← Eesti

4-08-7466\1

4-08-7466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi AT kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna Lasnamäe konstaablijaoskonna konstaabel Vjatšeslav Šatalov 07.07.2008.a tehtud otsusele väärteoasjas nr. 2315,08,007350; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest §-st 30 lg 1 p 1; 132-135 otsustas:
  2. Rahuldada AT seadusliku esindaja TT poolt esitatud kaebus.
  3. Lõpetada väärteoasjas nr. 2315,08,007350 AT suhtes alustatud väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
  4. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna Lasnamäe konstaablijaoskonna konstaabel V. Šatalov poolt 07.07.2008.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus AT Avaliku korra eeskirja § 3 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS 71 ja KarS § 262 järgi, milline seisnes selles,et AT 14.06.2008.a. kell 20:30 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Punane 69a asuvas koolimaja hoovis, olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki (õlu) avalikus kohas ning lärmas ja karjus avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna Lasnamäe konstaablijaoskonna konstaabel V. Šatalov on ATsuhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 ja karistanud AT’i AS § 71 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 krooniga. 2 24.07.2008.a. esitas AT’i seaduslik esindaja TTHarju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpolt märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusele, taotledes kohtult nimetatud väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 2 toodud alusel, märkides esitatud kaebuses, et juhul, kui kohus peaks leidma, et otsus väärteoasjas nr. 2315,08,007350 ei kuulu tühistamisele täies ulatuses, siis tühistada nimetatud otsus osas, mis puudutab kaebaja esitaja poolt avaliku korra rikkumist ja määrata viimasele karistuseks minimaalne rahatrahv ja seda 1 trahviühiku ulatuses. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja seaduslik esindaja selgitas, et faktiliste asjaolude järgi 14.06.2008.a. kella 20 paiku õhtul viibisid koolinoored koolihoovis – aadressil Punane tn 69a, Tallinn. Mõned nendest tarvitasid õlut. Mööda sõitnud politseipatrull koolihoovis olnud isikute tuvastamise käigus tuvastas ka, et kaebuse esitaja näol oli tegemist alaealisega. Politseipatrull viis väärteoprotokolli teostamiseks noormehed politseiosakonda. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et nii väärteoprotokollis kui ka väärteoasjas tehtud otsuses märgitud väited selle kohta, et „menetlusalune isik olles alaealine tarvitas alkohoolset jooki (õlu) avalikus kohas ning lärmas, karjus avalikus kohas (koolihoovis aadressil: Punane 69a, Tallinn), millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet“ ei vasta tõele, sest nii kaebuse esitaja kui ka tema seltskonnas olnud noormehed käitusid koolihoovis korralikult, ei lärmanud ega tülitanud teisi kodanikke. Samuti ei vasta tõele kohtuvälise menetleja poolne seisukoht selle kohta, et „menetlusalune isik rikkus Avaliku korra eeskirja § 3 p 1, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav alkoholiseaduse § 71 ja karistusseadustiku § 262 järgi“. Kaebuse esitaja märkis, et kohtuväline menetleja ei ole oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud, ülalnimetatud väited ei vasta tõele ja kohtuvälise menetlejapoolne järeldus ei ole korrektne, leides et alkoholijoobe tuvastamise protokolliga on tõendatud üksnes kaebaja poolt alkoholi tarvitamine, kuid kaebuse esitaja ei ole avalikku korda rikkunud seda nii Avaliku korra eeskirja § 3 p 1 ega ka KarS § 262 tähenduses, väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja rikkus avalikku korda. Kaebuse esitaja on juhtinud kohtu tähelepanu ka sellele, et kohtuväline menetleja on ekslikult kohaldanud KarS § 63 lg 1, märkides, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kaebuse esitaja on leidnud, et antud juhul on tegemist alkoholiseaduse § 46 sätestatud väärteoga (alaealise poolt alkoholi tarbimine), mis vastab ühele süüteokoosseisule. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja palub kohtul arvestada asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kunagi varem õiguskorrarikkumist toime pannud, ta mõistab oma süüd ja kahetseb oma käitumist ning, et teda on võimalik mõjutada (ja on juba mõjutatud) karistust kohaldamata. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja on kohtuliku uurimise käigus nõustunud sellega, et kohus menetleks AT seadusliku esindaja TT poolt esitatud kaebust kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses on asunud seisukohale, et AT’ile inkrimineeritud väärtegu, milline on kvalifitseeritud karistusseadustiku § 262 järgi ei ole tõesti väärteoasjas nr. 2315,08,007250 kogutud tõenditega tõendamist leidnud, kuid viimase poolt Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine on tõendatud ja seda Põhja 3 Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabel V. Šatalov poolt 14.06.2008.a. kella 20:30 ajal koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, millise kohaselt AT’i joobeseisundi tuvastamisel kasutati mõõteriista Alcoquant 6020 ja mõõteriista näit oli 0,27 promilli ning samuti isiku – kaebuse esitaja omakäeliselt kirjutatud ütlustega selle kohta, et „jõi õlut“. Vaatamata sellele on kohtuväline menetleja asunud seisukohale ja arvestanud asjaolu, et ATei ole varem süütegusid toime pannud, kohtule esitatud kaebuses mõistab viimane oma süüd, kahetseb oma tegu - nõustuvad nemad kaebuse esitaja poolt esitatud taotlusega, et lõpetada väärteoasjas nr. 2315,08,007350 AT suhtes alustatud väärteomenetlus ning seda otstarbekuse alusel, väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 järgi. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja AT seadusliku esindaja TT poolt 24.07.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna Lasnamäe konstaablijaoskonna konstaabel V. Šatalov poolt 07.07.2008.a. väärteoasjas nr. 2315,08,007350 tehtud otsusele on asjakohane, põhjendatud ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et ATon isik, keda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja kinnitanud ja tõdenud, et tõesti leidis tuvastamist asjaolu, et 14.06.2008.a. tarvitas tema, kuigi oli alaealine õlut - antud teguviisi kahetseb ja mõistab oma süüd. Kohtuväline menetleja on kinnitanud, et nemad ei näe käesolevas väärteoasjas takistust AT suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamisel. Kohus märgib, et väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja vääteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, käesolevat kaebust menetledes peab kohus otstarbekaks ATsuhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas nr. 2315,08,007350 lõpetada just otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamisel arvestab kohus asjaolu, et ATsüü eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemises on suhteliselt väike ning samuti avalik menetlushuvi ei nõua piisavalt asja menetlemist. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §- dest 132-135 Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.