4-08-7007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-7007 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

) § 116 lõikeid 2 ja 3.

§ 116

lõige 2 näeb ette, et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust ning ohtlike jäätmete tekitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevusest tekkinud, kogutud, hoitud ja üleantud jäätmete kohta. Silvento OÜ on andnud 07.05.2007.a Xxx AS-le üle 2054 kg jäätmekoodiga 13 02 08* (muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid) ohtlike jäätmeid, saatekirja nr OJS - 149551. OÜ Silvento majandustegevust korraldab ja juhib juhatus ja selle liige Andres Mõis ainuisikuliselt, kes omades vajaliku õiguspädevust, juhtimisotsuste tegemise õigust ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalust ei taganud, juriidilisele isikule õigusaktidega pandud kohustuste kinnipidamist (ohtlike jäätmete tekke üle arvestuse pidamist) ja on pannud juhtivtöötajana sellega toime teo, mis on kvalifitseeritav 4-08-7007 väärteona. Ohtlikud jäätmed tekkisid ja need ladestati ning kõrvaldati juriidilise isiku majandustegevuse raames. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lõike 1 alusel vastutab OÜ Silvento teo eest, mille on toime pannud juhatuse liige A. Mõis. A. Mõis`a teos puuduvad süüd-ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik ka süüvõimeline. Eeltooduga on OÜ Silvento rikkunud

§ 116

lg 2,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 1201lg 2, § 1206 lg 2 järgi.

30.06.2008.a üldmenetluse otsusega nr 09021308 on määratud kohtuvälise menetleja poolt OÜ-le Silvento eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest

§ 1201lg 2, § 1206 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 3000 krooni.

Kaebuse sisu 16.07.2008.a esitas OÜ Silvento Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas OÜ Silvento suhtes 30.06.2008.a koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Väärteootsuse kohaselt puudub OÜ-1 Silvento ohtlike jäätmete tekke üle arvestus ajavahemikus 01.04.2007.a- 22.05.2008.a. Kontrollimise hetkel oli võimalik üle lugeda, et ettevõttes on 9 vaati vanaõli ja 2 vaati kasutatud kütusefiltreid. Ostetud õlid võetakse raamatupidamises arvele, teostatud tööde kohta on säilitatud dokumendid, samuti on olemas ohtlike jäätmete käitlejale nõuetekohaselt üle antud jäätmete koguste kohta saatelehed. Seega on ettevõttel olemas ülevaade tema valduses olevate jäätmetest vastavalt

§ 116lg 2.

A. Mõis`a ütlused, et OÜ Silvento ohtlike jäätmete arvestust keskkonnainspektori nõuete kohaselt (vihikuna) sisse ei sea, ei ole nimetatud väärteoasjas olulised. Väärtegu ei saa algatada menetlusaluse isiku tulevikus tegemata tegude eest. Otsuses on nimetatud, et puudusid algdokumendid ja nende alusel koostatud koondandmed. Väärteomenetluse käigus ei ole menetleja kogunud tõendeid sellise väite tõendamiseks. Otsuses on märgitud, et väärtegu on tõendatud objekti kontrollimise protokolliga. Objekti kontrollimise protokoll ei ole tõendiks, sest see on haldusmenetluse käigus tehtava toimingu fikseerimine ja selle koostamise ajal ei olnud väärteomenetlust alustatud. Seega ei saa see olla väärteomenetluses menetlustoimingu protokoll. Väärtegu on tõendamata, sest väärteo ainsaks tõendiks on menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused, kuid A. Mõis ei ole väitnud, et tal puudub ülevaade jäätmete hulga ja liigi kohta, mistõttu ei ole menetlusalusele isikule süüks pandav tegu ühegi tõendiga tõendatud. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 74 lg 1 p 6 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteootsuses märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteo otsuses peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, otsusest peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt menetleja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st teada süüdistuse sisu. Süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. OÜ-le Silvento koostatud väärteootsusest ei nähtu, millega on süüteokoosseis täidetud. Selgitamata on, milline peab olema arvestus ja millise õigusliku alusega on arvestuse kord reguleeritud.

