Obsah (5)

§ 424§ 66§ 50§ 2565§ 179

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär nr 1-08-13207 (kohtuee

§ 424

järgi advokaat Katrin Tamre Menetlus Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Maiko Tui süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära, s. o 10000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata Maiko Tuile mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.

o 10000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1500 krooni kuus;

§ 50

lg 1 alusel ära võtta Maiko Tuilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; Tartu Maakohtu 25.10.

1. a kohtuotsus kuulub eraldi täitmisele. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Maiko Tuilt sundraha 3262 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1982 krooni 40 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (tasumisel viitenumber 4100065035); 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank (viitenumber 2800049874); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424järgi ning karistamiseks rahalise karistusega 200 päevamäära, s.

o 10000 krooni;

§ 66lg 1 alusel määrata Maiko Tuile mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.

o 10000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1500 krooni kuus;

§ 50

lg 1 alusel ära võtta Maiko Tuilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; Tartu Maakohtu 25.10.

1. a kohtuotsus kuulub eraldi täitmisele. Maiko Tui on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 30.09.
2. a, juhtis 18.09.
3. a kell 22.45 Viljandi linnas Posti tänaval mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 643 AJX joobeseisundis. Maiko Tui tegu on talle kvalifitseeritud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab

§ 1792 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 3262 krooni 50 senti. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1982 krooni 40 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Maiko Tuilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1982 krooni 40 senti - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 3