Obsah (4)

§ 184§ 53§ 24§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-16525 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika

§ 184

lg 2 -1 p 1 järgi; Hafiz Najafovi süüdistuses

§ 184

lg 2 - 1p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.novembri 2007.a kohtuotsus Apellatsiooni esitajad Hafiz Najafov ja kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, Bahruz Babajev ja kaitsjate vandeadvokaat Veera Tolli-Baskini ja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau Prokurör Jüri Kasesalu Süüdistatavad Hafiz Najafov, sündinud 17.märts 1979.a. Aserbaidžaani kodanik, keskharidus, varem kohtu poolt karistamata, elukoht: xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx, vahi all alates

1. august 2006.a Bahruz Babajev, sündinud
2. juuli 1969.a, Hollandi kodanik, kõrgharidus, varem kohtu poolt karistamata, elukoht: xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxx, vahi all alates 20.juuli 2006.a Kaitsjad Hafiz Najafovi kaitsjad Leonid Olovjanišnikov, Monika Mägi ja Bahruz Babajevi kaitsjad Andrus Repnau, Veera Tolli-Baskin, Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 21.novembri 2007.a kohtuotsus Hafiz Najafovi ja Bahruz Babajevi kriminaalasjas muutmtata. Kaitsjate ja süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik.
3. Hafiz Najafov mõisteti süüdi

§ 184

lg 2-1 p 1 järgi ja karistati 9 aasta vangistusega, karistuse aja algusega 03.08. 2006.a.

§ 53

lg 1 alusel mõisteti Hafiz Najafovile lisakaristuseks varaline karistus 500 000.- krooni. 1.2. Bahruz Babajev mõisteti süüdi

§ 184

lg 2-1 p 1 järgi ja karistati 7 aasta vangistusega, karistuse aja algusega 20.

1. 2006.a. 1.
2. Hafiz Najafov ja Bahruz Babajev mõisteti süüdi selles, et Hafiz Najafov, suure varalise kasu saamise eesmärgil, omandas enne 17.
3. 2006.a kohtueelsel menetlusel tuvastamata ajavahemikul ja kohast suure koguse narkootilist ainet, mida käitlemise eesmärgil pakendas ja ühiselt ning kooskõlastatult Bahruz Babajeviga suure varalise kasu saamise eesmärgil valdasid erinevates kohtades Tallinna linnas, sealjuures Xxxxx xx/xx-xx korteris ja Sütiste tee 39 autoparklas sõiduki MB 180 C reg.nr. xxx xxx pagasiruumis ning ajavahemikul 17.07.2006.a kuni 20.07.2006.a vedasid Tallinna linna piires, sealjuures Xxxxx xx/xx-xx korterisse ja Sütiste tee 39 autoparklasse, kasutades sõidukeid Jaguar gr.nr. xxx xxx ja MB 180 C reg nr xxx xxx, narkootilisi aineid koguses 16 520 tabletti koguväärtuses mitte vähem kui 1 610 700 krooni ja nimelt: 11000 erkroosat tabletti massiga kokku 2830 g, mis sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA); 88 valget buldogi logoga tabletti massiga 18,95 g, mis sisaldavad amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA); 99 valget linnu logoga tabletti massiga 29,60 g, mis sisaldavad metüleendioksümtamfetamiini ( MDMA ); 3213 erkroosat tabletti massiga 827,8 g, mis sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA); 1000 lillakasroosat tableti massiga 241,4 g, mis sisaldavad tenamfetamiini ( MDA ) ja metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA ); 334 lillakasroosat tabletti massiga 80,60 g, mis sisaldavad tenamfetamiini ( MDA ) ja metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA ); 785 erkroosat tabletti massiga 204,7 g, mis sisaldavad metüüldioksümetamfetamiini (MDMA); üks V2 logoga valge tablett massiga 0,22 g, mis sisaldab amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini ( MDMA ). Amfetamiin, tenamfetamiin ( MDA ) ja metüleendioksümetafetamiin ( MDMA ) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Seega pani Hafiz Najafov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, 2 valdamise, muu ebaseadusliku käitlemise ja veo suure varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt, s.o.

§ 184lg 2-1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Seega pani Bahruz Babajevi toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise ja veo suure varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt, s.o.

