eiras K.Mängli raie ajal kehtinud metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri
3. aprilli 1999 a määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid ja metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 kohaselt tekitas oma käitumisega keskkonnale kahju, kuna metsa raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Kohus leiab, et nähtuvalt õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta ( tl 23-24) on raie ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.juuni 1999.a. määruse nr 186 p 2, p 9 sätteid arvestades eraldisel 15 teostatud ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 48 383 krooni õigesti arvutatud. Kohus märgib, et Kalju Mängli teostatud raie ajal kehtinud metsaseaduse § 17 lõike 3 alusel välja antud Keskkonnaministri
4. aprilli 1999 a määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest nähtuvalt sõltusid harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist ja boniteediklassist. Käesoleval ajal, s.o. 01.jaanuarist 2007.a. kehtiva metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud keskkonnaministri 27.detsembri 2006.a. määrusega nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisa 1 kohaselt sõltub metsa rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet puistu kõrgusest ja puuliigist. Metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 sätestab, et pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Parandatud õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta ( tl 107-109) nähtub, et raieeelse puistu kõrguse määramiseks kasutati Kiviste kasvukäigutabelit, mille järgi saadi puistu kõrguseks S. L. kinnistu eraldisel 2 20,4 m. Vastavalt käesoleval ajal kehtiva Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud Keskkonnaministri 27.12.2006.a. määrusega nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisas 1 sätestatule pärast harvendusraie tegemist 20,4 m kõrguses kaasikus peab puistu I rinde rinnaspindala jääma 7

(13)vähemalt 14,8 m2 /ha. Nimetatud eeskirja § 6 lg 5 kohaselt mustika, jänesekapsamustika,sinilille,jänesekapsa ja jänesekapsa-kõdusoo kaasikus,haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu esimese rinde rinnaspindala olla 3 m 2 /ha võrra väiksem kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta. Nähtuvalt eelnimetatud õiendist (tl 107-109) asub S. L. kinnistu er 2 jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ja raiejärgselt on sinna kasvama jäänud elujõuline kuuse II rinne täiusega vähemalt 40 protsenti, mistõttu on puistu I rinde alammäära veel 3 m2/ha võrra vähendatud. Seega pidi eraldisel 2 harvendusraie teostamise järel puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 11,8 m2/ha. Er 2 0,46 ha suurusel raiealal määrati raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa rinnaspindalade summaks 9,8 m2/ha. Seega on eraldisel 2 kõnesoleva raie teostamisega eiratud ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast). Parandatud õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta ( tl 108-109) nähtub, et kuna S. L. kinnistu metsamajandamiskava oli koostatud 2000.a. lõpus, siis kasutati raie-eelse puistu kõrguse määramiseks Kiviste kasvukäigutabelit, mille järgi saadi puistu kõrguseks S. L. kinnistu eraldisel 15 22,0 m Vastavalt käesoleval ajal kehtiva Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisas 1 sätestatule pärast harvendusraie tegemist 22,0 m kõrguses kuusikus peab puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 22,2 m2 /ha Õienditest (tl 23,108) nähtuvalt eraldise 15 0,29 ha suurusel raiealal määrati raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa rinnaspindalade summaks 16,0 m2/ha. Seega on eraldisel 15 raie