1-08-789\9

1-08-789 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-789 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Merike Borunova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Jaanis Voinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jaanis Voinov (isikukood: 38311114920; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jaanis Voinov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 13.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanis Voinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jaanis Voinov tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 01.03.2007.a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistati teda 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörati täitmisele 11.04.2006 a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuotsusega mõistetud 2 ärakandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusena 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati ajavahemikus 22.08.24.08.2006.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning loeti kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.03.2007.a ja lõpp on 22.11.2008.a. J. Voinovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole karistuse kandmise ajal õppinud ega töötanud, kuigi on avaldanud soovi töötada. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama oma päritoluperekonna juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Voinovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna katseaeg võib ebaõnnestuda. Seda on juhtunud juba varasemate kriminaalhoolduste ajal ning ka vangistuse ajal. Kinnipeetav ei suuda oma tegevust juhtida ega kontrollida ning tal puudub enesedistsipliin. Ta ei suuda oma väljakujunenud elulaadi muuta, on psüühiliste probleemidega ning alkoholilembeline isik. Jaanis Voinov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vabastamine ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning vangistuse jooksul on karistusi kokku olnud

1. See näitab selgelt, et ta ei suuda alluda kontrollile. Kui isik ei suuda kontrollile alluda juba vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vangistuses ei ole ta ka töötanud ega õppinud, seega ei saa teha ka järeldusi sellest, et ta nüüdseks on ennast oluliselt muutnud. Kinnipeetaval on selja taga 2 luhtunud kriminaalhooldusperioodi, mil ühel korral ei täitnud ta registreerimiskohustust ning teisel korral pani toime kuriteo. Kaitsja on arvamusel, et kinnipeetava vabastamine on mõistlik, kuna 1-aastane katseaeg ja kriminaalhooldaja järelvalve on talle otstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Voinovi, prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et J. Voinov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Voinovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vangistuse jooksul on karistusi kokku olnud
2. See näitab selgelt, et ta ei suuda alluda kontrollile. Kui isik ei suuda kontrollile alluda juba vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vangistuses ei ole ta ka töötanud ega õppinud, seega ei saa teha ka järeldusi sellest, et ta nüüdseks on ennast oluliselt muutnud. Kinnipeetaval on selja taga 2 luhtunud kriminaalhooldusperioodi, mil ühel korral ei täitnud ta registreerimiskohustust ning teisel korral pani toime kuriteo. 3 Arvestades J. Voinovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik