lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel kuulub lisakaristusena kohaldamisele riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5-aastaks.
Karistuse kandmise algus oli 28.10.2006.a ja lõpp on 27.04.2010.a. 2 M. Ranonise kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis elektrikuks, on avaldanud soovi töötada. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel Eestis isiklik elamispind puudub, enne vangistust elas xxx üürikorteris koos elukaaslasega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Ranonise vangistusest tingimisi vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kohtuotsuses on märgitud lisakaristusena riigist väljasaatmine, siis kinnipeetav saadetakse vanglast vabanemisel Eesti Vabariigist välja ning elektroonilise valve alla vabanemine ei ole antud juhul kohaldatav. Mindaugas Ranonis taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta M. Ranonise tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alal, kuna kinnipeetav plaanib minna elama Xxx Vabariiki, kus on tema püsiv ja alaline elukoht. Xxx Vabariigis ei ole võimalik teostada Eesti seaduste järgi elektroonilise järelvalvega käitumiskontrolli. Samuti on kohtuotsuses lisakaristusena mõistetud kinnipeetavale riigist väljasaatmine koos 5-aastase sissesõidukeeluga, seega oleks võimatu ilma kohtuotsust rikkumata teostada käitumiskontrolli. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Ranonis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Ranonise isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav plaanib minna elama Xxx Vabariiki, kus on tema püsiv ja alaline elukoht. Xxx Vabariigis ei ole võimalik teostada Eesti seaduste järgi elektroonilise järelvalvega käitumiskontrolli. Samuti on kohtuotsuses lisakaristusena mõistetud kinnipeetavale riigist väljasaatmine koos 5-aastase sissesõidukeeluga, seega oleks võimatu ilma kohtuotsust rikkumata teostada käitumiskontrolli. Arvestades M. Ranonise poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.