1-08-973\5

1-08-973 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-973 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandra Rjabova (ik: 45107082254; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 28.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandra Rjabova on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 07.08.2002.a otsusega KrK § 100 järgi ja karistati 11-aastase vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu 03.10.2002.a kohtuotsusega mõisteti karistuseks 9 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus oli 18.01.2002.a ja lõpp on 17.01.2011.a. 2 A. Rjabova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab ja käib psühholoogi nõustamisel. Vangistuse jooksul on 2-korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel elu- ja töökoht puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Rjabova vangistusest tingimisi vabastamisega, kuna isik on 2-korral karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ei ole sellest teinud mingeid järeldusi. Tal puudub motivatsioon alkoholist loobumiseks ning samuti ka töökoht. Aleksandra Rjabova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta A. Rjabova tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on karistatud 2korral raske isikvastase kuriteo toimepanemise eest, praegusel ajal on karistust on kanda jäänud üle kahe ja poole aasta. Isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht, vabaduses puudub kriminaalhooldaja hinnangul isikul nii moraalne kui ka materiaalne tugi, samuti ei soodusta elukoht sotsiaalmajas Aleksandra Rjabova sotsialiseerimist vabaduses. Prokurör, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning kriminaalhooldajat hinnangut, ei pea võimalikuks toetada isiku ennetähtaegset vabanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Rjabova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Rjabova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on karistatud 2korral raske isikvastase kuriteo toimepanemise eest, praegusel ajal on karistust on kanda jäänud üle kahe ja poole aasta. Isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht, vabaduses puudub kriminaalhooldaja hinnangul isikul nii moraalne kui ka materiaalne tugi, samuti ei soodusta elukoht sotsiaalmajas Aleksandra Rjabova sotsialiseerimist vabaduses. Arvestades A. Rjabova poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik