lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Kalmer Rääk temale Pärnu Maakohtu 02.juuni 2008a otsusega mõistetud karistuse 1aasta 4 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohustada Kalmer Rääku katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata Kalmer Rääk*ile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest 1
lg.2 alusel hakata Kalmer Rääk*i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Kalmer Rääk karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalmer Rääk mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 02.06.2008a otsusega
; § 121; § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja karistati liitkaristusega
lg 1 alusel 1aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 25.01- 03.05.2007a s.o.99 päeva lugeda karistusaja hulka, kandmisele kuulub seega 1 aasta 21 päeva vangistust. Vangistuse algust arvestada alates tema kinnipidamisest 03.11.2007a, karistuse lõpp 23.11.2008a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Kalmer Rääk kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Vangla seisukoht Kalmer Rääk tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub Kalmer Rääki vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et Kalmer Rääk sobib kriminaalhooldusele
Tingimisi enne tähtaega vabanemine võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi soodustada tema kohanemist väljaspool kinnipidamisasutust ning suurendab positiivsete tulemuste tõenäosust ja väheneb uute kuritegude toimepanemise võimalikkus. Kohtuistungil 06.10.2008a süüdimõistetu Kalmer Rääk andis seletuse, et ta sooviks küll vabaneda enne tähtaega, ehkki tähtaeg saab täis 23.november. Isa ei ole enam nõus enda juurde võtma, kuid koht on saadud turvakodus. Tööd ta valima ei hakka ja sobib igasugune töö. On suuteline täitma ka alkoholist loobumise kohustust. Prokurör toetab Kalmer Rääk ennetähtaegset vabastamist. Kalmer Rääk vabaneks tähtaegselt 23.11.2008a. Prokuröri hinnangul on Kalmer Rääki tähtaegse vabanemise korral vabaduses riske rohkem kui ennetähtaegse vabanemise korral. Kohtu seisukohad Kalmer Rääk on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks 2
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Kalmer Rääk’i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on põhjendatud. Kalmer Rääk’i küsitlemise tulemusena ilmneb, et ta on väheste sotsiaalsete oskustega ja toimetulemisvõimega. Tema ümbritsev keskkond on olnud enamasti antisotsiaalse käitumisviisiga ja ta on olnud kaaslaste hoiakutest mõjutatud (öeldi, et lähme ja joome, siis jõin). Seetõttu on tema keskkonna muutmiseks ja toimetuleku soodustamiseks vajalik ühiskondlikult aktsepteeritav tugi ja nõuanne. Sellist tuge ja nõuannet saab pakkuda kriminaalhooldus, kuid seda vaid siis kui isik kriminaalhooldusele määratakse. See on võimalik tema ennetähtaegsel vabastamisel. Kriminaalhooldaja järelevalve aitaks Kalmer Rääkil enam tajuda tema üle toimuvat kontrolli ja hoiaks temas erksana vajaduse oma käitumist pidevalt kontrollida. Pärast karistuse ärakandmist ei saa sellist abinõu enam rakendada. Seetõttu peab kohus võimalikuks Kalmer Rääki vabastamist tingimisi. Kalmer Rääk poolt toimepandud kuriteod on olnud kõik vargused. Hoidmaks ära võimalikke kallutusi õigusvastase mõtteviisi suunas ja et kujundada K.Rääki suhtlusringkonda, kehtestab kohus Kalmer Rääkile lisakohustusena keelu suhelda isikutega, keda nimetab kriminaalhooldaja. Kontrollimatu alkoholitarvitamine tuleb lõpetada vastavat keeldu rakendades, s.h. arvestades, et turvakodus elamine iseenesest nõuab alkoholitarvitamisest loobumist. Legaalse elatusallika saamiseks tuleb panna kiire tööleasumise kohustus.
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele. Kalmer Rääk puhul on olemas alused, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel leiab kohus, et Kalmer Rääk tingimisi enne tähtaega vabastamine tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele, on põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag / allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.