teostamisega eiratud ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast). Eeltooduga on tõendatud, et Kalju Mängli poolt S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 teostatud raie on ebaseaduslik ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse järgi, kuna metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses keskkonnale kahju kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel arvestatakse kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kaitsemetsa kahjustamisega keskkonna le tekitatud kahju arvutamisel korrutatakse kahju arvutamise määr koefitsiendiga 3,0. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut on nähtuvalt õiendist ja tabelist ( tl 107-109) on eraldisel 2 raiega tekitatud keskkonnakahju - 27600 krooni ja keskkonnakahju eraldisel 15 , milleks on 40455 krooni, õigesti välja toodud. 8

(13)Kohus ei nõustu süüdistatava Kalju Mängli väitega selles, et keskkonnainspektsioon teostas mõõtmised valesti, jättis määratlemata, kas teine rinne üldse esineb ja jättes teise rindesse esimesse rindesse kuuluvad puud. Raie ja mõõtmiste teostamise ajal kehtinud keskkonnaministri 17.märtsi 1999.a. määrusega nr 25 kinnitatud metsa korraldamise juhendi § 47 p 1 toodud määratluse kohaselt esimene rinne on suurima kõrguse ja tagavaraga rinne , mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu põhirinne. Sama paragrahvi p 2 kohaselt teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde kõrgus on vähemalt 4 m. Ka Keskkonnaministri 14.detsembri 2006.a. määrusega nr 77 kehtestatud metsa korraldamise juhendi § 8 lg 1 p 1 kohaselt esimene rinne on puistu põhirinne, millel on suurim kõrgus ja tagavara ning mille täius latiealistes ja vanemates puistutes on vähemalt 30 % ja sama paragrahvi lg 1 p 2 kohaselt teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures II rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m ja täius vähemalt 10%. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ( tunnistaja M.Grosmanni ütlused, raiekoha ülevaatuse aktid, seletuskiri ja õiendid keskkonnakahju arvutamise kohta) nähtuvalt oli teine rinne eraldistel 2 ja 15 eristatav ning keskkonnainspektsiooni inspektorid lähtusid teise rinde määratlemisel eeltoodud kriteeriumitest. Teist rinnet on kirjeldatud raiekoha ülevaatuse aktides ja arvestatud eraldisel 2 rinnaspindala määramisel, millega vähenes keskkonnakahju. Tunnistaja M.Grosmanni ütlustest nähtub, et ei olnud nõus lugema I rinde hulka puid, mis olid kuni 50% esimese rinde kõrgusest ja esimesest rindest märgatavalt madalamad, kuid need II rinde puud, mis küündisid kõrguselt 75 lähedusse, olles 70%, lugesid I rinde hulka. Viimast küll Kalju Mängli eitas, kuid tegi seda alles siis kui tunnistajal oli lubatud lahkuda. Tunnistajale küsimusi esitades K.Mängli M.Grosmanni eeltoodud ütluste kohta küsimusi ei esitanud jaütlusi ei vaidlustanud. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistaja Meit Grosmanni ütlustes, kes enda sõnul on K.Mängliga kokku puutunud vaid tööalaselt, mingit vighavaenu tema suhtes omamata. Kohus leiab, et Kalju Mängli seisukoht selles, et mõõtmisi oleks pidanud teostama metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 järgi ( mille kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat) ei ole tõsiselt võetav. