Obsah (5)
§ 76§ 75§ 78§ 199§ 65Kriminaalasi nr 1-08-8190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. oktoobril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-8190 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Vii
§ 76lg.1 maakohus m ä ä r a s : Vabastada Aleksei Maksimov Tartu Maakohtu 13.
detsembri 2006.a otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
§ 76lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.
Kohustada Aleksei Maksimov*it katseajal järgima
§ 75
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha 1
(5)vahetamiseks.
§ 75
lg.2 p.2,4,7 alusel määrata Aleksei Maksimov*ile katseajaks järgmised kohustused: 1.mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid 2. asuda tööle 14 päeva jooksul alates vabanemisest 3.mitte suhelda kriminaalhooldaja poolt nimetatud isikutega 4.läbida narkootikumidest võõrutamise ravi kui arst seda vajalikuks peab. Määrata Aleksei Maksimov kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Aleksei Maksimov*i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
§ 78
lg.2 alusel hakata Aleksei Maksimovi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Aleksei Maksimov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtule on esitatud Tartu Vangla esildis Aleksei Maksimov*i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. A.Maksimov on süüdi tunnistatud ja karistatud Tartu Maakohtu otsusega 13.12.2006
§ 199lg.2 p.4 järgi 1-aastase vangistusega.
On moodustatud liitkaristus
§ 65
lg.2 alusel Tartu Maakohtu otsusega 16.08.2005 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja Tartu Maakohtu 15.11.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristus 2 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust, karistusaja algus 16.03.
- 19.07.2007 vabastati A.Maksimov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest, määrati katseaeg 1 aasta ja kohustati järgima katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, s.h. lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tartu Maakohtu määrusega 12.märtsist 2008 pöörati vangistuse kandmata osa 10 kuud 10 päeva vangistust täitmisele, kuna A.Maksimov katseajal rikkus keeldu tarvitada narkootilist ainet – tal tuvastati 12.12.2007 narkootiline joove ja karistati Lõuna Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusega NPAS § 151 järgi rahatrahviga 3000 krooni selle eest, et oli ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet. Esildis A.Maksimovi ennetähtaegseks vabastamiseks esitati Tartu Vangla poolt kohtule 17.06.
- Kohus arutas asja 01.08.2008 ja siis selgus, et kohtule on esitatud vale isiku toimik. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Kohus arutas asja uuesti 18.08.2008 ja selleks ajaks ei olnud möödunud Vangistusseaduse § 76 lg.31 tähtaeg- karistuse täitmisele pööramisest oli möödunud vaid 4 kuud 12 päeva (nõutav 6 kuud). Kohus jättis esildise sisuliselt läbi vaatamata. Tartu Vangla iseloomustuses toetab A.Maksimovi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on riskiks vabaduses narkootikumide tarvitamine ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid vanglale on jäänud mulje, et kinnipeetav püüab igati käituda õiguskuulekalt ega 2
(5)soovi korrata tehtud vigu. Vangla leiab, et vabastamine enne tähtaja lõppemist ja rakendatav käitumiskontroll oleksid otstarbekad, et tagada kinnipeetu üle kontroll ja järelevalve. Kriminaalhooldaja toetab A.Maksimovi ennetähtaegset vabastamist. Katseajal tuleks Maksimovil pöörduda psühholoog ja psühhiaatri poole narkootikumide tarvitamise vältimiseks, tuleks hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ja kriminaalse taustaga suhtlusringkonnast. Muid emotsionaalsest seisundist tulenevaid riskitegurid ei tähelda. Maksimovil on vabaduses elukoht ema juures, kristlike eluviisidega ema on ka tema peamine toetaja vabaduses. Vabaduses oli Maksimov registreeritud töötuna, kuid potentsiaalne tööandja on andnud nõusoleku Maksimov tööle võtta. Kohtuistungil annab Maksimov seletuse, et karistus pöörati katseajal täitmisele, tal oli vaid üks rikkumine- narkootilise aine tarvitamine. Maksimov annab kohtuistungil seletuse, et tal on tekkinud idee, mille nimel elada, ta on leidnud meeldiva tegevusala, millel ennast realiseerida, rajab oma äri. Ta on saanud uut ravi haigusele (C-hepatiit), see on andnud hea tulemuse ja ta saab nüüd tööle minna. On ennast narkootikumidest võõrutanud kirjanduse lugemisega, on käinud palju kirikus ja see on aidanud teda palju. Uus võimalik äri oleks seotud võrkturundusega, tegelev kompanii toetab algul rahaliselt. Varem töötas ehitusel ja ka nüüd kavatseb tööle minna maalriks, selle kõrvalt oma äri. Kriminaalhooldaja on olnud kogu aeg üks- nii varasemate karistuste ajal kui ka nüüd katseajal. Prokurör kohtuistungil ei nõustu A.Maksimovi vabastamisega enne tähtaega. Ei ole muutunud see olukord, mis oli enne vabastamist karistuse kandmiselt. Narkootikumid on tõsine probleem nii isiku kui ühiskonna tasandil, kuid sellest vabanemiseks pole midagi tehtud ja katseajal pöörati karistus täitmisele ka narkootikumi tarvitamise tõttu. Ei ole selles vallas muudatusi toimunud. Kriminaalhooldaja arvamust ei toeta ja see ei ole siin usaldusväärne. Isiku huvides oleks kanda karistus lõpuni ja alustada n.