§ 184lg 2-1 p 1 ettenähtud kuriteo.

Apellatsioonide taotlused. 3. H. Najafovi kaitsja palub esitatud apellatsioonis Harju Maakohtu 21.novembri 2007.a otsus H. Najafovi suhtes tühistada ja ta kuriteos õigeks mõista. Esiteks on kaitsja veendunud, et sõltumatult süüdistatava seotusest narkootikumide käitlemisega, tegi kohus põhjendamata järelduse, et süüdistatavad tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus on meelevaldselt hinnanud narkootikumide maksumust ja võtnud enda peale eksperdi kohustuse puhta narkootilise aine sisalduse arvestamisel. Apellandile ei ole arusaadav, kuidas kohus arvutas välja puhta narkootilise aine koguse ja varalise kasu suuruse, võttis aluseks Europoli teabe hinna kohta, mis ei sisalda andmeid selle sama puhta narkootilise aine hinna kohta, mille koguse kohus välja arvutas. Ka ei ole kaitsjale arusaadav hinnadokumentide staatus. Kohtu kasutatud tõendis ei ole üldse andmeid hulgimüügi kohta. Kohus ei saa hinnata tõendit, milles ei ole märgitud ära allikas ja see võib olla meelevaldne. On teadmata, miks kohus võttis suure varalise kasu piiriks 300 000 krooni. Kohus ei ole teinud põhjalikku analüüsi kes isikutest üritas saada suurt varalist kasu. Kohtul ei ole mingeid andmeid väitmiseks, et narkootikumide omanikuks on H. Najafov. Seega ei saa rääkida isikutunnuse eesmärgina – suure varalise kasu saamist. Kohus ei tunnistanud B. Babajevit narkootikumide omanikuks ja märkis, et ta ise ei pretendeeri suurele varalisele kasule, kuid samas ei muutnud tema teo kvalifikatsiooni, kuigi lähtuvalt

§ 24selgitustest, pidanuks selline muutmine aset leidma.

B. Babajevi teo kvalifikatsiooni kohustuslik muutmine peab kaasa tooma analoogilise tagajärje ka H. Najafovi jaoks, sest ka tema suhtes ei ole tõendamist leidnud, et ta on narkootikumide omanik. H. Najafov peab võimalikuks, et puudutas vaidlustatud ümbrikke. Eksperdid üksnes oletavad, et pealkirjad on tõenäoliselt ümbrikele kirjutanud H. Najafov. Eksperdi järeldused on vastuolulised, millele kohus ei ole pööranud tähelepanu. Seega ei ole kohus tõendanud, et H. Najafov pakendas narkootikumid ümbrikusse. 3.1. Kohtu väidet, et narkootikumid kuuluvad H. Najafovile, ei saa kinnitada enne kui tuvastatakse nende narkootikumide päritolu ning nende ilmumine süüdistatava vaatevälja. Seega ei saa vaieldamatult väita, et H. Najafov on narkootikumide omanik, mis aga tähendab, et talle ei saa kohaldada eelmärgitud isikutunnistust, millega igal juhul, isegi kui tema süü kinnitust leiab, peab kaasnema kvalifikatsiooni muutmine ( mis välistab

§ 184lg 2-1) ja karistuse vähendamise.

Seda enam, et jutt käib ühest episoodist isiku puhul, keda varem ei ole üldse kriminaalkorras karistatud. Kohtuotsust ei ole põhjendatud süüdistatavale 500 000 krooni konfiskeerimise kohaldamises. Kuna kohus jättis tunnistaja R. M.i ütlused tähelepanuta, seadis ta kahtluse alla ka auto vaatluse protokolli, mille kohaselt autost olevat leitud narkootikumid. Tunnistajate ütlustest võib järeldada, et H. Najafov tõepoolest ei teadnud, mis kohvris on. 4. H. Najafov taotleb esitatud apellatsioonis muuta süükspandud kuriteo kvalifikatsiooni ja vastavalt sellele vähendada talle mõistetud karistust. 3 H. Najafov märgib eelkõige, et B. Babajevi osalus kohvri tõstmises on selgitatav apellandi käe traumaga. Kohus loeb põhjendamatult H. Najafovit narkootikumide omanikuks. Tema sõrmejälg tablettidega ümbrikule võis jääda juhuslikult ümbrikut puudutades. Ümbrikul oli ka teiste isikute jälgi. Apellant jõuab järeldusele, et kohtuliku uurimisega ei ole tõendatud fakt, et ta oleks olnud üheks tablettide omanikuks ja seega ei saanud ta ka pretendeerida suure kasu saamisele. Seega ei ole millegagi tõendatud süüdistus

§ 184lg 2-1 järgi.

H. Najafov väidab, et tema ei teadnud, mis konkreetselt asus kohvris. 4.

1. H. Najafov tähendab, et teda paneb muretsema talle mõistetud liialt karm karistus. Ta on korralikult Eesti Vabariigis töötanud ning andnud tööd 20-le töölisele. 500 000 krooni konfiskeerimisega on teda laostatud. Pealegi on talle mõistetud võrreldes teiste süüdlastega analoogilistes kuritegudes oluliselt rangem karistus. See, et ta juhtus olema juhuslikult selles episoodis näitab ka see asjaolu, et tema korterist ei leitud narkootikume.
2. B. Babajevi kaitsjad V. Tolli-Baskin ja A. Repnau taotlevad esitatud apellatsioonis maakohtu otsus B. Babajevi suhtes tühistada ja ta süüdistuses

§ 184lg 2-1 p 1 järgi õigeks mõista ja vahi alt vabastada.

Apellandid leiavad, et kuna kohtuotsust ei ole põhjendatud, kuulub see KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tühistamisele. Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on KrMS § 339 lg 1 p 8 alusel kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel kohus tuvastas, et B. Babajev oli teadlik narkootikumide olemasolust. B. Babajev ei eita, et ta aitas transportida H. Najafovi kohvrit. Kohtu järeldus, et seoses B. Babajevi aktiivse tegevusega pole usutav, et ta ei teadnud kohvri sisust, on ekslik. Kohus ei ole piisavalt motiveerinud tõendeid, vaid teinud oletusliku järelduse, et kuna B. Babajev aitas kohvrit vedada, siis järelikult pidi ta ka olema teadlik selle sisust. Selline järeldus kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Apellandid on seisukohal B. Babajevi osavõtt kuriteost on tõendamata ning ta tuleb esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. 5.

1. Ka väidavad apellandid, et kohtu ebaõiged järeldused on viinud materiaalõigusnormi ebaõigele kohaldamisele. B. Babajevi süü on tõendamata ning seetõttu ei saa kohus tema tegevust kvalifitseerida narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena. Veel vähem siis käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil. Siinjuures on kohus meelevaldselt sidunud valdaja vastutuse omaniku kasusaamisega, s.o. et kui varalist kasu saab teine isik, siis vastutada võib ka valdaja. Antud asjas on B. Babajev küll vallanud kohvrit, kuid tema käitumine ei vasta soovile suurt kasumit saada ega kellelegi teisele seda teenida nagu märkis kohus. Kohver paigutati autoparklasse pikemaks ajaks, kohvrivõti ja autovõtmed ei asunud tema käes. Nendest asjaoludest võib teha järelduse, et ta ei teadnud kohvri sisust, veel vähem siis selle väärtusest ja võimalusest kasu saada või kellelegi seda teenida.
2. B. Babajev taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellant märgib, et kohtuotsusest ei nähtu ja kohtus ei ole tõendatud, et ta oleks pakkinud narkootikume, avanud kohvri ja teadnud selle tegelikust sisust. Seega ei saanud tal olla eesmärki saada suurt kasu nende käitlemisest s.t. vastutada

§ 184lg 2-1 järgi.

Kohus on oma järeldused rajanud oletustele. Kohtuotsuses on ebaõigesti kajastatud N. Sidorkina ütlused. Apellant ei ole väitnud, et ta ei puudutanud kohvrit. Kohtuotsuses on valesti kajastatud, et tema vormistas auto parklasse. Seda tegi tegelikult H. Najafov. Tema maksis ka parkimistasu. 4 Seda kinnitas parkla töötaja. H. Najafov palus tal kleepida kinni auto aken, kuna tal endal oli käsi katki. Apellant ei saa aru kuidas kohus tuli järeldusele, et ta valdas narkootikume. Kohtotsuses ei ole ühtegi tõendit, et ta oleks olnud teadlik kohvri sisust.