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 kasvaval metsal oleks üks vertikaalselt liitunud võrastik. Nähtuvalt eraldise 2 takseerkirjeldusest (tl 56) on välja toodud eraldisel kasvava metsa I rinne vanusega 40 aastat ja II rinne vanusega 30 aastat. Takseerkirjelduses on märge, et täius on ebaühtlane, kuid ei ole märget vanuselise erinevuse kohta. Ka eraldise 15 takseerkirjeldusest ( tl 60) ei nähtu vanuselist erinevust. Kohus leiab, et eeltoodud säte ei anna mitte II rinde definitsiooni nagu väidab K.Mängli, vaid annab juhise esimese rinde kirjeldamiseks juhul kui vertikaalselt liitunud võrastiku tõttu pole rinnete eraldamine võimalik. Kohus leiab, et K.Mängli väide, nagu oleks 2006.a. aprillis raiet kontrollimas käinud keskkonnainspektorid toiminud selliselt, et arvestasid esimest rinnet põlvkondade viisi, mistõttu on nende tulemus õige, on paljasõnaline. Nähtuvalt 28.aprillil 2006.a. koostatud objekti kontrollimise protokollist ( tl 143-144) on S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 toimunud raie õigsuse kontrollimine 28.04.2006.a. toimunud pealiskaudselt. Protokollist ei nähtu, kuidas toimus rinnaspindala mõõtmine ja kuidas saadi tulemused. Et rinnaspindala mõõtmise tulemused on välja toodud, võib oletada, et mõõtmised 9

(13)teostati Bitterlichi lihtrelaskoobiga. Erinevalt 21.06.2006.a. eraldistel 2 ja 15 teostatud raiekoha ülevaatuse aktidest (tl 43,45) ei ole objekti kontrollimise protokollis (tl 143-144) üldse kirjeldatud ei esimest ega teist rinnet, protokollist ei selgu, kas raie oli kontrollimise ajal lõpetatud , raiutud metsamaterjali kohta ei ole märgitud muud, kui seda, et maas on näha nii kase kui ka kuuseoksi, okas on roheline. Raieala suurust, kus rinnaspindala mõõtmine teostati ei ole er 15 puhul üldse välja toodud ja er 2 puhul on selleks märgitud 08.11.2005.a. metsaomaniku poolt esitatud metsateatisel märgitud pindala 1,0 ha. Protokolli on märgitud, et eraldisel 2 kasvab 40aastase kase enamusega I boniteedi puistu ja eraldisel 15 kasvab 60 aastane kuuse enamusega I boniteedi puistu , millest nähtub, et ilmselt on need andmed võetud takseerkirjeldusest, samas on jäetud arvestamata, et takseerimine tehti 12.12.2000.aastal. Kohus märgib, et vastavalt raie ja teostatud mõõtmise ajal kehtinud Keskkonnaministri 01.aprilli 1999.a. määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala alammääradele pidi 40 aastases kaasikus rinnaspindala G jääma tõepoolest 16,3 m2 /ha, kuid et tegelikult oli kaasik sel ajal juba 45 aastane, pidi rinnaspindala jääma vähemalt 17,2 m2 /ha. Et tegemist oli H. L. koosseisu kuuluva metsamaaga, pidi rinnaspindala jääma vastavalt keskkonnaministri 1.aprilli 1999 a määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade p 2 alapunktile1 5% kõrgem, ehk 18,1 m2 /ha. Seega kinnitavad ka 28.04.2006.a. mõõtmise tulemused, et rinnaspindala oli raie tulemusel er 2 viidud lubatud alammäärast allapoole. Ka eraldise 15 puhul , kus 65 aastase I boniteedi kuusikus pidi rinnaspindala pärast harvendusraie tegemist jääma , arvestades eraldise paiknemist H. L. vööndis 23,4 m2 /ha, on mõõdetud rinnaspindala 22,7 m2 /ha, s.o. lubatud alammäärast madalam. Kannatanu esindaja Lea Palmre ütlustest ja keskkonnainspektsiooni Võrumaa Osakonna vastusest Kalju Mängli 30.11.2006.a. teabenõudele nähtub, et pärast seda kui inspektorid käisid 28.aprillil 2006.a. S. L. kinnistul ja leidsid, et raiega kahju ei ole keskkonnale tekitatud, selgus kontoris objekti kontrollimise protokolli registreerimisel, et selle kinnistuga on olnud probleeme juba 2005.aastal. 