ö. puhtalt lehelt. Üks kord on juba ennetähtaegselt vabastatud, kuid on rikkunud kontrollnõudeid katseajal ja teistkordset vabastamist ei pea prokurör võimalikuks. Kohtu seisukohad Aleksei Maksimov on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:
§ 76
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksei Maksimov temale mõistetud karistusajast (2 aastat 2 kuud 26 päeva ) kandnud ära vähemalt ½, faktiliselt 1 aasta 10 kuud 16 päeva (1 aasta 4 kuud 16 päeva kuni vabanemiseni 31.07.2007 ja uuesti vangistusse saabumisest 07.04.2008 kuni käesoleva ajani 6 kuud). Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on põhjendatud. A.Maksimovi põhiprobleemiks vabaduses on narkootikumide tarvitamine, ehkki varasemad toimepandud kuriteod ei ole ükski olnud seotud narkootilise ainega. A.Maksimov tunnistab 3
(5)seda probleemi, ta on valmis ennast ravima ja abi saama sellest vabanemiseks. Erinevalt prokurörist kohus loeb arvestatavaks isiku tööd endaga narkootikumide tarvitamisest vabanemiseks ja see on vajalik eeltöö vabaduses arstile (psühhiaatrile, psühholoogile) pöördumiseks. Selline kohustus tuleb Maksimovile panna. Vabaduses on Maksimovil olemas elukoht, kuhu asuda, on ühiskondlikult aktsepteeritavat tuge pakkuv isik-ema. Seega ei satu A.Maksimov ettemääratult kriminogeensesse keskkonda. A.Maksimovi kohtuotsusest nähtub, et tema varasem tööandja on tunnustanud Maksimovit töötajana ja sama tööandja on ka nüüd andnud nõusoleku Maksimov uuesti tööle võtta. Seega ei ole ka töösaamine pelgalt unistuslik. Kohus ei mõistnud lõpuni Maksimovi poolt kohtuistungil antud seletust uue äri rajamise kohta, see näib olevat idee tasandil ja ebatõenäoline. Kohus pidas 19.07.2007 võimalikuks A.Maksimovi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt ja leidis, et ärakantud karistus on piisavalt mõju avaldanud. Käesoleval ajal on olemas kõik needsamad positiivsed eeldused, millele tugines kohus Maksimovi esmakordsel vabastamisel. Ja lisandunud on veel 6 kuud ärakantud karistusaega. Põhjus, miks Maksimov uuesti kinnipidamiskohta sattus, on lisakohustuse- mitte tarvitada narkootikume- ühekordne rikkumine katseajal. Seega tuleb teha jätkuvalt ja intensiivset tööd narkootikumide tarvitamisest hoidumiseks. Ja sellise töö korraldamiseks on otstarbekas määrata kriminaalhooldus. Üldjuhul ja kuni 1.juunini 2008 on kehtinud põhimõte, et isiku saab tingimisi enne tähtaega vabastada vaid ühel korral karistusaja jooksul. Kuid alates 01.juunist 2008 on muutunud selles osas seadusandja tahe ja Vangistusseaduse §-i 76 on viidud sisse täiendus, mis sätestab võimaluse isiku teistkordseks vabastamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, s.t. ka juhul, kui isiku ennetähtaegne vabastamine on päädinud karistuse täitmisele pööramisega. Sellise võimaluse sätestab Vangistusseaduse § 76 lg.31. Kui seadusandja sellise võimaluse on sätestanud, siis peab olema võimalus, et keegi selle sätte alusel ka teistkordselt vabaneb. Ja kohus leiab, et A.Maksimov on selline isik, kes võiks uuesti vabastatud saada. A.Maksimovil jääb vangistust kanda 4 kuud 10 päeva. Vabanemisel ennetähtaegselt jääb ta katseajale kestusega 1 aasta. Seega tagab katseajale jäämine tema üle pikemaajalise kontrolli ja järelevalve kui oleks vanglas. Seetõttu leiab kohus, et A.Maksimovi vabanemisest kriminaalhooldaja järelevalve alla oleks rohkem kasu kui mittevabanemisest. A.Maksimovil on olnud kriminaalhooldajaks alates tema eelmistest katseaegadest (eelmiste kohtuotsuste järel) üks ja sama isik. Tegemist on ametnikuga, kes on pikaaegselt töötanud Maksimoviga ja kes ilmselt suudab ka kõige kohasemalt hinnata tema resotsialiseerumisvõimalusi. Kriminaalhooldaja peab A.Maksimovi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks.
§ 76
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele. Aleksei Maksimovi puhul on olemas alused, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist ja tema ennetähtaegne vabastamine on kohtu hinnangul põhjendatum kui mittevabastamine. Neil asjaoludel leiab kohus, et Aleksei Maksimovi enne tähtaega vabastamine tingimisi, allutades ta kriminaalhooldusele, on põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
§ 75, §-st 76, Vangistusseaduse §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 4
(5)5
(5)