1. Ringkonnakohtus jäid apellandid esitatud taotluse juurde. Peale nende toetasid esitatud apellatsioone ringkonnakohtus H. Najafovi kaitsja M. Mägi ja B. Babajevi kaitsja A. Jaroslavski. Prokurör taotles jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kohtukolleegium, tutvunud süüasja materjalidega, apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik. Otsuse põhjenduse kujunemine H. Najafovi ja B. Babajevi süüditunnistamises ja käitumise kvalifitseerimises

§ 184lg 2-1 p 1 järgi on jälgitav ning otsuse tühistamiseks puudub alus.

Seonduvalt sellega, et kaitsjate taotlused on põhimõtteliselt kattuvad, käsitleb ringkonnakohus neid enda otsuses ühtselt.

1. Maakohus tegi kindlaks, et
2. juulil 2006.a otsiti prokuröri sanktsiooni alusel politseitöötaja poolt läbi sõiduauto Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX, mille 18.juulil 2006.a toimetas Sütiste tee 29 parklasse B. Babajev koos H. Najafoviga. Viimase poolt oli Mercedes Benz ARK-is registreeritud fiktiivselt D. K.i nimele, kes tegelikult autot ei kasutanud. Läbiotsimise käigus võeti auto lukustatud pagasiruumist tabalukuga lukustatud kohver, milles oli 3 hõbehalli värvi pakendit ja 53 valget kinnist ümbrikku ja 2 valget värvi lahtist ümbrikku erinevat värvi tablettidega ja kohvri põhja laiali valgunud lahtisi tablette, samuti erinevaid dokumente, sealjuures EV passe ja pitsateid. 11 ümbrikul oli kiri „ grõmõza 1000 „ ja 13 ümbrikul kiri „ ala-bula“. 9.
3. Narkootilise aine ekspertiisiga tehti kindlaks, et autost võetud 16 520 tabletti sisaldasid narkootilisi aineid - puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kokku 423,47 g, mille suur kogus on ( 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav kogus ) 1,5 g, lisaks puhast tenamfetamiinhüdrokloriidi (MDA) kokku 4,83 g - suur kogus 1,15 g ja puhast amfetamiini 2,46 g - suur kogus 0,1g. 9.
4. Sõrmejäljeekspertiisi akti ja DNA ekspertiisi akti kohaselt oli 11-l narkootilist ainet sisaldaval ümbrikul H. Najafovi 13 peopesa jälge ja 4 sõrmejälge ja üks jälg hõbehalli värvi kilepakendil ning samal hõbehallil pakendil ja ühel ümbrikul H. Najafevi DNA. Käekirjaekspertiisi eksperdi arvamuse kohaselt olid 11 ümbrikul tõenäoliselt H. Najafovi poolt kirjutatud aserbaidžaanikeelne sõna „gõrmõzõ“ ja võimalik, et 13-l ümbrikul sõna „ ala-bula“. Eksperdi arvamuse kohaselt on B. Babajevi DNA jälg kohvri küljes olnud tabalukul ja ekspert ei välista tema DNA olemasolu kohvri sangadel ja avamisnuppudel. Siinjuures jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, et tehioludel, mil süüdistatavad sisuliselt ei vaidlusta enda jälgede sattumise võimalikkust esemetele ja H. Najafov ei välista ümbrike pealkirjastamist, on apellatsioonides pandud ekspertide järeldused kahtluse alla. Kohtukolleegium tähendab, et mõistetavalt ei saa ainuüksi eksperdi arvamuse pinnalt teha kategoorilist järeldust, kuid kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt, ja seda seisukohta on kajastatud Riigikohtu otsustes ( nr. 3-1-1-134-96 ), ei võimalda tõenäolises vormis esitatud eksperdi arvamus rääkida kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 5
5. H. Najafov ja B. Babajev end narkootilise aine käitlemises kohtus süüdi ei tunnistanud, millega seoses puudub kohtukolleegiumil põhjus vastupidist väita seonduvalt nende ütlustega kohtueelses menetluses. 10.
6. Kohtus H. Najafov eitas enda süüd narkootikumide käitlemises, väites, et ta tõstis ühe isiku palvel - keda ta ei nimeta -
7. juulil 2006.a, pärast restoranis Kaspi toimunud läbiotsimist, sõiduautost Mercedes Benz ( venna käest saadud kohvrisse ) ümbrikud ja pakid, teadmata, et need sisaldavad narkootikumi, B. Babajevi autosse. Ta palus B. Babajevi endale appi kuna ta enda käsi oli haige. Telefoni teel leppis ta kokku kohvri viimise N. S. juurde. Asjade kilekotist ümberkallamisel võisid tema sõrmejäljed kogemata ümbrikutele jääda. Osad ümbrikud võisid olla pärit restoranist „Kaspi“, millele on tema poolt kirjutatud aserbaidžaanikeelsed sõnad restorani töötajate jaoks tarnijate autode värvi järgi eristamiseks raha maksmisel. Samasse kohvrisse pani ta külastajate poolt restorani jäetud dokumendid, passid, pitsatid. Järgmisel päeval tõid nad koos B. Babajeviga kohvri N. S. juurest ära ja panid sõiduautosse Mercedes Benz, mille parkisid Sütiste tee parklasse ( kd. IV tl. 239-243). 10.2 B. Babajev eitas kohtus oma puutumust süükspandud teoga ( kd. IV tl. 245).Ringkonnakohtu istungil B. Babajev täpsustas, et ta tõepoolest toimetas H. Najafovi palvel kohvrit ühest kohast teise, kuid teadis, et selles on tint ja dokumendid.
8. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on H. Najafovile süükspandud tegevust narkootikumide käitlemisel analüüsinud kogumis teiste tõenditega, asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, muuhulgas arvestades inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Maakohtus tuvastatud asjaoludel alustas H. Najafov ajendatult peale talle kuuluvas restoranis „Kaspi“ toimunud läbiotsimist, narkootikumi sisaldavate tablettidega täidetud ümbrikute ( millel olid tema sõrmejäljed, peopesajäljed ja DNA ja tema poolt kirjutatud pealkirjad) ümberpakkimist sõiduautost Mercedes Benz kohvrisse ja sealt B. Babajevi autosse, kellega koos vedasid kohvri N. S. juurde. Järgmisel päeval toimetasid nad kohvri narkootikumidega sõiduautoga Mecedes Benz Sütiste tee parklasse ja jätsid lukustatud kohvri autosse. Maakohus asus uuritud tõenditele tuginedes põhjendatult seisukohale, et H. Najafovi ütlused tema valduses olnud ja tema poolt veetavate ümbrike sisu mitteteadmises ei ole asjakohased, kuna ta ise pakkis neid ümber viisil, mil paljudele ümbrikutele on jäänud tema sõrme - ja peopesajäljed, tehioludel, mil osa tablette olid kohvrisse lahtiselt kallatud ning ainuüksi ülejäänud ümbrike puudutamisel oli ilmselt arusaadav nende sisu. H. Najafovi selgitused tablette sisalduvatel ümbrikutel olevate aserbaidzaanikeelsete sõnade kohta seonduvalt vajadusega töötajatel eristada tarnijate autode värvi, on maakohtu otsuses kummutatud ning loetud mitteusaldusväärseks. H. Najafovi sellekohased ütlused ei räägi süüteo toimepanemise vastu ja on hinnatavad antuna soovist ähmastada süüteo asjaolusid. H. Najafovi ütlused maakohtu istungil, et ta võttis endale vastutuse hoida ja vedada ümbrikke ühe isiku palvel, soovist teda abistada, seejärel käskis aga samal isikul need autost ära viia, (kd. IV tl. 242 ) ning ütlused ringkonnakohtu istungil, et ta tegutses ühe isiku käsul, kartusest enda ja pere elu pärast ja kelle nime ta jätkuvalt kohtule ei nimeta - on sisult nii omavahel kui tuvastatud asjaoludega lahknevad ja kohtukolleegiumi hinnangul tõestena mittearvestatavad. Tuvastatud asjaoludel ei ole kohtukolleegiumil kahtlust selles, et H. Najafov käitles narkootilist ainet, mille ta oli ebaseaduslikult omandanud või oli üks aine omanikest. H. Najafovi väide, et ta kutsus B. Babajevi endale appi üksnes kohvrit tõstma, kuna ta käsi oli haige, on sisutühi eelkõige põhjusel, et H. Najafovi haige käsi ei takistanud tal igapäevaseid 6 toimetusi teha, sealjuures autot juhtida. Maakohus on H. Najafovi ütlused motiveeritult ümberlükanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtus uuritud tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et maakohtus on tuvastatud, et H. Najafov pakendas tema poolt omandatud suures koguses narkootikumid ja koos ning kooskõlastatult B. Babajeviga valdas ja vedas narkootikume ühest kohast teise, et neid õiguskaitseorganite eest võimalike läbiotsimiste eest varjata ja suure varalise kasu saamise eesmärgil tasu eest turustada.
9. Kohtukolleegium, seonduvalt B. Babajevi ja tema kaitsja apellatsiooniga, tähendab, et süüasjas on tuvastatud, et pärast seda kui H. Najafov pakkis 17.
10. 2006.a Lasnamäel pargitud sõiduautost Mercedes Benz ümbrikud ja pakid tablettidega venna käest saadud kohvrisse, lisaks restoranist kaasa võetud dokumendid - võõraste isikute passid ja pitsatid - pani ta kohvri koos B. Babajeviga viimase autosse. Kohtukolleegium tõdeb tuginevalt uuritud tõenditele, et pärast seda võttis initsiatiivi kohvri ja selle sisu eest vastutamise sisuliselt enda peale B. Babajev. B. Babajev vahetas kohvrile H. Najafovi ostetud luku ja viis selle pärast H. Najafovi telefonilist kokkulepet N. S.ga, viimase korterisse, kus muuhulgas keelas viimasel kohvrit puutuda. Järgmisel päeval helistas ta N. S.le, et viib sealt kohvri ära ja pärast seda läks sellele ka ise järgi. Et H. Najafov ei olnud leppinud