28.04.2006.a. kontrolliti raieid 08.11.2005.a. esitatud metsateatise põhjal. Selgus ka, et 28.aprillil 2006.a. ei olnud otsustamisel arvestatud, et metsamajanduskava oli 5 aastat vana ja ei olnud juurde liidetud puude vanust, samuti ei arvestatud sellega, et kinnistu asub Haanja looduspargis ning rinnaspindala alammäära tuli suurendada 5%. Mõõtmised tehti lihtrelaskoobiga, mis väikeste pindade ja ebaühtlase laiekraadi puhul ei anna täpset tulemust. Eeltoodut arvestades peab kohus õigustatuks, et keskkonnainspektsioon pidas vajalikuks S. L. kinnistu raieid uuesti kontrollida ja puudub alus kahelda S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 seoses K.Mängli poolt teostatud raiega keskkonnainspektsiooni töötajate poolt 29.05.2006a. (tl 49,50), .21.06.2006.a. ( tl 43,44,45,46) ja 14.09.2006.a. (tl51,52) läbiviidud põhjalike mõõtmiste õigsuses. Raie ja mõõtmiste ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 8.juuni 1999.a. määrus nr 186 ei sätestanud, millise mõõteriistaga ja millise metoodika alusel tuleb keskkonnakahjude määramiseks rinnaspindala mõõta, kuid üldteadaolevalt metsa kluppimine annab metsas teostatavate mõõdistamiste puhul täpsema tulemuse kui lihtsam võte – rinnaspindala määramine lihtrelaskoobi abil. Kohus on seisukohal, et S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 keskkonnainspektorite poolt alates 2006.a. maist teostatud mõõdistamised olid vastavuses mõõtmise ajal kehtinud metsaõigusnormidega ega ole vastuolus käesoleval ajal kehtivatega ning Kalju Mängli väited selle kohta, et keskkonnainspektsiooni poolt S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 teostatud mõõtmised on valed , väljendavad tema subjektiivset arvamust. Kohus ei nõustu Kalju Mängli kaitsja väitega selles, et antud asjas on rängalt rikutud õiguskindluse põhimõtet ja K.Mängli õiguspärast ootust selles, et keskkonnainspektsioon juhindub ka tulevikus 10

(13)varasemast otsusest - 28.04.2006.a. koostatud objekti kontrollimise protokollist. Koopiaga Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna vastusest teabenõudele ( tl 149) on tõendatud, et Kalju Mängli sai nimetatud objekti kontrollimise protokolli kätte alles 2006.a. detsembri alguses, kusjuures kriminaalasjas on kohtueelse menetluse kokkuvõte koostatud juba 30.11.2006.a., Ka Kalju Mängli enda ütluste kohaselt sai ta sellest, et tema kinnistul on keskkonnainspektsioon kontrollimas käinud ja selle kohta kontrollakti teinud, teada keskkonnainspektsioonist lahkunud endise töötaja käest kriminaalasja kohtueelse uurimise ajal ja hakkas siis seda kontrollakti otsima. Kriminaalasja toimikusse võetud ja kaitsja taotlusel avaldatud kirjast keskkonnaministrile ( tl 9-10) nähtub, et Võrumaa Metsaomanike Liidu tugiisik E. S. on 31.05.2006.a., pöördunud keskkonnaministri poole avaldusega, milles juhib tähelepanu väidetavale vastuolule kehtiva metsaseaduse ja selle alusel välja antud keskkonnaministri 01.aprilli 1999.a. määruse vahel. Kohus peab märkimisväärseks seda, et pöördumine on tehtud seitse aastat pärast nimetatud määruse kehtestamist , pärast seda, kui keskkonnainspektsioonil oli järelevalvemenetluse käigus tekkinud kahtlus selles, et S. L. kinnistul on Kalju Mängli poolt teostatud ebaseaduslik metsaraie ( tunnistaja M.Grosmanni ütluste kohaselt läks ta teine kord koos K. Mängliga S. L. kinnistule raiet kontrollima 24.mail 2006.a. ning nähtuvalt piiriprotokollidest ( tl 47,49) alustati 24.05.2006 ja 29.05.2006 raiekoha piiride paika panemine) , millest järeldub, et varasemalt ei täheldanud Võrumaa metsaomanikud väidetavat vastuolu juba 01.01.1999.aastast kehtinud metsaseaduse ja sama aasta 1.aprillil välja antud eelnimetatud keskkonnaministri ministri määruse vahel. Nähtuvalt seletusest ( tl 6 ) on nimetatud pöördumisele 03.07.2006.a. koostatud vastuses keskkonnaministeerium väljendanud seisukohta, et I ja II rinde täiuste mehhaaniline liitmine ei ole mõistlik, sest keskmisena on II rinde kõrgus pool I rinde kõrgusest, täius sõltub aga nii rinnaspindalast kui kõrgusest.Keskkonnaministeerium peab ilmseks , et metsa majandamisel tuleb eelkõige lähtuda I rinde näitajatest, seda ka harvendusraiete kavandamisel ja tegemisel. Kuigi 31.05.2006.a. keskkonnaministrile saadetud