§ 116

lg 2 nimetab, et ettevõte peab omama pidevat ülevaadet jäätmete hulga kohtaja algdokumente. Need nõuded on OÜ-1 Silvento täidetud. Väärteootsuses on nimetatud raskendavaks asjaoluks – omakasu või muu madal motiiv – kohustusest vabanemine. Raskendavate asjaolude ammendav loetelu on sätestatud KarS §-s 58. Omakasu on selle sätte alusel tõlgendatav kui soov saada mistahes ainelist kasu või varalisest kohustusest vabanemine. Jäätmete üle arvestuse pidamine ei ole võrreldav ainelise kasu saamisega ega ka varalisest kohustusest vabanemisega. Muu madal motiiv on üldinimlikult hukkamõistev motiiv nagu kadedus või ihnus. Kaebaja on seisukohal, et OÜ Silvento tegevuses ei esinenud nimetatud põhjuseid arvestuse pidamisel. Samuti leiab kaebaja, et väärteo kirjeldus ei vasta selle kvalifikatsioonile. Menetleja poolt on väidetav väärtegu kvalifitseeritud: -

§ 120alusel - Jäätmete käitlemine jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes.

Väärteootsuses on nimetatud, et rikutud on arvestuse pidamise kohustust. Rikkumine jäätmeluba puudutava sätte osas on otsuse sisus välja toomata. 2

§ 1206

alusel - Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine. Jäätmete kohta arvestuse pidamise korda ei ole otsuses selgitatud ega toodud õiguslikku alust, mis sellist korda reguleerib. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada kaevatav Keskkonnainspektsiooni 30.06.2008.a otsus väärteoasjas nr 09021308 OÜ Silvento suhtes ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 järgi, kuna osaühingu tegevuses puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja teatab, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni juhataja kt Teet Sepp oma 08.08.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja OÜ Silvento kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke, neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks. Samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest (

§ 1lg 1).

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (

§ 6

lg 1).

§ 116

lg 2 sätestab ohtlike jäätmete tekitajale kohustuse pidada pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Vastavalt

§ 116

lg 3 tuleb jäätmete arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitada vähemalt viis aastat. Seadusandja on pidanud ohtlike jäätmete puhul oluliseks, et nende teke oleks fikseeritud kohe kui nad tekkisid. Selleks ongi kehtestatud pideva arvestuse nõue. Kui puudub tekke arvestus, siis puuduvad arvestuse algdokumendid ja puudub ka pidev ülevaade tekkinud ohtlike jäätmete kohta. Samuti puudub järelevalvet teostavatel isikutel võimalus kontrollida ohtlike jäätmete nõuetekohast käitlemist. Teisisõnu, kui puuduvad andmed tekkinud ohtlikke jäätmete koguste kohta, siis ei ole võimalik tuvastada, kas kõik tekkinud ohtlikud jäätmed käideldi nõuetekohaselt. Praktikas on levinud ohtlike jäätmete-vanaõlide kasutamine kütteks, kasutatud filtrite, autokeemia jm viskamine olmejäätmete konteinerisse. Menetleja on seisukohal, et OÜ Silvento on ohtlike jäätmete tekitaja ja sellest tulenevalt oleks pidanud pidama pidevat arvestust nende tekke kohta. OÜ Silvento esindaja – juhatuse liige A. Mõis ei esitanud kontrollimisel ühtegi dokumenti ohtlike jäätmete tekke ja arvestuse kohta. Oma ütlustes menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis A. Mõis tunnistab, et eraldi ohtlike jäätmete kohta arvestust ei peeta. Sisse ostetud kauba (õlid, filtrid jt) üle raamatupidamuslikult arvestuse pidamist ei saa võrdsustada tekkinud ohtlike jäätmete üle arvestuse pidamisega. Seega leidis tõendamist

§ 116lg 2 ja 3 kvalifitseeritav süütegu.