N. S.ga kokku kohvri hoidmise konkreetses ajas ( kd IV tl. 220 ) ja H. Najafovil puudus mistahes põhjus, viitega oma väidetavale haigele käele, toimetada kohver mujale, näitab asjaolu, et just B. Babajev, kartes kohvri turvalisuse pärast, toimetas selle sõiduautoga Mercedez Benz Sütiste tee parklasse. Tehiolu, et H. Najafov sõitis parklasse B. Babajevi autoga, ei tähenda, et H. Najafov ei saanud seda ise teha, vaid on tunnistuseks asjaolule, et B. Babajev oli ise huvitatud auto, mille pagasiruumis oli tema poolt lukustatud kohver, parkimisest parklasse. Tema jättis parkla valvurile oma telefoninumbri ja tunnistaja A. Asuri arvates maksis ka arve ( kd. IV tl.168 ). Peale seda naasis B. Babajev tunni-paari pärast parklasse ja paigaldas Mercedes Benzi katkise akna ette kile. Ülaltoodust nähtub, et B. Babajevi sihipärane käitumine - mitme päeva jooksul kohvri valdamine ja selle enda kontrolli all hoidmise eesmärgil enda initsiatiivil ühest kohast teise vedamine, tõendab, et B. Babajev teadis täpselt kohvris sisalduvast narkootilisest ainest, mis pärast tema poolt kohvri parklasse jätmist politsei poolt ära võeti. 12.
11. Nähtuvalt tuvastatud asjaoludest tegutsesid H. Najafov ja B. Babajev narkootikumide valdamises ja veos ühiselt ja kohtukolleegiumil tõendite pinnalt kujunenud veendumuse kohaselt kooskõlastatult, mis tähendab, et nad olid mõlemad teadlikult kohvris olevast H. Najafovi poolt omandatud suures koguses narkootilisest ainest ja käitlesid seda tahtlikult suure kasu saamise eesmärgil. Nende tegutsemist ühendas vastastikune teadmine teise olulisest osast ühise teo toimepanemisel ja nad teadsid, et teo toimepanemine sõltub temast endast ja samavõrd ka partnerist. Seega oli tegemist ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmisega, mis toob kaasa vastutuse süüteo kaastäideviimise eest.
12. Kohtukolleegiumi arvamusel on põhjendamatud apellantide väited, millega pannakse kahtluse alla narkootikumide suure koguse kindlaksmääramise viis. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu nr. 3-1-1-52-07 lahendis märgitule, et narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramise aluseks tuleb võtta puhta narkootilise aine kogus. Samas ei tähenda see kohtukolleegiumi arvates, ja see ei nähtu viidatud otsusest, et juhul kui eksperdid on aine uurimisel selles leiduva puhta narkootilise aine sisu %-des kindlaks teinud, et kohtul ei ole õigust teha põhikooli tasemel arvutust puhta aine hulga väljaarvutamiseks. Arusaamatu on kaitsja taotlus arvutustehte tegemiseks kasutada eksperdi abi, välistamaks 7 kohtu poolt tehtavat viga, sealjuures osutamata ühelegi veale puhta aine koguse kajastamises grammides. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on narkootikumide suur kogus tuvastatud kooskõlas seadusega ja õigesti.
13. Kohtukolleegium ei jaga apellantide arusaama, milles pannakse kahtluse alla süüasjas narkootilise aine hinna aluseks võetud Europoli teabe õiend aine hinna suhtes ning hinnadokumendi staatus. Maakohtus on tõendina hinnatud Kriminaalteabe osakonna politseidirektori L. Reimandi poolt 28.11.2006.a väljastatud dokumenti, ( kd. 1 tl. 128 ) mille kohaselt oli Europoli ja Interpoli andmetel 2005.a. Eestis narkootilise aine MDMA – metüleendioksümetamfetamiini ja MDA – tenamfetamiini 1 tableti tänavahind 2005.a 6.25 EUR-i. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väidetega, et Europoli ja Interpoli poolt tänava küsitluse teel saadud andmed narkootikumide hinna kohta ei ole aktsepteeritavad. Narkootilise aine kuritegeliku käitlemise, sealhulgas aine tänavamüügi keskmise hinna kohta teavet- väljatöötatud metoodika järgi - omavad just Europoli ja Interpoli vastavad institutsioonid ja on sisutu nõue sellekohase metoodika esitamise kohta süüasja materjalide juurde. Maakohtu otsuses on kooskõlas esitatud hinnale arvestatud, et H. Najafovilt ja B. Babajevilt võetud narkootilist ainet sisaldava 16 520 tableti tänavamüügi hind oleks 2005.a olnud vähemalt 1,6 miljonit krooni.
14. Kohtukolleegium ei pea õigustatuks apellantide vastuväidet otsuse põhistuse osas, mille kohaselt narkootikumide müümisest saadava suure varalise kasu hindamisel aluseks on võetud vähemalt 300 000 krooni suurune summa. Kohtukolleegium tähendab, et