kirjale on alla kirjutanud tõenäoliselt E. S. ( toimikus oleval kirja koopial allkiri puudub) , kellele on adresseeritud ka keskkonnaministri poolt allkirjastatud 03.07.2006.a. vastus, on selle vastuse eest keskkonnaministrit tänanud ja uue kirjaga probleemi käsitlust laiendanud juba Kalju Mängli ( tl 12-13), kes teeb veelkord ettepaneku keskkonnaministri 1.aprilli 1999.a. määruses nr 39 märkus 1 tühistamiseks ( tl 12-13). Nähtuvalt seletusest ( tl 6) on keskkonnaministeeriumi poolt 24.08.2006.a. Kalju Mänglile koostatud vastus veelgi detailsem ja põhjalikum.Konkreetseid mõõtmistulemusi kasutades on jõutud seisukohale, et raie teostamisel on eksitud kehtivate raienormatiivide vastu, on eksitud metsa majandamise põhitõdede ja hea metsa majandamise tava vastu ning kahtluse alla on seatud ka raie majanduslik otstarbekus. Et K.Mänglit ei ole keskkonnaministeeriumilt saadud vastus ikkagi rahuldanud, on ta 30.08.2006.a. teele saatnud järjekordse pöördumise keskkonnaministrile, olles seekord kirja allkirjastanud kui Võrumaa Metsaomanike Liidu liige ( tl17-19). Nähtuvalt Kalju Mängli 04.10.2006.a. kirjast ( tl 80-82) on ta pöördunud seoses enda seisukohaga vastuolude kohta harvendusraie regulatsioonides uue, 01.01.2007.a. metsaseaduse valguses Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kt O. E. poole. Saamata O. E. lt enda jaoks positiivset vastust, on Kalju Mängli nähtuvalt avaldusest, pöördunud õiguskantsleri poole. Nähtuvalt keskkonnaministri 02.02.2007.a. vastusest õiguskantslerile ( tl 135) on keskkonnaminister selgitanud, et esimene rinne on puistu põhirinne ja metsa majandaja eesmärk hooldusraiete kavandamisel ja tegemisel peab olema põhirindele paremate kasvutingimuste loomine. Teised kirjeldatavad rinded (teine-, järelkasvu- ja üksikpuude rinne) , kui need ka esinevad, on paratamatult nii majanduslikult kui ka puistu arengu seisukohalt väiksema on mõistetav, et „Metsa majandamise eeskirjas“ antud rinnaspindala tähtsusega. Seetõttu harvendusjärgne alammäär kehtib puistu esimese rinde kohta. Puistud, kus teise rinde täius on 0,4 11

(13)või enam, moodustavad 1% Eesti erametsade pindalast. Puistuid, kus teise rinde täius on 0,6 või enam on ainult 0,1 % Eesti erametsade pindalast. Ministri vastusest nähtub ka, et ministeerium on vastanud Kalju Mängli keskkonnaministrile saadetud kirjadele 02.06.2006, 12.07.2006, 01.09.2006 ja 06.12.2006, avaldanud neis ministeeriumi seisukohad, toonud välja visiooni ja argumendid ning neile tuginedes jääb ministeerium oma seisukohtade juurde. Eeltoodud kirjadele vastates on ministeerium kujundanud oma seisukohad koostöös Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kui antud teemal pädeva riigiasutusega. Seoses K.Mängli mitmekordsete arupärimistega palus ministeerium Eesti Maaülikooli hinnangut K.Mängli püstitatud küsimuste asjus. Eesti Maaülikooli vastused ühtivad Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega. Õiguskantsleri 29.03.2007.a. lõppvastusest Kalju Mänglile nähtub, et õiguskantsler on analüüsinud metsa majandamise eeskirja vastavust MS § 20 lõikele 3 ja § 31 lõigetele 2 ja 4 abstraktselt ning abstraktse normikontrolli raames ei tuvastanud õiguskantsler metsa majandamise eeskirja mittevastavust MS § 20 lg-le 3 ja § 31 lg-tele 2 ja 4. Kohtu seisukoht ühtib õiguskantsleri kirjas toodud järeldusega selles, et metsa majandamise eeskirjas sisustatakse rinnaspindala mõistet laiemalt kui vaid esimese rinde rinnaspindalana Kohtuliku arutamise käigus ei tuvastanud kohus antud kriminaalasjas asjaolusid, mis annaksid aluse algatamaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust keskkonnaministri 27.12.2006.a. määrusega kehtestatud metsa majandamise eeskirja