lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 11.10.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.03.2006.a ja lõpeb 29.07.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 14.06.2008.a. 10.06.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega 1
lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust; 4) 11.10.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 8 järgi 4 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud 13 päeva vangistust 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Valentin Issakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on varasemal katseajal pannud toime uued kuriteod. Teod on läinud järjest raskemaks. Ei ole näha, et ta oleks teinud mingeid järeldusi, et oleks toimunud muutusi. Valentin Issakov ise selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on läbinud vanglas kursuse „isa ja poeg“ ning ta soovib vabaduses olla enda poja kõrval. Ta on saanud vanemaks ja väärtustab perekonda, mistõttu enam kuritegusid toime ei pane.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Valentin Issakov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on karistatud viiel korral, viibinud korduvalt vangistuses, hetkel kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud Valentin Issakovil uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on läinud järjest raskemaks. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Kriminaalhooldajal puudub veendumus koostööks Valentin Issakovi poolt ja tema suutlikkusest loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, veel et vabaduses on süüdimõistetul olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid vanglasoleku ajal ei ole ta nimetatud probleemiga tegelenud. Sotsiaalne tugivõrgustik lähedaste näol, mis oli Valentin Issakovil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, ei olnud takistuseks uute kuritegude sooritamisel. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Valentin Issakov tuleb käesoleval ajal jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga, mille kohaselt oleks Valentin Issakovil ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamiseks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ning leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.