§-s 148 lg 2-1 p 1 sätestatud suur varaline kasu on normatiivne koosseisutunnus ja kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et selle hindamise lähtekohaks on kasutatav suure varalise kahju piirmäär. (2005.a - 300 000 kroon) Suur varaline kasu kaasneb narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o peamiselt narkokaubandusega.

1. Kohtukolleeegium nõustub maakohtu otsuses märgituga, et kuivõrd H. Najafov ja B. Babajev end kuriteos süüdi ei tunnista ja objektiivne kuriteokoosseis, so. suures koguses narkootikumide käitlemine nende poolt on tõendamist leidnud, tuvastab kohus suure varalise kasu saamise eesmärgi objektiivsete tunnuste kaudu. Asjaolu, et H. Najafovi ja B. Babajevi ebaseaduslikult käideldud suures koguses narkootiline aine - 423,47 g puhast MDMA-d; 4,83 g MDA ja 2,4 g amfetamiinsulfaati - ei olnud mõeldud süüdistatavatele endile tarbimiseks, ei pea kriminaalmenetluses kui üldtuntud asjaolu tõendama. H. Najafovi poolt narkootilise aine omandamine ja pakendamine ning koos B. Babajeviga valdamine ja vedamine paigast paika selle varjamise eesmärgil, annab põhjendatud aluse järelduseks, et süüdistatavate narkootilise aine käitlemise osateod olid kantud kaugemaleulatuvast eesmärgist ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest. Maakohus on põhjendatult kuriteo asjaolusid arvestades ning konkreetsest narkootilise aine kogusest lähtudes tuvastanud H. Najafovi ja B. Babajevi tegevuses suure varalise kasu saamise eesmärgi subjektiivse külje teo objektiivse külje kaudu. Tuleb märkida, et juhul kui seaduseandja sellise võimaluse välistaks, siis oleks kvalifitseeriva asjaoluna seadustatud mitte varalise kasu saamise eesmärk, vaid selle saamine. 8
3. Kohtukolleegium peab põhjendatuks maakohtu otsuse järeldust, et kuigi B. Babajevi osas ei ole tõendamist leidnud narkootilise aine omaniku staatus, ei tähenda see, et teda ei saaks süüdi mõista

§ 184

lg 2-1 p 1 järgi.

§ 184

lg 2-1 sätestab vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil sama paragrahvi lg 1või 2 sätestatud teo eest s.o. kirjeldatud aine valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Seadusandja on

§ 184

lg 1 sättes üldmõiste „ käitlemine“ abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisuna. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides ( Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-04 ). Lähtuvalt eeltoodust leiab kohtukolleegium, et apellantide arvamus, et B. Babajevil narkootilise aine suures koguses omandamise osateo mittetuvastamine toob kaasa tema õigeksmõistmise narkootilise aine valdamises ja veos suure varalise kasu saamise eesmärgil, ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus sisuliselt kirjeldanud miks mõlemale kuriteo kaastäideviijale saab suure varalise kasu saamise eesmärki erilise isikutunnusena

§ 24

järgi omistada s.o., et nad tegutsesid tuvastatud asjaoludel narkootilise aine realiseerimise eesmärgil, millega pidi kaasnema suure varalise kasu saamine. Suure varalise kasu saamise eesmärk võib olla ka isikul, kes ei ole omanik vaid kuriteo kaastäideviijana peab silmas kedagi teist sellise kasu saajana. Taoline järeldus on seaduslik ja tuleneb kohtus tuvastatud asjaoludest.

1. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on seaduslikult tuvastanud H. Najafovi teos narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, pakendamise ja grupis B. Babajeviga suures koguses narkootilise aine valdamise ja veo suure varalise kasu saamise eesmärgil süüteokoosseisu, tema tegu olid õigusvastane ja ta on selles süüdi. B. Babajevi tegevuses on seaduslikult tuvastatud suures koguses narkootilise aine valdamine ja vedu grupis H. Najafoviga suure varalise kasu saamise eesmärgil süüteokoosseis, tegu olid õigusvastane ja ta oli selles süüdi.
2. Seonduvalt apellantide taotlusega vähendada H. Najafovile ja B. Babajevile mõistetud karistust, leiab kohtukolleegium, et selleks puuduvad seaduslikud alused. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus karistuse mõistmisel arvestanud eelkõige ja eraldi H. Najafovi ja B. Babajevi süü suurust, mis on kujunenud oluliseks mõistetava karistuse määra valikul. Maakohus on vajalikult analüüsinud süüdlastele mõistetud karistust lähtuvalt nende süüst suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, millise ainega piisanuks 2823 isikule narkojoobe tekitamiseks. Mõlema süüdistatava suhtes on põhjendatult tuvastatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

§-s 184 lg 2-1 p 1 sanktsioon näeb ette kuue-kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

§ 56

sätestatud karistamise alustest lähtuvalt leidis maakohus, et tuvastatud asjaoludel puudub alus mõista süüdlastele vangistus alammääras, kuid arvestades nende isikut ja asjaolu et nad on varem Eesti Vabariigis karistamata, ei pea nende karistus olema ülipikk. H. Najafovi arusaam, et tema karistust peaks vähendama, seonduvalt varasema tööpanusega, perekonnaga ja põhjendamatult range karistusega, ei tulene seadusest. H. Najafovile lisakaristuseks mõistetud varaline karistus on kooskõlas

§ 53lg 1 sätetega ja seaduslik.

9 Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud argumentidega, mis põhistasid süüdlastele mõistetud karistuse alla sanktsiooni keskmises määras ja leiab, et karistuste muutmiseks puudub alus. 19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 21.novembri 2007.a kohtuotsuse Hafiz Najafovi ja Bahruz Babajevi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ene Randmäe Meelika Aava Igor Amann 10