suhtes. Kohus leiab, et Kalju Mängli poolt ebaseadusliku raie teostamine H. L. piiranguvööndis asuva S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 , mille käigus K.Mängli viis harvendusraiega metsa rinnaspindala ja täiuse nimetatud eraldistel madalamale nii raie ajal kehtinud Metsaseaduse § 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest kui ka 01.01.2007.a. jõustunud Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud keskkonnaministri 27.12.2006.a. määrusega nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud rinnaspindala alammäärast, on kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega tõendatud. Nähtuvalt jõustunud kohtuotsusest ja karistusregistri teatisest on Kalju Mänglit varasemalt kriminaalkorras ebaseadusliku raiega keskkonnale olulise kahju tekitamise eest karistatud ( tl 9091, 93-95). Kalju Mängli ütlustest nähtub, et 2005.a. lõpus kinnistul raiet tegema asudes metsaseaduse ja selle alusel välja antud normatiivaktidega ta ei tutvunud, pärast raiet sai loetud. Enne arvas, et teab isegi. Kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et Kalju Mängli oleks otseselt soovinud teostada ebaseaduslikku raiet ja põhjustada kahju keskkonnale, kuid nähtuvalt Kalju Mängli käitumisest pidas ta võimalikuks vastava tagajärje saabumist s.o. ka võimalust , et viib harvendusraiega rinnaspindala alla lubatud alammäära, põhjustades keskkonnale kahju, mööndes seda, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, seega pani KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kalju Mängli süü ebaseadusliku raie toimepanemises temale kuuluva Võrumaal Haanja vallas Simula külas H. L. kuuluval S. L. kinnistu metsaeraldistel on kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega tõendatud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 356 lg 1 järgi. Kalju Mängli teostas S. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 ebaseadusliku raie, millega tekitati keskkonnale kahju nii raie ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtivate metsaseaduse alusel, raietega eraldistel 2 ja 15 põhjustas Kalju Mängli kokku keskkonnakahju 68055 krooni , mis on oluline kahju, sest ületab rohkem kui kümnekordselt nii raie ajal kehtinud kui käesoleval ajal ühes kuus kehtiva palga alammäära. 12

(13)Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kalju Mängli vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades kuriteoga tekitatud kahju suurust ei pea kohus otstarbekaks K.Mängli karistamist rahalise karistusega ja karistab teda lühiajalise vangistusega tingimisi. Kalju Mängli isikut arvestades ei pea kohus vajalikuks tema allutamist käitumiskontrollile ning kohaldades KarS § 73 sätteid jätab vangistuse tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg sätestatud minimaalse katseajaga. Eesti Vabariik (Volitatud esindaja Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond) on esitanud tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju 84 420,30 krooni hüvitamiseks. Et usaldusväärselt ei ole tõendatud Kalju Mängli poolt keskkonnakahju tekitamine eraldisel 10 , mõistab kohus nimetatud eraldise kohta esitatud süüdistuses K.Mängli õigeks, jätab 16 365,30 krooni osas kahjunõude rahuldamata ning mõistab Kalju Mänglilt välja keskkonnale tekitatud kahju 68 055 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel nõuab kohus Kalju Mänglilt sisse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 5400 krooni, sest K.Mängli pani toime II astme kuriteo, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 97, 30 krooni ja määratud kaitsjale makstava tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Mall Saare taotlusest on 4994,90 krooni. Kersti Vosman Kohtunik 13