Ohtlike jäätmete tekke üle arvestuse mittepidamine muudab nende koguste tekke kontrollimatuks ja võimaldab tekitajal vabaneda kohustustest anda need üle vastavat luba omavale isikule ja mitte tasuda ka nende kahjustamise kulutusi, vabanedes niimoodi varalisest kohustusest. Ohtlike jäätmete arvestuse korda eraldi seadusandlikult kehtestatud ei ole. Arvestuse pidamisel peavad olema täidetud

§ 116

lg 2 nõuded ja nende nõuete mittetäitmise eest on vastutus ette nähtud

§ 1206lg 2 järgi.

Keskkonnainspektsioon peab võimalikuks asja lahendada kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg.2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis märgitud ulatuses. 3

§ 116

lg 2,3 nõuete rikkumist ette sellega, et tal puudub jäätmevaldajana ohtlike jäätmete tekke üle arvestus ajavahemikus 01.04.2007.a 22.05.2008.a. Selline asjaolu on väärteoprotokolli kohaselt tõendatud objekti kontrollimise protokolliga ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlustega. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõendid etteheidetava väärteo koosseisuliste asjaolude esinemist menetlusaluse isiku käitumises.

§ 116

lg.2 kohaselt ei laiene kõikide jäätmevaldajate suhtes, vaid üksnes isikutele kes omavad jäätmeluba või kompleksluba või kes on

§ 74

kohaselt registreeritud isik või kodumajapidamiseks mitteolev ohtlike jäätmete tekitaja suhtes. Väärteoprotokollis ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et menetlusalune isik omaks jäätmeluba või kompleksluba või oleks

§ 74

kohaselt registreeritud isik või kodumajapidamiseks mitteolev ohtlike jäätmete tekitaja. Sellise asjaolu esinemist ei ole võimalik karistusõigusnormi kohaldamiseks eeldada, vaid selle tõendamise koormis lasub menetlejal. Antud juhul ei ole väärteoprotokollis fikseeritu pinnalt võimalik seda ilma kõrvaldamata kahtluseta järeldada, millest tulenevalt tuleb nimetatud asjaolu tõlgendada VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg.3 kohaselt menetlusaluse isiku kasuks.

§ 116

lg.2 teise lause kohaselt tuleb arvestust pidada oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, võttes arvesse käesoleva seaduse § 28 lõikes 11 sätestatut.

§ 116

lg.3 kohustab nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat. Eeltoodust tulenevalt peab ete üle arvestuse pidamisel lähtuma

§-st 28 lg.

1. Nimetatud normis esitatud nõude kohaselt peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Norm ei täpsusta arvestuse pidamise ja dokumenteerimise korda, vaid piirdub loeteluga asjaoludest, mille suhtes peab jäätmevaldajal olema ülevaade. Väärteoprotokollile tõendina lisatud menetlusaluse isiku juhatuse liikme ütluste protokollist nähtub, et ülekuulatud juhatuse liige oli teadlik milliseid jäätmeid ja kuidas menetlusalune isik hoiustab. Tegevusetusdelikti puhul peab väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 8,
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06, p 5 ja
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et isikule tegevusetusdelikti toimepanemise etteheitmisel peab olema üheselt ära näidatud ka konkreetne kohustuslik tegevus, mille menetlusalune isik tegemata jättis e. kuidas oleks kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalune isik antud asjaoludel pidanud käituma e. milline oleks olnud piisav jäätmete üle arvepidamise vorm. Abstraktne viide arvestuse puudumisele ei ole kooskõlas karistusõigusnormi määratletuse põhimõttega ega saa olla aluseks karistusõigusnormi kohaldamiseks. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse süütegu ette juriidilisele isikule. Juriidilise isiku suhtes vastutuse kohaldamiseks on juriidilise isiku sisene tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse ja teiste juhtivtöötajate vahel väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-137-04 - RT III 2005, 18, 184, p 19.) Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja. Juriidilise isiku suhtes vastutuse kohaldamiseks on eeltoodust tulenevalt vajalik välja selgitada isik, kes 4